1-06-12062/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009 Rakvere, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06- 12062 Kohtukoosseis kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi M T

6

süüdistus KarS § 356 lg 1; §199 lg 2 p järgi; I K 356 lg1

süüdistus KarS § järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuur Liina Pikma Süüdistatav M T

Elukoht xxx

Isikukood või sünniaeg: xxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik kesk-eriharidusega emakeel: eesti keel töökoht xxx kriminaalkorras on üks kord karistatud: 01.09.1997 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1, 4 - alusel 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust Timisi 3 aastase katseajaga. Väärteokorras on korduvalt karistatud. Kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Priit Tartu Süüdistatav I K

Elukoht xxx Isikukood xxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik kesk-eriharidusega emakeel: eesti keel Töökoht - xxx kriminaalkorras ei ole karistatud. Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Lembit Nirgi Sekretär Aile Siil

RESOLUTSIOON:

2(4) M T 356 lg 1 1 aasta vangistust. süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus imisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1(ük T ) aasta ja 6 (kuus)kuud ja allutada M T katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud käitumiskontrolli nõudeid: 1. elama xxx kohtu määratud alalises elukohas:

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 15.04.2009. M T stuses 199 lg2 p 6

süüdi KarS § järgi õigeks mõista Tõkend – tühistada suhtes kohtuotsuse jõustumise elukohast lahkumise keeld- M T l. I K 356 lg1

süüdistuses KarS § järgi õigeks mõista Tõkend – tühistada suhtes kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld- I K

Välja mõista M T kannatanu Keskkonnainspektsiooni kasuks keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks 350,00 (ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada viiskümmend,00) 139 krooni. (Rahandusministeeriumi a/a nr 10 2200 3480 0017 SEB, viitenumber 2800049463). Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi 890,00 krooni jätta läbi vaatamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja

M T menetluskulu riigituludesse järgmiselt: kaitsjale toimiku paljundamise kulu 121,00 krooni; sundraha 6525.00

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 849, 60 (kaheksasada neli , 60

kümmend üheksa sh käibemaks 18%) krooni. KrMS§ 181 alusel jätta I K menetluskulud riigi kanda.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-06-12062, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ

kasuks 11 959,30 ( tuhat ) krooni üksteist üheksasada viiskümmend üheksa, 30 sh käibemaks 18% vandeadvokaat L. Nirgi poolt I K

süüdistatav kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast

so hiljemalt 22.04.2009. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantselei kaudu 07.05 2009. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul so hiljemalt 22.05.2009 . Kohtuotsuse põhiosa I Süüdistuse sisu

M T hemikul november-detsember 2003 xxx I K süüdistatakse selles, et tema ajava külas kuuluval xxx I K volitusel, teadmisel maaüksuse metsas eraldustel 4 ja 6 pani metsaomaniku ja nõusolekul vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie, kusjuures raiega alustati juba enne

xxx e kandmist ja ilma metsateatiseta, olles ise ebaseadusliku raie maaüksuse kinnistuss keskseks figuuriks, kes näitas ette raie kohad ja määras ära raieliigi, korraldas metsamaterjali

3(4) väljaveo ning metsamaterjali müügi ning tellides OÜ M metsa lõikuse,

ainuomanikult P V

saates vedama traktoristid A J ja A P ning laoplatsilt metsamaterjali metsamaterjali välja äravedama autojuhi G R, andes viimasele ainult sõiduajal kasutamiseks fiktiivsed veoselehed,

luues töömeestele teadmise, et teostatakse seaduslikku raiet. Lasi teostada maaüksuse xxx metsas eraldustel 4, 5 ja 6 ülepinnalise lageraie, lasi teha lubatust laiema ja lubatust suurema

pindalaga lageraielangi, kusjuures lageraiel eraldustel 4,5 ja 6 ei peetud kinni lubatud

liitumisajast, rikkudes sellega Metsaseaduse § 30 lg 5 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi

tulundusmetsade majandamisel lageraielangi laius ületada 100 meetrit ja langi pindala 5

hektarit ning Keskkonnaministri 09.04.1999.a. määruse nr.40“Metsakaitse eeskiri“ punkt 2 sätteid, mille kohaselt võib lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole

uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg ei ole möödunud, teha uue lageraie 100 meetri kaugusele raiesmikust või lagedaks raiutud alast ja Metsaseaduse § 13 lg 2 ,3 sätteid selles, et raiesmiku kõrvale võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse

liitumisaja möödumist. Nimetatud Metsaseaduse sätteid rikkudes lasi eralduselt 4, kus

arvestuslikult oleks võinud raiuda 306,5 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 1090,8 tm

kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 405057.- krooni ja eralduselt 6, kus arvestuslikult oleks olnud lubatud raiuda 281,8 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 2166,5 tm

kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 407102.- krooni. Keskkonnaministri

09.04.1999.a. määrusega nr 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punktide 14 ja 15 sätteid

rikkudes lasi jätta eraldustel 4, 5 ja 6 raiekohad koristamata, millega tekitas keskkonnale kahju summas 4350.- krooni. Ebaseadusliku lageraiega ja raiekohtade koristamata jätmisega tekitas keskkonnale kahju kogusummas 816509.- krooni, s.o. summas, mis moodustab olulise

kahju taksides, millised on kehtestatud kahju sissenõudmiseks Eesti Vabariigi Valitsuse

08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ p 2 , 7, 8 ning Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 sätted. Seega M T, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada ebaseaduslikku puude raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste

ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime KarS § järgi 356 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.

