2-11-60027/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele

Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-60027

Tsiviilasi

AS-i Nordea Finance Estonia hagi Nordtop OÜ ja AL

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.12.2016 otsus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

apellatsioonkaebus 13 538,26 eurot

vastuapellatsioonkaebus 6880,06 eurot

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liigid

AS Nordea Finance Estonia apellatsioonkaebus ning

Osaühing Nordtop ja AL vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): AS Nordea Finance Estonia (registrikood

10237140,

asukoht

Liivalaia

45,

10145

Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kostja I (vastuapellant I): Osaühing Nordtop (registrikood

11127784, asukoht Narva mnt 150, 13619 Tallinn)

Kostja

II

(vastuapellant

II):

AL

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Kostjate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Karl

Haavasalu

Kohtuistungi toimumise aeg

18.04.2017

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.12.2016 otsus osas, milles maakohus jättis 6751,64

euro väljamõistmiseks hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagi 6751,64 euro väljamõistmiseks rahuldada.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1 Rahuldada hagi osaliselt.

3.2 Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Nordtop ja AL-lt 13631,70 eurot AS-i Nordea

Finance Estonia kasuks.

3.3 Jätta rahuldamata Nordea Finance Estonia hagi OÜ Nordtop ja AL vastu

6786,62 euro saamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Jätta maakohtu menetluskulud 67 % ulatuses kostjate kanda ja 33 % ulatuses

hageja kanda. Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 50 % ulatuses

hageja kanda ja 50 % ulatuse kostjate kanda ning vastuapellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud kostjate kanda.

7. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Nordtop ja AL-lt AS-i Nordea Finance Estonia

kasuks

4686,21

eurot

maakohtu

ja

ringkonnakohtu

menetluskulude

hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas 06.12.2011 Harju Maakohtule

hagiavalduse Osaühingu Nordtop (kostja I) ja AL (kostja II) vastu võlgnevuse

20 418,32 euro väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I järgnevad kasutusrendi tüüpi

liisingulepingud:

22.02.2006 liisingulepingu nr 20060630 (liisinguleping I), mille kohaselt hageja

omandas Keila Autokeskus AS-ilt külmikpoolhaagise Schmitz Cargubull SKO24L-

13.4 FP80/60 (vara I) hinnaga 54 197,08 eurot (arvestamata käibemaksu);

22.02.2006 liisingulepingu nr 20060703 (liisinguleping II), mille kohaselt hageja

omandas Keila Autokeskus AS-ilt külmikpoolhaagise Schmitz (vara II) hinnaga 54

197,08 eurot, (arvestamata käibemaksu);

18.04.2006 liisingulepingu nr 20061426 (liisinguleping III), mille kohaselt hageja

omandas Haagisekeskus OÜ-lt tentpoolhaagise Krone SDP 27 EL (vara III) hinnaga

23 711,22 eurot (arvestamata käibemaksu);

18.04.2006 liisingulepingu nr 20061427 (liisinguleping IV), mille kohaselt hageja

omandas Haagisekeskus OÜ-lt tentpoolhaagise Krone SDP 27 EL (vara IV) hinnaga

23 711,22 eurot (arvestamata käibemaksu);

11.07.2006 liisingulepingu nr 20061784 (liisinguleping V), mille kohaselt hageja

omandas Ekso AS-ilt vara Schmitz SKI 24-7,2 (vara V) hinnaga 30 230,21 eurot

(arvestamata käibemaksu);

04.05.2006 liisingulepingu nr 20061850 (liisinguleping VI), mille kohaselt hageja

omandas Ekso AS-ilt haagise Schmitz SKI 24-7,2 (vara VI) hinnaga 30 230,21 eurot

(arvestamata käibemaksu);

23.02.2007 liisingulepingu nr 20071027 (liisinguleping VII), mille kohaselt hageja

omandas Haagisekeskus OÜ-lt tentpoolhaagise Krone (vara VII) hinnaga 26 331,60

eurot (arvestamata käibemaksu);

23.02.2007 liisingulepingu nr 20071029 (liisinguleping VIII), millega hageja omandas

Haagisekeskus OÜ-lt tentpoolhaagise Krone (vara VIII) hinnaga 26 331,60 eurot

(arvestamata käibemaksu).

3. 28.01.2009 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II käendab

liisingulepingutest tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees maksimumsummas

127 823,30 eurot.

4. Kostjal I tekkisid 2009. aastal raskused liisingulepingutest tulenevate kohustuste

täitmisel. Sellest tulenevalt sõlmisid hageja ja kostjad liisingulepingute I-VIII kohta

28.01.2009 muudatused, millega võimaldati kostjale I neli kuud põhiosamaksete

puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus.

5. Kostja I ei täitnud enda kohustusi ka pärast seda, kui hageja oli talle andnud

maksepuhkust ning hageja ütles liisingulepingud I, II, VII ja VIII üles. Liisingulepingu

I ütles hageja üles 01.12.2009, liisingulepingud II, VII ja VIII 18.12.2009.

Liisingulepingud III, IV, V ja VI lõppesid seoses tähtaja möödumisega järgmiselt:

liisinguleping III lõppes 16.05.2009; liisinguleping IV 16.04.2009; liisinguleping V

01.07.2009; liisinguleping VI 16.05.2009.