M T xxx S kuuluvalt xxx süüdistatakse selles, et tema novembris 2003 külas T maaüksuse

metsast eraldustelt 4 ja 6 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 731 kuuske, s.o.

380,7 tm metsamaterjali koguväärtusega 244661.- krooni, tekitades kannatanule suures ulatuses varalist kahju.

Seega M T, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis oli toimepandud suures ulatuses, pani toime

KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I K -detsember 2003 xxx süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul november külas temale

kuuluvas xxx puude maaüksuse metsas eraldustel 4 ja 6 pani vahendlikult toime ebaseadusliku raie, volitades M T organiseerima kasvava metsa raie, metsamaterjali väljaveo ja metsamaterjali realiseerimise, lubades M.T metsa ülestöötamisega alustada juba enne xxx

maaüksuse kinnistusse kandmist ja lastes raiet alustada ilma metsateatiseta, lastes M.T

organiseerida xxx maaüksuse metsas eraldustel 4,5 ja 6 ülepinnalise lageraie ning lubatust

laiema ja lubatust suurema pindalaga lageraielangi, kusjuures raiel eraldustel 4,5 ja 6 ei peetud kinni lubatud liitumisajast, rikkudes sellega Metsaseaduse § 30 lg 5 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi tulundusmetsade majandamisel lageraielangi laius ületada 100 meetrit ja langi pindala 5 hektarit ning Keskkonnaministri 09.04.199.a. määruse nr. 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 2 sätteid, mille kohaselt võib lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale , mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg ei ole möödunud, teha uue lageraie 100 meetri kaugusele raiesmikust või lagedaks raiutud alast ja metsaseaduse § 13 lg 2, 3 sätteid selles, et raiesmiku kõrvale võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse

liitumisaja möödumist. Nimetatud Metsaseaduse sätteid rikkudes lasi eralduselt 4, kus

4(4)

arvestuslikult oleks võinud raiuda 306,5 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 1090,8 tm

kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 405057.- krooni ja eralduselt 6, kus arvestuslikult oleks olnud lubatud raiuda 281,8 tm kasvavat metsa, tegelikult raiuda 2166,5 tm

kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 407102.- krooni. Keskkonnaministri

09.04.1999.a. määrusega nr. 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punktide 14 ja 15 sätteid

rikkudes lasi jätta eraldustel 4, 5 ja 6 raiekohad koristamata, millega tekitas keskkonnale kahju summas 4350.- krooni. Ebaseadusliku lageraiega ja raiekohtade koristamata jätmisega tekitas keskkonnale kahju kogusummas 816509.- krooni, s.o. summas, mis moodustab olulise

kahju taksides, millised on kehtestatud kahju sissenõudmiseks Eesti Vabariigi Valitsuse

08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ p 2,7,8 ning Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 sätted. Seega I K, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada ebaseaduslikku puude raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste

ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse osas M.T ja I.K

esitatud süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi.

Kohtualustele esitatud süüdistus rajaneb Keskkonnainspektsiooni poolt kohtueelsel

menetlusel tehtud avaldusel ja kahjuarvestusel. Keskkonnainspektsiooni 01.10.2007. a. kohtule esitatud avaldusest nähtub järgnev:

Kohtuasjas nr 1-06-12062 (ebaseaduslik metsaraie end. xxx xxx ja xxx

metsas) xxx Senine keskkonnale tekitatud kahju on xxx

816 509. - krooni. Uue a xxx

tekitatud keskkonnakahju suurus 677 159. - 139 350.- krooni. xxx

kahju suurus summas 890. - ei muutu.

kehtinud metsaseaduse (Metsaseadus RT I 1998, 113/114, 1872) 1

, RT I 2006, 30, 232) ning seniseid

al. Keskkonnale tekitatud xxx metsas eraldustel 4, 5 ja 6 oli tekitatud ebaseadusliku raiega keskkonnale kahju, sest raiutud lageraielank oli lubatust laiem ning lubatust suurema pindalaga. Lisaks ei peetud lageraie

varasemalt tehtud lageraieid. Ebaseadusliku raiega oli rikutud raie ajal kehtinud

1 Metsaseaduse1 geraielangi suurus ulatuda kuni 3 hektarini, kuni 100 meetri laiuse langi korral aga kuni 5 hektarini. Arvestades

xxx hektarit ning langi laius ulatub kuni 300 meetrini.

xxx pinnal lageraie tegemisega on rikutud kehtiva Metsaseaduse1

5(4)

raie tegemisel ei peetud kinni lubatud liitumisajast, uuendusraielangi pindala suurusest ja maksimaalsest lubatud suurusest, on eraldustel 4, 5 ja 6 tehtud raiega tekitatud keskkonnale kahju. ehtiva

lageraielankide suurust, laiust ja paiknemist, saab paigutada eraldustele niiraietena kaks kolme hektari suurust lageraielanki. Seega paikneks eraldustel 4, 5 ja 6 kokku 6 hektari suurune ala, kus oleks lageraie tegemine lubatud, ning 2,7 hektari suurune ala, kus

lageraie tegemine ei oleks lubatud. Kehtiva Metsaseaduse1 arvestatakse kahju 50000. - arvestades on eraldustel 4, 5 ja 6 tekitatud 2,7 hektari ebaseadusliku lageraiega keskkonnale kahju 135 000. - krooni.

xxx 4350. -

nitatud 1

onnale tekitatud kahjus suurus.

keskkonnakahju arvestus ei muutu. Analoogselt ei

muutu kahjude arvestus

xxx tekitatud keskkonnale kahju 890. krooni. -

Palutakse Keskkonnainspektsiooni kasuks süüdlastelt välja mõista ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju xxx 139 350. - krooni ning maaüksuselt kogusummas xxx 890. - krooni. maaüksuselt summas

Ülalnimetatud seadusemuu tuste tõttu palus ka prokurör teha muudatused kohtualustele da esitatud süüdistustes ja vähendada tsiviilhagi suurust.

Kohus nõustub prokuröri seisukohtadega ja leiab, et sellised muudatused on võimalik teha

kohtualustele uut süüdistust esitamata. Kohus ei leia, et tegemist oleks kaitseõiguse

rikkumisega, esitatud süüdistuste kvalifikatsioon pole muutunud, esitatud tsiviilhagi on v

- raielankide lubamatu suurus ähenenud, sisuline etteheide kohtualustele on jäänud endiseks

ja raiekohtade koristamata jätmine. Tegemist pole mingil moel üllatusliku olukorraga kohtualuste jaoks kuna uus Keskkonnainspektsiooni kahjuarvestus esitati juba 01.10.2007.a.

ja see leidis põhjalikku käsitlemist prokuröri ja 28.05.2008.a. kohtuistungil Keskkonnainspektsiooni esindaja U L poolt. Esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi M.T ennast süüdi ei tunnista, kohtulikul uurimisel

keeldus ta ütlusi andmas kohtus avaldatud ütlustest t. Tema kohtueelses menetluses antud

ja nähtub, et 2003.aasta sügisel aitas I.K viimase palvel külas maa erastamisel, erastamiseks

xxx

maksis 190000 tuhat krooni maavalitsuse arvele, detsembris käis koos I.K keskkonnateenistuses, I.K et võtta välja metsateatis, asju ajas keskkonnateenistuses , kes pärast

andis metsateatise tema kätte, 2003.a. oktoobris või nov

embris tellis ta T M metsakorralduskava xxx . maaüksuse kohta makstes selle eest paar tuhat krooni Esitatud süüdistu S § 356 lg 1 järgi I.K ennast süüdi ei tunnista, kohtulikul uurimisel ses Kar

keeldus ta ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustest

nähtub (kahtlustatavana ülekuulamisel 06.05.2004. tl. 40 , -41) et tegi valda avalduse

metsamaa erastamiseks, maaüksuse nimeks sai xxx kinnistusse sai see 2003.a. detsembri

6(4) alguses, tegi oma tuttavale M.T enne kinnistusse saamist kirjaliku volituse maaüksusel metsa

raiumiseks vastavalt raiepiletile, metsakonsulent V saadud raiepileti andis T kes pidi kätte,

organiseerima metsa lõikuse, väljaveo ja metsamaterjali müügi ning maksma temale raha

vastavalt lõigatud kogusele, konkreetsest rahasummast juttu polnud, metsas läks lõikuseks mõni päev enne maaüksuse kinnistusse saamist, ise ta metsas ei käinud usaldas T, paar päeva enne kinnistamist käis üksi metsas, seal kedagi polnud, raie oli osaliselt tehtud, tema arvates valikraie eraldiselt 4, kogust ja pindala ta öelda ei oska, kõik raiutud puud olid metsast välja

veetud, osa olid virnastatud langi serval, ütleb, et see raie oli tehtud tema tellimisel ja teadmisel. Tema ütlustest nähtub veel, et suhtles selle lõikuse ajal T, viimane teatas, et metsas töö käib ja lubas peale metsamaterjali realiseerimist raha ära maksta, T ongi temale esimese

metsalõikuse eest raha ära maksnud, maksis sularahas ja mitmel korral, maksmise aegu ja summat ei mäleta. Väidab, et metsateatise nr. 01457 on täitnud tema ja sellel on tema allkiri, täitis selle 15.12.2003.a. peale esimest metsalõikust kuna töö metsas pidi jätkuma, edaspidi ta

metsas ei käinud, ei tea kui palju on metsa lõigatud, T pole talle öelnud, et oleks peale metsateatise täitmist metsa lõiganud.

Kahtlustatava I.K vastastamisel tunnistaja M T 20.09.2004. (t

l. 46) antud ütlustes on I.K tunnistanud siis arvas, et seda teeb T , et kui metsas käis ja pärast kellegi käest ka raiest kuulis, kellega tal selle kohta suuline kokkulepe oli, kui ta aga T raie kohta küsis vastas viimane, et

pole metsas käinud, mingit raha pole ta T saanud peale selle mis oli mõeldud maaüksuse v

äljaostmiseks.