6. Liisingulepingu I ülesütlemise aja seisuga oli kostja I jätnud hagejale maksegraafiku

alusel tasumata makseid kokku 113 672,10 krooni (7264,97 eurot) järgmiselt:

maksegraafiku kohaselt tuli 16.05.2009 tasuda põhiosamakse 12 498,03 krooni, intress

3124 krooni, käibemaks 2249,65 krooni, seega kokku 17 871,68 krooni. Kostja I tasus

üksnes 11 739,71 krooni. Seega on võlg 6131,97 krooni ehk 391,90 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.06.2009 tasuda põhiosamakse 12 579,24 krooni,

intress 3042,79 krooni, käibemaks 2264,26 krooni, seega kokku 17 886,30 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 886,30 krooni ehk 1143,14 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.07.2009 tasuda põhiosamakse 12 660,92 krooni,

intress 2961,12 krooni, käibemaks 2278,96 krooni, seega kokku 17 901 krooni. Kostja

I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 901 krooni ehk 1144,08 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.08.2009 tasuda põhiosamakse 12 743,06 krooni,

intress 2878,97 krooni, käibemaks 2293,75 krooni, seega kokku 17 915,79 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 915,79 krooni ehk 1145,03 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.09.2009 tasuda põhiosamakse 12 825,83 krooni,

intress 2796,20 krooni, käibemaks 2308,65 krooni, seega kokku 17 930,68 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 930,68 krooni ehk 1145,98 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.10.2009 tasuda põhiosamakse 12 909,07 krooni,

intress 2712,96 krooni, käibemaks 2323,63 krooni, seega kokku 17 945,67 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 945,67 krooni ehk 1146,94 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.11.2009 tasuda põhiosamakse 12 992,78 krooni,

intress 2629,25 krooni, käibemaks 2338,70 krooni, seega kokku 17 960,73 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 960,74 krooni ehk 1147,90 eurot.

7. Liisingulepingu II ülesütlemise aja seisuga oli kostja I jätnud hagejale maksegraafiku

alusel tasumata makseid kokku 116 455,20 krooni (7442,84 eurot) järgmiselt:

maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 12 498,03 krooni, intress

3124 krooni, käibemaks 2249,65 krooni, seega kokku 17 871,68 krooni. Kostja I tasus

üksnes 8956,68 krooni. Seega on võlg 8915 krooni ehk 569,77 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 12 579,24 krooni,

intress 3042,79 krooni, käibemaks 2264,26 krooni, seega kokku 17 886,30 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 886,30 krooni ehk 1143,14 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.08.2009 tasuda põhiosamakse 12 660,92 krooni,

intress 2961,12 krooni, käibemaks 2278,96 krooni, seega kokku 17 901 krooni. Kostja

I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 901 krooni ehk 1144,08 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.09.2009 tasuda põhiosamakse 12 743,06 krooni,

intress 2878,97 krooni, käibemaks 2293,75 krooni, seega kokku 17 915,79 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 915,79 krooni ehk 1145,03 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.10.2009 tasuda põhiosamakse 12 825,83 krooni,

intress 2796,20 krooni, käibemaks 2308,65 krooni, seega kokku 17 930,68 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 930,68 krooni ehk 1145,98 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.11.2009 tasuda põhiosamakse 12 909,07 krooni,

intress 2712,96 krooni, käibemaks 2323,63 krooni, seega kokku 17 945,67 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 945,67 krooni ehk 1146,94 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.12.2009 tasuda põhiosamakse 12 992,78 krooni,

intress 2629,25 krooni, käibemaks 2338,70 krooni, seega kokku 17 960,74 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 960,74 krooni ehk 1147,90 eurot.

8. Liisingulepingu III alusel jättis kostja I hagejale maksegraafiku alusel tasumata

liisingumakseid kokku 24 696,19 krooni ehk 1578,37 eurot. Maksegraafiku kohaselt

tuli 16.05.2009 tasuda põhiosamakse 24 77,21 krooni, intress 1244,69 krooni,

käibemaks 4460,26 krooni, seega kokku 30 484,15 krooni. Kostja I tasus üksnes

5787,96 krooni. Seega on võlg 24 696,19 krooni, ehk 1578,37 eurot.

9. Liisingulepingu IV alusel jättis kostja I hagejale maksegraafiku alusel tasumata

liisingumakseid kokku 25 163,45 krooni ehk 1608,24 eurot järgmiselt:

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.03.2009 tasuda intress 1212,77 krooni. Kostja I tasus

üksnes 699,40 krooni. Seega on võlg 513,37 krooni, ehk 32,81 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 16.04.2009 tasuda põhiosamakse 19 862,26 krooni,

intress 1212,61 krooni, käibemaks 3575,12 krooni, seega kokku 24 650,08 krooni.

Kostja I midagi ei tasunud. Seega on võlg 24 650,08 krooni ehk 1575,43 eurot.

10. Liisingulepingu V alusel jättis kostja I hagejale maksegraafiku alusel tasumata

liisingumakseid kokku 49 890,85 krooni ehk 3188,61 eurot järgmiselt:

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 7583,75 krooni, intress

1374,87 krooni, käibemaks 1365,01 krooni, seega kokku 10 323,63 krooni. Kostja I

tasus 7381,81 krooni. Seega on võlg 2941,82 krooni ehk 188,02 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 38 663,84 krooni,

intress 1325,74 krooni, käibemaks 6959,45 krooni, seega kokku 46 949,03 krooni.

Kostja I ei tasunud midagi. Seega on võlg 46 949,03 krooni ehk 3000,59 eurot.

11. Liisingulepingu VI alusel jättis kostja I hagejale maksegraafiku alusel tasumata

liisingumakseid kokku 46 888,79 krooni ehk 2996,74 eurot. Maksegraafiku kohaselt

tuli 16.05.2009 tasuda põhiosamakse 38 613,15 krooni, intress 1325,27 krooni,

käibemaks 6950,37 krooni, seega kokku 46 888,79 krooni. Kostja I ei tasunud midagi.