I.K xxx poolt kahtlustatavana ülekuulamisel 21.12.2004. (tl.57) antud ütlustest nähtub, et

maaüksuse hind oli 194000 krooni ning endal tal seda raha polnud, tema tuttav, metsa

ülestöötamisega tegelev M.T oli nõus talle raha laenama, T maksi

ski oma arvelt

maavalitsusele 194000 krooni, nad leppisid kokku, et T töötab metsa üles, tema müüb materjali maha ja maksab raha T tagasi. Ta kinnitab, et metsateatise võttis välja 15.12.2003.,

ei mäleta milline raie ja millises koguses kirjas oli. Vastuoluliselt esimesel ülekuulamisel antud ütlustele väida ei jõudnudki midagi raiuda ja temal varastati metsamaterjal ära. b, et T Kinnitab, et T on maksnud üksnes erastamise eest 194000 krooni ja mingit sularaha ta T pole saanud. I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamisel 11.07.2005. (tl.84) antud ütlustes on ta tunnistanud, et tema raiet organiseerinud ei ole, et algul ta arvas, et tema metsas lõikas T, kuid hiljem selgus, et T seda ei teinud ja materjal varastati ära, tema pole näinud T oma metsa lõikamas, ta ei tea

kas T tellis xxx

maaüksuse kohta metsakorralduskava, täpsustab, et kui käis keskkonnateenistuses metsateatist saamas siis oli seal üks mees kelle nime ta ei mäleta, ta ei mäleta kas see mees oli V selle mehega rääkis T.

Keskkonnainspektsiooni 30.12.03. kontrollaktist nr. 274 xxx xxx nähtub, et külas maaüksuse ülevaatusel tuvastati ülepinnaline lageraie, raiejäätmed langil on tükeldamata ja koristamata.

Eesti Ühispanga maksekorralduste ärakirjadest nähtub, et M.T on14.10.2003.a. tasunud

Lääne-Viru Maavalitsusele 848.30 krooni xxx maaüksuse maa erastamise korraldamisega seotud kulude katteks ja 13.10.2003.a. 189810.00 EVP krooni xxx

maaüksuse erastamise eest. Tunnistaja T.S kuna , keskkonnateenistuse töötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb T

on ühe küla mehed. Tema ütlustest nähtub, et 2003 a. lõpul tuli keskkonnaametisse informatsioon, et T teeb T maaüksusel raiet, ta helistas T, viimane selgitas, et raha saamisega oli kiire ja oli unustanud metsateatise tuua. T.S eal ja tunnistab, et käis ka kohap nägi, et raiet oli tehtud kogust ei oska öelda, värsket raiet oli tehtud ka kõrvalasuval maaüksusel, peale xxx T helistamist toodi ka metsateatis kuhu ta eta kas tegi märkuse juba tehtud raie kohta, ta ei mäl metsateatise tõi T või metsaametnik, i mäleta ka seda kas I.K käis keskkonnateenistuses.

ta e

15.12.2003.a. registreeritud metsateatisest nr. 01457 nähtub, et maaüksusel I.K kuuluval xxx kavandatakse raietöid sealhulgas ka lageraiet kahel hektaril eraldisel 5, teatisel on ka märge, et eraldisel 5 on raie teostatud enne metsateatise esitamist.

7(4)

Tunnistaja T T, keskkonnakaitseinspektori kohtus antud ütluste kohaselt said nad Keskkonainspektsioonis ebaseaduslikust raidest xxx vallas xxx ja xxx maaüksustel teda 2003 aasta lõpus, maaüksustel oli tehtud lageraiet, raie oli värske ning maas oli

veel ca 30 tm puid,

mõlemal maaüksusel oli lõigatud harvesteriga, peale ebaseadusliku metsaraie avastamist koostas ta kontrollaktid koos lisadega. Tunnitaja Ü V ütluste kohaselt tellis

M.T temalt 15.10.2003 metsam anduskava xxx ja Xxx aj

maaüksustele, metsas käis ta koos näitas maaüksuste piirid ette, kava sai koostas ta T kes

ainult Xxx kuna xxx ei olnud talle es maaüksuse kohta maaüksuse kohta itatud kõiki vajalikke pabereid ,xxx kohta tellis T uue kava alles 2008.a.. maaüksuse Tunnistaja R G -s M harvesteri operaatorina ja tema ütluste kohaselt töötas a 2003/2004 OÜ ülemuseks oli P V kohtueelsel menetlusel ja kohtus KrMs § 289 lg 1 alusel avaldatud . R.G ütlustest nähtub, et 2003 aasta lõpus saatis P V teda tööle Ta nnuvälja taga olevale langile,

pa le l ja tegema pidi ta lageraiet, m angi näitas ette P.V aterjali võis koguseliselt tulla üle 1000 tm ja lõikasid nad umbes 10 päeva, ta nägi langil kohapeal ka M.

T.

Tunnistaja Ma R T - T ütluste kohaselt töötas ta 2003.a. koos M. OÜ s M töödejuhatajana, keegi tööülesandeid ei andnud, ise otsustas, millist tööd teha, OÜ M tegeles kõigi metsa ta

puudutavate töödega.