Seega on võlg 46 888,79 krooni, ehk 2996,74 eurot.

12. Liisingulepingu VII ülesütlemise aja seisuga oli kostja I jätnud hagejale maksegraafiku

alusel tasumata liisingumakseid kokku 55 801,17 krooni ehk 3566,35 eurot järgmiselt:

maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 7343,73 krooni, intress

1694,37 krooni, käibemaks 1321,87 krooni, seega kokku 10 359,97 krooni. Kostja I

tasus 6488,45 krooni. Seega on võlg 3871,52 krooni ehk 247,44 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 7391,30 krooni, intress

1646,80 krooni, käibemaks 1330,43 krooni, seega kokku 10 368,54 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 368,54 krooni ehk 662,67 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.08.2009 tasuda põhiosamakse 7439,33 krooni, intress

1598,77 krooni, käibemaks 1339,08 krooni, seega kokku 10 377,18 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 377,18 krooni ehk 663,22 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.09.2009 tasuda põhiosamakse 7487,68 krooni, intress

1550,42 krooni, käibemaks 1347,78 krooni, seega kokku 10 385,88 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 385,88 krooni ehk 663,78 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.10.2009 tasuda põhiosamakse 7536,18 krooni, intress

1501,92 krooni, käibemaks 1356,51 krooni, seega kokku 10 394,62 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 394,62 krooni ehk 664,34 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.11.2009 tasuda põhiosamakse 7585,16 krooni, intress

1452,94 krooni, käibemaks 1365,33 krooni, seega kokku 10 403,43 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 403,43 krooni ehk 664,90 eurot.

13. Liisingulepingu VIII ülesütlemise aja seisuga oli kostja I jätnud hagejale

maksegraafiku alusel tasumata kokku 54 289,96 krooni (3469,76 eurot) järgmiselt:

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 7114,04 krooni, intress

1728,32 krooni, käibemaks 1280,53 krooni, seega kokku 10 122,89 krooni. Kostja I

tasus üksnes 6573,13 krooni. Seega on võlg 3549,76 krooni ehk 226,87 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 7160,20 krooni, intress

1682,17 krooni, käibemaks 1288,84 krooni, seega kokku 10 131,20 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 131,20 krooni ehk 647,50 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.08.2009 tasuda põhiosamakse 7206,67 krooni, intress

1635,70 krooni, käibemaks 1297,20 krooni, seega kokku 10 139,56 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 139,56 krooni ehk 648,04 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.09.2009 tasuda põhiosamakse 7253,45 krooni, intress

1588,91 krooni, käibemaks 1305,62 krooni, seega kokku 10 147,98 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 147,98 krooni ehk 648,57 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.10.2009 tasuda põhiosamakse 7300,55 krooni, intress

1541,82 krooni, käibemaks 1314,10 krooni, seega kokku 10 156,47 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 156,47 krooni ehk 649,12 eurot.

Maksegraafiku kohaselt tuli 01.11.2009 tasuda põhiosamakse 7347,96 krooni, intress

1494,41 krooni, käibemaks 1322,63 krooni, seega kokku 10 165 krooni. Kostja I

midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 165 krooni ehk 649,66 eurot.

14. Liisingulepingu I ütles hageja üles 01.12.2009, liisingulepingud II, VII ja VIII ütles

hageja üles 18.12.2009. Liisinguleping III lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.05.2009.

Liisinguleping IV lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.04.2009. Liisinguleping V

lõppes tähtaja möödumise tõttu 01.07.2009. Liisinguleping VI lõppes tähtaja

möödumise tõttu 16.05.2009.

15. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjate vastu liisingulepingute I-VIII alusel raha

maksmise nõue 31 115,88 eurot (VÕS § 108 lg 1).

16. Liisingulepingud III, IV, V ja VI lõppesid seoses tähtaja möödumisega ja kostja I

tagastas hagejale nende esemeks olnud vara. Seetõttu hagejal nende lepingute alusel

kostja I vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 järgset hüvitisnõuet ei ole. Samas ei saa

kostjal I olla ka vara väärtusest tulenevat nõuet hageja vastu, sest kasutusrendilepingu

olemusest tulenevalt kandis vastavat (nii negatiivset kui ka positiivset) riski hageja.

17. Liisingulepingud I, II, VII ja VIII lõppesid ülesütlemise tõttu ning hagejal on kostjate

vastu hüvitisenõue VÕS § 367 järgi. Liisingulepingu I esemeks olnud vara tagastati

14.04.2010,

liisingulepingu

II

esemeks

olnud

vara

tagastati

09.04.2010,

liisingulepingu VII esemeks olnud vara tagastati 09.04.2010 ja liisingulepingu VIII

esemeks olnud vara tagastati 09.04.2010.

18. Liisingulepingu I ja II esemete jääkmaksumus oli 339 199,67 krooni ja turuväärtus

426 000 krooni (arvestamata käibemaksu). Turuväärtuse ja jääkmaksumuse vahe on

5547,55 eurot. Kui liisingulepingut I ja II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi

oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda mõlema

liisingulepingu puhul veel 3375,82 euro ulatuses, seega ei teki liisingulepingutest I ja

II hagejal kostja I vastu hüvitisnõuet.

19. Liisingulepingu VII jääkmaksumus oli 185 399,54 krooni ja turuväärtus 169 500

krooni (arvestamata käibemaksu). Turuväärtuse ja jääkmaksumuse vahe on –1016,17

eurot. Kui liisingulepingut VII ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks

kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 1482,86 euro

ulatuses. Hagejal on kostja I vastu liisingulepingust VII tulenevalt hüvitisnõue

1482,86 eurot. Liisingulepingu VIII jääkmaksumus oli 185 399,85 krooni ja

turuväärtus

169 500

krooni

(arvestamata

käibemaksu).

Turuväärtuse

ja

jääkmaksumuse vahe on –1016,19 eurot. Kui liisingulepingut VIII ei oleks üles

öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena

finantseerima ostuhinda 1921,55 euro ulatuses. Hagejal kostja I vastu liisingulepingust

VIII tulenevalt hüvitisnõue 1921,55 eurot.

20. Seega on hageja liisingulepingutest I, II, VII ja VIII tulenev hüvitisnõue kokku

3404,41 eurot (VÕS § 367 lg-d 1-3). Alternatiivselt kui kohus leiab, et liisinguvara

väärtuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda hageja esitatud hindamisaktidest, siis palub

hageja kohtul võtta turuväärtuse kindlakstegemisel ja hüvitisnõuete arvutamisel

aluseks RM ekspertiisiakt.

21. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjate vastu liisingulepingutest I-VIII tulenevalt

täitmisnõue kokku 31 115,88 eurot ja hüvitisnõue 3404,41 eurot, kokku 34 520,29

eurot. Hageja märkis, et ta tugineb hagi alusena nõudele suuruses 34 520,29 eurot,

kuid palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 20 418,32 eurot.

Kostjate vastuväited hagile

22. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

23. Kostjad ei saa nõustuda hageja arvutuskäiguga selles osas, kui suured liisingumaksete

võlgnevused tekkisid kostjal I ajaliselt enne liisingulepingute lõppemist. Tähtsust

omab liisingulepingute osaks olevate liisingulepingute üldtingimuste punkti 3.1

regulatsioon, mille kohaselt liisinguvõtja tasub kõik lepingumaksed liisinguandja poolt

esitatud arvete alusel. Selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja I võlgnevused,

mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid

on hageja kostjale I liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud.

24. Kostjate hinnangul on kostja I võlgnevuse suuruseks hageja ees, mis on tekkinud

ajaliselt enne kaheksa liisingulepingu lõppemist, kokku 28 659,27 eurot. Kostjad ei

nõustu sellega, et kostjatel ei saa olla liisingulepingutest nr III, IV, V ja VI vara

väärtusest tulenevat nõuet hageja vastu, sest kasutusrendilepingu olemusest tulenevalt

kandis vastavat (nii negatiivset kui ka positiivset) riski hageja. Vaidlus puudub selles,

et liisingulepingud nr III, IV, V ja VI lõppesid tähtaja möödumise tõttu.

25. Kostjate arvates on ebaõige hageja seisukoht, et kostjad ei saa tugineda

liisingulepingute nr III, IV, V ja VI puhul nende liisingulepingute alusel liisitud asjade

tegelikule turuväärtusele asjade hagejale tagastamise ajal ning liisingulepingute nr III,

IV, V ja VI muudatustes fikseeritud liisinguesemete jääkmaksumuste erinevusele ja

tasaarvestada sellest väärtuste erinevusest tuleneva nõude hageja vastu hageja nõudega

kostjate vastu.

26. Hageja on kostja I arvelt alusetult rikastunud. Hageja liisinguandjana on saanud tagasi

liisingulepingute alusel nr III, IV, V ja VI liisitud asjad, mille turuväärtus oli nende

liisingulepingute lõppemise ajal kas vähemalt 6554,96 euro võrra või vähemalt

9498,76 euro võrra kõrgem kui samade asjade jääkväärtus liisingulepingute nr III, IV,

V ja VI muudatuste kohaselt. Liisinguandja rikastumise keeld on kostjate arvates

vähemalt analoogia korras kohaldatav juhul, kus liisinguvõtjal tekib võlgnevus

liisinguandja ees liisingulepingu kehtivuse ajal ning ajaliselt peale liisingulepingu

lõppemist tähtaja möödumise tõttu liisinguandjale tagastatud kasutusrendi tingimustel

liisitud asja turuväärtus on suurem sama asja jääkväärtusest.

27. Kostjate arvates ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks VÕS § 367 lg-s 3 sätestatud

põhimõte ei peaks vähemalt analoogia alusel kuuluma kohaldamisele olukorras, kus

liisinguleping lõpeb tähtaja möödumise tõttu.

28. Kostjad tasaarvestavad kostja I kas 9498,76 euro suuruse nõude või 6554,96 euro

suuruse nõude hageja 20 418,32 euro tasumise nõudega kostjate vastu. Tasaarvestuse

teostamise tagajärjel jääb hageja nõude suuruseks kostjate vastu kas 10 919,56 eurot

või 13 863,35 eurot.

29. Järgnevalt esitavad kostjad oma seisukohad seonduvalt hageja poolt liisingulepingute

nr I-II ja VII-VIII osas esitatud niinimetatud täitmisnõudega ja nõudega VÕS §-i 367

alusel. Kostjad ei nõustu hageja seisukohtadega. Liisinguandja rikastumiskeeld on

kohaldatav nii hageja nende nõuete osas, mis on muutunud sissenõutavateks ajaliselt

enne liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII ülesütlemist kui ka nende nõuete osas, mis on

muutunud sissenõutavaks ajaliselt peale liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII

ülesütlemist hageja poolt. Seejuures jääb hageja liisinguandja rikastumise keelu

käsitluse juurde.