Tunnistaja A P kohtus antud -s M aktoristina, ütlustest nähtub, et 2003.a. töötas ta OÜ tr 2003/2004 võis teha tööd Tapa lennuvälja lähedal, sinna langile saatis teda M.R, langi näitas ette teine traktorist, kes seal langil töötas, langile jõudes oli metsas juba puid maha võetud töö

kesti etsas n gi T, s langil umbes üks nädal, oli tehtud lageraiet, m ä M. nägi ka materjali äravedamis ja autojuhiks oli nende autojuht G. t Tunnistaja A J kohtus antud -s M traktoristina, 2003.a. ütluste kohaselt töötas ta 2003.a. OÜ novembrist kuni 2004.a. alguseni töötas ta Tapa lennuvälja taga oleval kahel langil, kuhu teda

saatis M.R, langile juhatas teda M.T ning kohapeal andis korraldusi samuti T, hiljem ega varem pole ta Tapa lennuvälja taga kunagi metsa välja vedamas käinud ning rohkem ei ole tal

T mingeid kokkupuuteid olnud, kõigepealt vedas ta väiksemalt langilt ja seejärel suuremalt langilt langetatud metsamaterjali umbes 500 meetri kaugusele laoplatsile, laoplatsilt raielanki

näha ei olnud, m a kaks meest tegid sellega tööd, etsa minnes oli metsas juba harvester j materjali aitas laoplatsile vedada ka teine traktorist A, need kaks lanki olid üsna ligistikku, harvester dnimega P, T kuulus isikule hüü käis metsas kohal üle päeva autojuhile veoselehti andmas, mingid paberid andis T talle traktorisse ka, kuid ta ei oska öelda, mis dokumendid need olid, kellele see mets kuulus, seda ei tea. ta Tunnistaja G R kohtus antud

ütlustest nähtub, et 2003 a. aprillist kuni 2005.a. aprillini töötas ta OÜ . novembris ja detsembris käis materjali ära vedamas Tapa -s M metsaveoautol, 2003.a

lenn ilt, sinna saatis teda M.R , et mine T vedama, laoplatsil uvälja taga olevalt laoplats öeldes T es kuhu materjal vedada, p ütl alkide pealt oli näha, et lõigatud on harvesteriga. Ta tunnistab,

et veoselehed andis talle T, tema poolt olid täidetud omaniku andmed, omanikuks oli märgitud OÜ M, veo lähtekohaks oli märgitud kü xxx la, veoselehed, mis T andis olid ainult vedamise ajaks, materjali üleandmiseks edamist oli kindlasti üle vajalikke pabereid ei olnud, v 5 päeva. Tunnitaja P V kohtus antud T

xxx , OÜ M ainuomaniku ütluste kohaselt tegi ta tööd N külas vallas lepingu alusel 2004.a. detsembris, 2003.a. ta T

metsa lõiganud ei ole.

P.V esitas kohtule Tööettevõtulepingu metsamaterjali ülestöötamiseks ja vahelattu

koondamiseks. Lepingust nähtub, et selle on sõlminud M. tellijana ja OÜ M täitjana T

10.12.2004.a. raietööde te külas asukohaga 36115 (36115 on maaüksuse gemiseks x xx xxx endine registriosa number).

Vastupidiselt kohtus antud ütlustele nähtub tema KrMS § 289 lg 1 alusel kohtus avaldatud

kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, et 2003 .a. lõpus tellis temalt metsa ülestöötamis T e

8(4) teenust Tapa

, T lennuvälja taga olevalt langilt, harvesteri peal töötas P.V ise ja R.G oli lõikuse ajal metsas. Kohtu arvates on KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu

olemasolu M.T t tegevuses tõendamist leidnud OÜ M öötajate A.J, G.R ja A.P ütlustega,

samuti OÜ M töölise R.G stuse töötaja T.S ütlustega, tema poolt ja Keskkonnateeni

keskkonnale tekitatud kahju on tõendatud Keskkonnainspektsiooni kirjas oleva kahjuarvestusega. A.J

ütlustest nähtub, et ta töötas 2003.a. novembrist 2004.a. alguseni traktoristina metsa väljaveol Tapa lennuvälja taga kahel lähestikku paikneval raielangil, algul väiksemal, siis suuremal, samas töötas ka samuti M töötav traktorist A.P

, kohapeal kontrollis

töid M. piirkonnas töötanud. A.J analoogseid ütlusi on T, varem ega hiljem pole ta selles

andnud OÜ kinnitab, et lõikas 2003.a. lõpul Tapa M autojuht G.R ja traktorist A.P, R.G lennuvälja taga harvesteriga metsa u 1000 tm, langi näitas ette P.V, langil nägi ka T.

Raiekoha paiknemise skeemilt nä maaüksused paiknevad lähestikku ja htub, et xxx xxx ja

asuvad lennuvälja lähedal, nähtub ka see, et maaüksusel on väiksem raielank, xxx Xxx

maaüksusel suurem. maaüksusel raie läbiviimist tõendab ka tunnistaja T.S

T poolt Xxx M. ,

kellele M.T seda telefonivestluses oli kinnitanud. Olukorras, kus M.T keeldus ütluste andmisest on T.S

ütlused lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks.