30. Hageja on kostja I arvelt alusetult rikastunud. Hageja on saanud tagasi

liisingulepingute alusel nr I-II ja VII-VIII liisitud asjad, mille turuväärtus oli nende

liisingulepingute lõppemise ajal summaarselt kas vähemalt 12 300,60 euro võrra või

vähemalt 30 943,98 euro võrra kõrgem kui samade asjade jääkväärtus

liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII muudatuste kohaselt. Liisinguandja rikastumise

keeld on kostjate arvates vähemalt analoogia korras kohaldatav ka liisingulepingute nr

I-II ja VII-VIII osas.

31. Kostjad tasaarvestavad kas kostja I 30 943,98 euro suuruse nõude või kostja I

12 300,60 euro suuruse nõude. Tasaarvestuse teostamise tagajärjel hageja nõue

kostjate vastu kas lõpeb üldse või jääb nõude suuruseks 1562,75 eurot. Alternatiivselt

hageja nõue kostjate vastu peaks hea usu vastasusest johtuvalt jääma 16 134,48 euro

ulatuses rahuldamata.

Esimese astme kohtu otsus

32. Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjatelt

hageja kasuks välja 6880,06 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi 13 538,26 euro

nõudes. Maakohus jättis menetluskulud 66,30% ulatuses hageja kanda ja 33,70%

ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Maakohus rahuldas osaliselt hageja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras hageja menetluskulude suuruseks

2525,19 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude 5233,44

eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas osaliselt kostjate

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kostjate menetluskulude

suuruseks

3954,40

eurot.

Maakohus

jättis

rahuldamata

kostjate

avalduse

menetluskulude 3231,60 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Maakohus

tasaarvestas hageja menetluskulude 2525,19 eurot hüvitamise nõude kostjate

menetluskulude 3954,40 eurot hüvitamise nõudega ning mõistis hagejalt solidaarselt

kostjate kasuks välja menetluskulud 1429,21 eurot. Maakohus jättis rahuldamata

hageja taotluse välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt.

33. Hageja on hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis avaldanud, et hagi

eseme summad moodustavad kokku 20 418,32 eurot. Ülejäänud summade

väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemena ei nõua

(V kd, tl 77). Hageja on menetluse kestel oma lepingutest tulenevate nõuete summasid

ümber kujundanud. Hagi esitamisel hageja nõudis liisingulepingust II võlgnevuse

tasumist, pärast hagi eseme täpsustamist hageja seda enam ei nõua. Hageja ei ole

hagist osaliselt loobunud, sest hageja nõue (hagi ese) on menetluse kestel jäänud

samaks (välja mõista 20 418,32 eurot). Hageja soovib kostjatelt liisingulepingute

täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist. Hageja ei nõua

liisinguandja kulude hüvitamist VÕS § 367 lg 1 järgi ega liisinguandja lisakulude

hüvitamist VÕS § 367 lg 4 järgi. Hageja kogunõue koosneb lepingute täitmise nõudest

enne lepingute ülesütlemist ja lepingute korralise lõppemisena tekkinud kohustuste

nõudest.

34. Pooled on sõlminud kasutusrendilepingu tunnustele vastavad liisingulepingud (VÕS §

361). Liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu

nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe

hüvitamiseks. Vastupidine on olukord, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu üles.

Liisingulepingu ülesütlemisel ei tohi liisinguandja sattuda varaliselt paremasse

olukorda, kui ta oleks olnud liisingulepingu nõuetekohase täitmise korral kokkulepitud

liisinguperioodi lõpuni (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06 p 28). Seega saab tekkida

liisinguvõtjal

liisinguandja

vastu

kasutusrendi

liisingulepingu

ülesütlemisel

liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus

(turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme

turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest

nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel.

35. Hageja nõuab kostjatelt liisingulepingust I üksnes enne lepingu lõppemist

sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu

täitmist. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingust I tulenevate raha tasumise

kohustuste täitmiseks 6723,71 euro tasumist. Hageja on hagiavalduse eseme

täpsustamise menetlusdokumendis avaldanud, et nõuab liisingulepingu I täitmiseks

4010,25 eurot. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena

tuginenud, hageja hagi esemena ei nõua (V kd, tl 77). Kohus ei saa hageja nõude piire

ületada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust I

tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 4010,25 eurot (VÕS § 101 lg

1 p 1; 108 lg 1). Hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingu I ülesütlemisel tekkinud

kulude hüvitamist VÕS § 367 järgi (IV kd, tl 178).

Liisingueseme I turuväärtus oli liisingueseme tagastamise ajal liisingueseme

jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-21 678,83) võrra suurem. Seetõttu tekkis

liisinguvõtjal hageja vastu nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe

6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja

liisingueseme tagastamisel. Riiklikult tunnustatud eksperdi RM poolt koostatud

ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingueseme I turuväärtus liisinguandjale

tagastamise ajal oli 28 227,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohtumenetluses ei ole RM

ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisavalt määral kahtluse alla seatud ega

üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud, seega lähtub kohus RM

ekspertiisiaktist.

36. Hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingust II tulenevaid nõudeid (sh lepingu täitmist

ega liisinguandja kulude hüvitamist) (IV kd, tl 178; V kd, tl 76-77). Seega puudub

vajadus hinnata hageja võimalikke liisingulepingust II tulenevaid nõudeid. Liisingu-

eseme II turuväärtus oli tagastamise ajal jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-

21 678,83) võrra suurem. Turuväärtus (28 227,50 eurot ilma käibemaksuta) on

tõendatud RM ekspertiisiaktiga. Liisinguvõtjal tekkis hageja vastu nõue liisingueseme

turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa

võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel.

37. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingu III alusel raha tasumise kohustuste

täitmiseks 1578,37 eurot, liisingulepingu IV alusel 1608,23 eurot, liisingulepingu V

alusel 3188,61 eurot ja liisingulepingu VI alusel 2629,91 eurot (VÕS § 101 lg 1 p 1;

108 lg 1). Liisingulepingute III-VI puhul tuli lepingumaksed tasuda vastavalt

maksegraafikule (I kd, tl 89; I kd, tl 123; I kd, tl 142; I kd, tl 177). Hageja ei nõua

kostjatelt liisingulepingute III-VI ülesütlemisel tekkinud kulude hüvitamist VÕS § 367

järgi. Kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal

liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe hüvitamiseks.

Seega puudub kostjal I liisingulepingutest III-VI tulenev nõue, mille saaks hageja

nõudega tasaarvestada.

38. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingu VII alusel raha tasumise kohustuste

täitmiseks 3529,34 eurot ja liisingulepingu VIII alusel 3432,69 eurot (VÕS § 101 lg 1

p 1; 108 lg 1). Liisingulepingute VII ja VIII puhul tuli lepingumaksed tasuda vastavalt

maksegraafikule (I kd, tl 195; II kd, tl 37). Hageja on hagiavalduse tervikteksti

menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingust VII on hagejal kostja I vastu

VÕS §-st 367 tulenevalt hüvitusnõue 1482,86 eurot (IV kd, tl 179) ja liisingulepingust

VIII 1921,55 eurot (IV kd, tl 179). Hageja nõuab hagiavalduse eseme täpsustamise

menetlusdokumendis kostjatelt liisingulepingute VII ja VIII alusel üksnes enne

lepingu lõppemist (enne ülesütlemist hageja poolt) sissenõutavaks muutunud

liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist. Seega puudub

vajadus hinnata hüvitusenõuet. Vastavalt RM ekspertarvamusele olid liisinguesemete

VII ja VIII turuväärtused liisingueseme tagastamisel 11 450,83 eurot ilma

käibemaksuta. Liisinguesemete VII ja VIII jääkväärtus oli 11 849,22 eurot ilma

käibemaksuta (II kd, tl 18; II kd, tl 47). Kuna turuväärtus ei olnud jääkväärtusest

suurem, siis ei tekkinud liisinguvõtjal hageja vastu nõuet turuväärtuse ja jääkväärtuse

vahe hüvitamiseks, kuna hageja ei rikastunud liisingueseme tagastamisel.

39. Kokku on hageja liisingulepingustest I, III-VIII tulenev raha tasumise kohustuse nõue

19 977,40 eurot (4010,25 + 1578,37 + 1608,23 + 3188,61 + 2629,91 + 3529,34 +

3432,69). Kostja I saab liisingulepingute I ja II alusel tasaarvestada ja kostjal II on

seetõttu õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest 13 097,34 euro (6548,67 +

6548,67) ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt 6880,06 euro

tasumist (19 977,40 - 13 097,34). Kuna hageja nõudis hagi esitamisel kostjatelt 20

418,32 euro tasumist, siis jätab kohus hagi 13 538,26 euro tasumise nõudes

rahuldamata (20 418,32 - 6880,06). Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt hea usu

põhimõttele tuginemine alust jätta kohaldamata seadusest ja lepingutest ning selle

lisadest tulenev.

40. Kohus rahuldas hagi 33,70% (6880,06 eurot) ulatuses ning jättis hagi 66,30% (13

538,26 eurot) ulatuses rahuldamata. Kohus jättis sellest tulenevalt menetluskulud

66,30% ulatuses hageja kanda ja 33,70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

41. Hageja taotles solidaarselt kostjatelt menetluskulude 7758,63 eurot välja mõistmist.

Hageja menetluskulud on põhjendatud 7493,16 euro ulatuses. Põhjendatud on välja

mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks menetluskulud 7493,16 eurot 33,70%

ulatuses. 7493,16-st 33,70% on 2525,19 eurot. Kohus määras kindlaks hageja

menetluskulude suuruse 2525,19 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistis 2525,19 eurot

solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Kohus jättis rahuldamata hageja

menetluskulude välja mõistmise nõude 5233,44 euro (7758,63-2525,19) ulatuses.

42. Kostjad taotlesid hagejalt menetluskulude 7186 eurot välja mõistmist. Kostjate

menetluskulud on põhjendatud 5964,40 euro ulatuses. Põhjendatud on välja mõista

hagejalt solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud 5964,40 eurot 66,30% ulatuses.

5964,40-st 66,30% on 3954,40 eurot. Kohus määras kindlaks kostjate menetluskulude

suuruse 3954,40 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistis 3954,40 eurot hagejalt

solidaarselt kostjate kasuks välja. Kohus jättis rahuldamata kostjate menetluskulude

välja mõistmise nõude 3231,60 euro (7186-3954,40) ulatuses.

43. Kohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel poolte rahuldatud nõuded (hageja

menetluskulud 2525,19 eurot ja kostjate menetluskulud 3954,40 eurot) ning mõistis

hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja 1429,21 eurot (3954,40 - 2525,19).

Tasaarvestamise tulemusena lõppes hageja menetluskulude nõue 2525,19 eurot

tervikuna. Seega puudub hagejal ka õigus nõuda menetluskuludelt viivise tasumist.