I.K on andnud kohtueelsel menetlusel erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi mistõttu

saab kohus lugeda usaldusväärseks vaid neid tema ütlusi, mis ka teiste tõenditega kokku

langevad. Seetõttu peabki kohus tõesteks I. eeluurimise algul antud ütlusi selle kohta, et K M.T teda maa erastamisel aitas ning ka raiet teostas.

Tunnistaja P.V on kohtueelsel menetlusel ja kohtus andnud erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi ja seetõttu ei saa kohus kõiki tema ütlusi usaldusväärseiks pidada.

Kohus loeb

usaldusväärseiks vaid tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi kus ta tunnistab T tellimusel metsa ülestöötamise teenuse osutamist 2003.a. lõpul Tapa lennuvälja taga asuval langil kuna

selles osas lang

evad tema ütlused kokku R.G ütlustega.

P.V poolt T tellimusel tehtavate poolt kohtule esitatud tööettevõtulepingut 2004.a OÜ M

tööde kohta ei pea kohus asjakohaseks või M. õigustavaks tõendiks T kuna sellise lepingu

olemsolu ei välista P.V koostööd ka 2003. aastal. Kohtul on kahtlused ja M.T ka esitatud lepingu kui tõendi usaldusväärsuses üldse sest sellel on ilmse võltsimise tunnused. Lepingu esimesel leheküljel on osaliselt kustutatud trükitud tekst (p 1.1.), samal lehel p 1.2. on näha fragmendid kustutatud käsikirjalisest tekstist.

P.V antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ka seetõttu, et Viru Maakohtu 11.09.2008 määrusest nähtub, et KrMS § 202 alusel on lõpetatud menetlus kriminaalasjas kus P.V ja M.T süüdistati 2003 ühiselt toime pandud KarS § 199 lg 2 .a. juunis-juulis metsamaterjali varguses p 6, 7 järgi.

Eelnevaga on tõendamist leidnud, et ebaseadusliku metsaraie maaüksusel organiseeris Xxx M.T. M.T

on esitatud süüdistus kuriteo vahendlikus täideviimises. Vahendlik täideviimine eeldab, et teo faktilisi toimepanijaid kasutatakse ära, nad viiakse eksitusse või kasutatakse ära nende eksitus. Kohtu arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis viitaksid M.T poolt teo faktiliste

toimepanijate- P.V, R.G, A.P, A.J ja G.R G.R T poolt ärakasutamist. ütlustest nähtub, et

temale antud veoselehtede fiktiivsusest oli ta teadlik ja seega polnud tema puhul tegemist

eksitusse viimisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et M. sitanud P.V või R.G T oleks e

võltsitud dokumente raie seaduslikkuse kohta. Dokumente raie seaduslikkuse kohta oleks aga vähemalt P.V OÜ M juhina pidanud kontrollima. Pole ka eluliselt usutav, T oleks olnud et M. vajadus luua valeettekujutus raie seaduslikkuse osas P.V, kellega ta alles mõni kuu varem oli koos toime pannud metsamaterjali varguse. Eelnevast järeldab kohus, et M. tegevus tuleb ümber hinnata kaastäideviimiseks T koos raie

faktiliste teostajatega. Selline ümberhindamine on kohtu arvates kooskõlas Riigikohtu

9(4) lahendis 3-1-1-108-06 esitatud seisukohtadega. Õiguslikke tagajärgi raie faktiliste täideviijate osas ei kaasne kuna süütegu on nende osas aegunud.

Kohus leiab, et M.T Timustest, olles ebaseadusliku raie olles metsateatise läbi teadlik raie keskseks figuuriks pani süüteokoosseisule vastavad teod toime eesmärgipäraselt, ta oli teadlik oma tegevuse õigusvastasusest ja saabuvast tagajärjest ning tegutses seega kavatsetult. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnuste esinemine I.K

tegevuses pole kohtus tõendamist leidnud. I.K . on esitatud süüdistus kuriteo vahendlikus täideviimises Vahendlik täideviimine eeldab, et

teo faktilisi toimepanijaid kasutatakse ära, nad viiakse eksitusse või kasutatakse ära nende eksitus. I.K K esitatud süüdistusest ei nähtu keda I. oleks ära kasutanud või eksitusse viinud.

Olemasolevatest tõenditest nähtub, et M. ärakasutamine pole tõenäoline kuna viimane oli T ebaseadusliku raie keskne tema korraldas maa erastamist isik ja oli kõigist asjaoludest teadlik,

ja tasus selle eest, tema käes oli metsateatis, tema oli ka metsamajandamise kava tellija.

Tõendatud pole ka asjaolu, et I. oleks ära kasutanud või eksitusse viinud raie faktilisi K

t

eostajaid s.o. OÜ M ja OÜ M töötajaid, asjas puuduvad tõendid selle kohta, et I.K oleks

nende inimestega kokku puutunud . I.K on üldse või nende tegevusest teadlik olnud kohtueelsel uurimisel andnud erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi ja seega saab neis

ütlustes olevatest tõenditest usaldusväärseiks lugeda vaid neid, mis ka teiste tõendiallikate poolt kinnitust on leidnud. M.T, I.K ja tunnistaja T.S ütlustega loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et metsateatise registreerimist Xxx T, et m T maaüksuse kohta korraldas etsateatis jäi kätte kes

seega oli K poolsest ka teadlik lubatud raiekogusest ja raieviisist. Puuduvad tõendid I.

aktiivsest tegevusest seoses Xxx maaüksusega T ebaseadusliku või tema kokkulepetest M. metsaraie korraldamiseks T. mistõttu kohus peab usaldusväärseks tema ütlusi, et ta usaldas M. Ta on küll öelnud, et maaüksusel tehtud raie on tehtud tema teadmisel ja tellimisel, kuid Xxx samas on ta öelnud ka seda, et käis metsas vaid ühe korra ajal mil metsaraiega oli juba algust

tehtud ning ta ei tea kui palju tegelikult metsa raiutud on. Kohtu arvates oli I.K peale

metsateatise T T tegutseb metsas vastavalt metsateatisele. M. kätte andmist alus eeldada, et Ajal mil ta metsas käis polnud raie maaüksusel veel võtnud ebaseadusliku raie mõõtu. Xxx

Viimast asjaolu kinnitab ka tunnistaja T.S kes ütleb, et raiega alustamisel oli rikutud vormistusnõudeid, kuid kahju looduskeskkonnale veel tekitatud polnud. Eelnevast lähtudes ei saa kohtu arvates I.K tegevust käsitleda ka kuriteo toimepanemisena kaastäideviijana. Kõne alla tuleks omanikupoolse kontrolli teostamata jätmine ehk

hoolsuskohustuse rikkumine

I.K

poolt, kuid sellisel juhul oleks tegemist ettevaatamatusega, KarS § 356 süüteokoosseis eeldab aga tahtlust. Kohtu arvates oli I.K alus tugineda usalduspõhimõttele kui ta jättis raie teostamise M.T hooleks keda ta teadis kui metsatöötlemisega tegelevat isikut ja kelle kätte ta andis metsateatise.

Eeln .K

evast lähtuvalt leiab kohus, et I tegevuses puuduvad KarS § 356 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnused ja ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. M.T . esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 6 järgi

Esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi M. ennast süüdi ei tunnista, kohtulikul T

uurimisel keeldus ta ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 2003.a. suvel pöördus tema poole T S kes tahtis raha laenuks kuna soovis

erastada xxx maaüksust külas, ta maksiski pangas maavalitsuse arvele 50000 kroonixxxm est, T.S aaüksuse erastamise e pidi temale 3 kuu pärast raha tagasi maksma, võis

olla ka selline kokkulepe, et kui ta raha tagasi maksta ei saa, siis ta maksab metsaga s.t. tehtava raiega, talle raha tagasi. u kolme kuu pärast maksis T.S

Kannatanu T.S tub, et erastas xxx hinnaga 141700 kohtus antud ütlustest näh maaüksuse krooni, erastamiseks laenas T talle 45000 EVP-d ja hiljem veel 5000 krooni, edasi tasus ise

10(4)

osamakse, oli suuline kokkulepe, et T aitab metsa teha ja tema tasub puudega, kirjalikku volikirja ei teinud, raie tegemise ajast juttu polnud, asjaajamise eest maksis T, ise käis metsas koos keskkonnainspektsiooni töötaja U.L alles siis, kui talle esitati pretensioon, et on lubanud T metsa teha. Ta , varguse avaldust ta teinud pole väidab, et tehtud raiest sai teada uurija käest tsiviilhagi esitanud pole, kinnitab, et kahju arvestuse tegi uurija, ise ta raiutud metsa väärtust ja kogust ei tea, kui ta T metsa tegemise kohta küsis, küsis viimane vastu, et miks ta arvab, et see oli tema. Ta kinnitab, et on siiani T arvab, et 2003.a raiega xxx võlgu, ta maaüksusel on temale kahju tekitatud väidab, et kui kahju tekitajaks on , siis tal mingeid nõudmisi pole, kui T aga keegi teine, siis nõuab kahju sisse. Tema ütlustest nähtub veel, et

T tegi tema loal raiet ka 2004/2005 aastal. Tunnistaja R T 02.08.2004.a. , keskkonnateenistuse töötaja kohtus antud ütluste kohaselt on ta

allkirjastanud metsateatise nr 3620400012 millega on lubatud lageraie T S kuuluval xxx maaüksuse eraldusel 2 e tõi xxx vallas, metsateatis keskkonnateenistusse M.T. M.T kaitsja poolt kohtule esitatud KK - füüsilise isiku väärteoprotokollist nr RV 5743 nähtub, et 2004.a. detsembris alustas M.T Tapa vallas xxx xxx külas T.S kuuluva maaüksuse eraldusel

2 raietöid ning kasvava metsa raie ja raiutud materjali kokku äljaveo tellis M. - ja v T seni

tuvastamata isikutelt. KK üldmenetluse otsusest nr RV5647 nähtub, et väärteomenetluse

käigus on M.T, kui kasvava metsa raie korraldaja andnud teadlikult ja tahtlikult kogu

raieprotsessi kohta ebatõeseid ja eksitavaid ütlusi, mistõttu on jäänud välja selgitamata tegelikult metsa raiet teostanud isikud või firmad.