Hageja apellatsioonkaebus

44. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi

rahuldamata 13 538,26 euro nõudes ja menetluskulude jaotuse osas ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

45. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagi alusena on hageja tuginenud täitmisnõudele

summas 31 115,88 eurot ja hüvitisnõudele summas 3404,41 eurot, kokku 34 520,29

eurot. Samas palus hageja kostjatelt välja mõista ainult 20 418,32 eurot. Kuna kostjad

tegid menetluses tasaarvestusavalduse, siis oleks maakohus pidanud tasaarvestuse

mõju hindamisel lähtuma hagi alusena esitatud nõuete suurusest (34 520,29 eurot).

Hagejal on õigus kostjatelt liisingulepingu I alusel nõuda 6723,71 eurot, mitte 4010,25

eurot. TsMS §-s 439 sätestatud keeld ületada nõude piire ei tähenda, et kohus ei saaks

otsuse põhjendavas osas tuvastada nõuet suuruses, mille saab tuvastada hagi alusena

esitatud asjaoludest. Hageja nõudest summas 6723,71 eurot oleks tulnud lähtuda ka

tasaarvestuse tegemisel. Kostja I on jätnud liisingulepingu II alusel tasumata 7442,84

eurot. Hageja on 11.09.2015 selgitanud, et ta ei nõuda seda summat hagi esemena,

kuid hageja ei ole loobunud liisingulepingust II tulenevale nõudele kui asjaolule

tuginemast. Kohus oleks pidanud liisingulepingust II tuleneva hageja täitmisnõude

suuruse tuvastama ja võtma selle arvesse tasaarvestuse tegemisel. Liisingulepingust II

tulenev hageja täitmisnõue 7442,84 eurot on tõendatud liisingulepinguga II (vt I kd tl

58-61) ja liisingulepingu II muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus

(vt I kd tl 66-69). Selle asjaolu saab tuvastada ka ringkonnakohus.

46. Maakohus on määranud ebaõigesti liisinguvõtjal hageja vastu tekkinud nõudeõiguste

suurused seoses liisingueseme I ja II tagastamisega. Maakohus on arvutanud

hüvitisnõuded nii, nagu oleks tegemist nn kapitalirendi tüüpi liisingulepingutega.

Maakohus on kohaldanud VÕS § 367 lg 1 ja 2 ebaõigesti, kuna ei ole arvutuse

tegemisel arvesse võtnud liisinguvõtja kohustust hüvitada liisinguandjale kõik kulud,

mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Maakohus jättis hüvitiste suuruste

arvutuste tegemisel tähelepanuta, et kostjal I jäid pärast ülesütlemist tasuda

liisingumaksed.

47. Maakohus ei arvestanud liisingulepingu I alusel tasaarvestuse tegemisel aga sellega, et

kui liisingulepingut I ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I

pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 3375,82 euro ulatuses. Seega

on kostja I nõude suuruseks liisingueseme I tagastamisel hoopis 3172,79 eurot (28

227,50 – 21 678,83 – 3 375,82). See asjaolu on tõendatud liisingulepinguga I (vt I kd

tl 20-32) ja liisingulepingu I muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus

(vt I kd tl 37-41).

48. Maakohus ei arvestanud liisingulepingu II alusel tasaarvestuse tegemisel samuti

sellega, et kui liisingulepingut II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks

kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 3375,82 euro

ulatuses. Seega on kostja I nõude suuruseks liisingueseme II tagastamisel hoopis

3172,79 eurot (28 227,50 – 21 678,83 – 3375,82). See asjaolu on tõendatud

liisingulepinguga II (vt I kd tl 58-61) ja liisingulepingu II muudatusega, millega lepiti

kokku uues maksegraafikus (vt I kd tl 66-69).

49. Kohus oleks pidanud liisingulepingust VII tuleneva hageja hüvitisnõude suuruse

tuvastama ja selle arvesse võtma nõuete tasaarvestamisel. Hagejal on kostjate vastu

liisingulepingust VII tulenev hüvitisnõue 1482,86 eurot, kuna liisingueseme

turuväärtus ei olnud jääkväärtusest suurem. Kasutusrendi tüüpi liisingulepingu

erakorralisel ülesütlemisel tuleb liisingueseme jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 mõttes

arvata VÕS § 367 lg 2 järgi arvutatud nõudest maha üksnes ulatuses, milles see ületab

liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa, st liisingulepingu

sõlmimisel kokku lepitud jääkmaksumust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-40-14, p

32). Kui liisingulepingut ei oleks üles öeldud, siis oleks kostja I pidanud

põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 1482,86 euro ulatuses. See asjaolu on

tõendatud liisingulepinguga VII (vt I kd tl 195 – II kd tl 14) ja liisingulepingu VII

muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (II kd tl 15-18).

50. Kohus oleks pidanud liisingulepingust VIII tuleneva hageja hüvitisnõude suuruse

tuvastama ja selle arvesse võtma nõuete tasaarvestamisel. Liisingueseme turuväärtus

liisingueseme tagastamise ajal ei olnud liisingueseme jääkväärtusest suurem ning

seega on hageja liisingulepingust tulenev hüvitisnõue 1921,55 eurot. See asjaolu on

tõendatud liisingulepinguga VIII (vt II kd tl 37-45) ja liisingulepingu VII

muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (II kd tl 46-48).

51. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu otsuse p-s 76 toodud hageja nõuete summa

arvestus. Hagejal on kostja I vastu täitmisnõudeid summas 30 133,70 eurot ja

hüvitisnõudeid summas 3404,41 eurot, st hageja nõuete kogusumma kostja I vastu on

33 538,11 eurot. Nõuded jagunevad järgmiselt: liisingulepingust I tulenev täitmisnõue

6723,71 eurot; liisingulepingust II tulenev täitmisnõue 7442,84 eurot; liisingulepingust

VII tulenev hüvitisnõue 1482,86 eurot; liisingulepingust VII tulenev hüvitisnõue

1921,55 eurot.