Kohus leiab, et M.T poolt 2003.a. xxx lõpul maaüksusel raie korraldamine sarnastel asjaoludel kõrvalasuva maaüksuse raiega on tõendatud , OÜ M traktoristi Xxx tunnistaja A.J

ü metsamaterjali väljavedu M. juhtimisel kahel lähestikku tlustega millistes ta kirjeldab T paikneval raielangil Tapa lennuvälja lähedal.

Samas leiab kohus, et KarS § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnuste esinemine tegevuses pole kohtus tõendamist leidnud.

T M.

Varguse süüteokoosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist, võõra valduse rikkumist ilma

senise valdaja nõusolekuta. Nimetatud kuriteoepisoodi kohta T.S kuriteoavaldust pole esitanud, M.T

jal mil ka vastu tal tsiviilnõuet pole, ta väidab, et kahju arvestas kokku uurija a sel maaüksusel kahtlustati looduskeskkonnale tekitatud kahju mis hiljem ära langes

, et kahju on talle küll tekitatud, kuid selle suurust ta ei tea, et juhul kui raie maaüksusel tegi xxx T, siis t

al nõuet pole. T.S ja M.T ütlused omavaheliste varaliste ja rahaliste suhete kohta on vastandlikud ja napid. Tõendatud on, et M. pidi tasuma võla T aitas T.S maad erastada, abistas ka rahaliselt, T. S

lubades T tema metsa raiuda ja sellest raha tagasi saada. Tunnistaja R.T M. ütluste ja

Keskkonnainspektsiooni väärteoprotokolli ja väärteootsusega on tõendatud see, et kokkuleppel T.S tegi M.T raiet xxx see, maaüksusel ka 2004.aastal, tunnistaja Ü.V ütlustega

et veel 2008.a. tellis M.T metsakorralduskava xxx ja M.T maaüksuse kohta. T.S ütluste

napisõnalisuse ja vastuolulisuse tõttu pole võimalik usaldusväärselt selgitada, kas M.

T T.S antud 50000 krooni on T.S poolt tagasi makstud , samuti see millised kokkulepped või mitte ja varalised suhted nende vahel olid ja on. Vastuolude lahendamine on komplitseeritud kuna M.T keeldus

kohtus ütlusi andmast ja T.S ütluste hindamisel tuleb silmas pidada, et kohtus on ta märkinud, et käis metsa vaatamas alles siis kui talle esitati pretensioon, et ta on lubanud

M.T metsa l

õigata. Eelnevast nähtub, et ütluste andmisel on ta olnud olukorras, kus pidi ennast õigustam ütluste sisu mõjutas ilmselt ka asjaolu, et temaga enamvähem sarnases a. T.S

olukorras olnud sama küla mehele käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitati. Seega jääb K I. lahendamata küsimus, kas M. maaüksusel r nõusolekul või T xxx aiet korraldades tegutses T.S

viimase tahte vastaselt. Lahendamata kahtlused tõlgendab kohus M.T kasuks ja leiab, et

varguse objektiivse süüteokoosseisu tunnused tema tegevuses puuduvad ning ta tuleb süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi õigeks mõista.

11(4) III Kohtu seisukoht karistuste osas

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest ja arvestab

kergendavaid ja raskendavaid asjaolu

sid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T karistust kergendavaid ja

M. raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine.

Arvestades asjaolu, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, samuti suhteliselt suure tsiviilhagi

olemasolu kriminaalasjas, pole otstarbekas M.T karistada rahalise karistusega ning teda tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra T. IV Tsiviilhagid Kohus nõustub Keskkonnainspektsiooni põhjendustega maaüksusel keskkonnale tekitatud kahju Xxx kohta. Metsasead 000. - krooni iga hektari eest, mis use § 67 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel arvestatakse kahju 50 ületab raiuda lubatud ala. Arvestades asjaolu, et M. maaüksusel eraldustel 4, 5 ja 6 T poolt on Xxx tehtud ebaseaduslikku lageraiet 2,7 hektaril on lageraiega keskkonnale tekitatud kahju suurus 135 000.00 krooni

Keskkonnaministri 09.04.1999.a. määrusega nr 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punktide 14 ja 15 sätete alusel kuulub hüvitamisele ka eraldustel 4, 5 ja 6 raiekohtade koristamata jätmisega tekitatud kahju summas 4350.- krooni.

Metsaseadus - § 67 lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada tsiviil või kriminaalmenetluses hagi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

Käesoleva süüdimõistva otsusega tuleb rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) T keskkonnale tekitatud kahju tsiviilhagi ja välja mõista M. katteks 139350.00 krooni.

Kuna M.T xxx maaüksusel toimepandu eest õigeks mõisteti, siis tuleb Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi summas 890.00 krooni jätta läbi vaatamata. IV Menetluskulu

tuleb M T menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja riigituludesse järgmiselt:

kaitsjale toimiku paljundamise kulu 121,00 krooni, sundraha 6525.00 krooni, riigi poolt määratud kaitsjale tasu summas 849, 60 krooni. kohtueelses menetluses väljamakstud KrMS I K menetluskulud riigi kanda. § 181 alusel jätta

Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige T. Kullerkupp kohtunik