52. Ebaõiged on ka maakohtu otsuse p-s 79 toodud kostja I nõuete suurused seoses

liisingueseme I ja liisingueseme II tagastamisega. Kostjal I oli hageja vastu nõudeid

summas 6 345,58 eurot, mis jaguneb järgmiselt: liisingulepingust I tulenev nõue

3172,29 eurot ja liisingulepingust II tulenev nõue 3172,29 eurot.

53. Ebaõige on ka maakohtu otsuse p-s 80 toodud tasaarvestuse mõju hindamine. Kuna

hagejal oli nõudeid kostja I vastu kogusummas 33 538,11 eurot ja kostjal I oli hageja

vastu nõudeid kogusummas 6345,58 eurot, siis kostjate teostatud tasaarvestuse

tulemusena jäi hagejal nõudeid alles 33 538,11 – 6345,58 = 27 192,53 euro ulatuses.

Kostja II kui käendaja vastutab nende täitmise eest solidaarselt kostjaga I kui

liisinguvõtjaga.

54. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostjate

kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas on

vastuoluline. Kui maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 7458,63

euro ulatuses, siis see tähendabki, et kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud

selles summas. Isegi kui maakohus otsustas jätta menetluskulud 33,70% ulatuses

kostjate kanda, siis oleks kohus pidanud määrama kulud kindlaks ikkagi 100%

ulatuses (hageja peab 100% all silmas kohtu poolt määratud põhjendatud ulatust) ja

sellest summast siis välja mõistma kostjatelt 33,70%. Selle vea on maakohus teinud nii

otsuse p-s 88 kui ka resolutsiooni p-s 7.

Kostjate vastuapellatsioonkaebus

55. Kostjad paluvad vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles

hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjad palusid jätta

menetluskulud hageja kanda.

56. Liisingulepingute

III-VIII

üldtingimustest

nähtuvalt

kuulusid

liisingumaksed

tasumisele liisinguandja poolt väljastatavate arvete alusel. Maakohus leidis ebaõigesti,

et kostjal I tuli liisingumaksed tasuda vastavalt maksegraafikule. Ka kohtuotsuse

punktides 27, 35, 43, 51, 59 ja 69 on maakohus üldsõnaliselt viidanud

liisingulepingute eritingimustele, täpsustamata, millist konkreetset eritingimuse sätet

kohus silmas peab. Seetõttu tuleb hageja täitmise nõuete suuruse kindlaks

määramiseks välja selgitada, millised liisingulepingute III-VIII muudatuste alusel

hageja poolt kostjale I väljastatud arved on jäänud täielikult või osaliselt tasumata ja

kui suur selline võlgnevus on.

57. Kostjate hinnangul on liisingulepingutest I, III-VIII tulenev hageja täitmise nõue

kostjate vastu kokku 19 282,32 eurot, s.o liisingulepingu I alusel 4010,25 eurot

(maakohtu poolt otsuse p-s 14 tuvastatud); liisingulepingu III alusel 1541,70 eurot;

liisingulepingu IV alusel 1572,50 eurot; liisingulepingu V alusel 3109,07;

liisingulepingu VI alusel 2590,80 eurot; liisingulepingu VII alusel 3281,40 eurot;

liisingulepingu VIII alusel 3176,60 eurot.

58. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et liisingulepingute III-VI puhul, mis lõppesid tähtaja

möödumise tõttu, puudub kostjatel õigus tasaarvestada liisingueseme jääkväärtustest

tulenevaid nõudeid hageja nõuetega. Kui liisingulepingu ülesütlemise korral kehtib

liisinguandja rikastumise keeld, siis jääks mõistetamatuks, miks ei peaks kehtima

liisinguandja rikastumise keeld ka liisingulepingu lõppemise puhul tähtaja möödumise

tõttu. Eeltoodut ei kummuta ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-40-14 nähtuv. Nimetud

lahendis ei ole Riigikohus andnud ühtegi suunist selle kohta, nagu oleks liisinguandjal

õigus jätta endale kasutusrendi tüüpi liisingulepingu alusel liisitud asja jääkväärtust

ületav rahasumma (olukorras, kus turuväärtus on suurem jääkväärtusest).

59. Maakohus

on

jätnud

IK

asjatundjaarvamuse

sisuliselt

analüüsimata

ning

põhjendamata,

miks

RM

eksperdiarvamus

on

usaldusväärsem

kui

IK

asjatundjaarvamus. Liisingulepingute III-VI alusel liisitud asjade turuväärtuse

leidmisel tuleks juhinduda IK asjatundjaarvamusest, kuna IK on õigesti viidanud

sellele, et haagiste turuhinna määramisel tuleks ühtse müügipiirkonnana vaadata Eestit

ja tema lähiriike. IK asjatundjaarvamuse kohaselt on liisingulepingu III alusel liisitud

eseme turuhinnaks 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust

(10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 2329,95 euro võrra. Liisingulepingu IV

alusel liisitud eseme turuhinnaks on vähemalt 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega

ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 2329,95 euro

võrra. Liisingulepingu V alusel liisitud eseme turuhinnaks on vähemalt 13 000 eurot

(käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 580,57 eurot käibemaksuta)

vähemalt 2419,43 euro võrra. Liisingulepingu VI alusel liisitud eseme turuhinnaks on

vähemalt 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust

(10 580,57 eurot käibemaksuta) vähemalt 2419,43 euro võrra. Seega kokku ületab IK

asjatundjaarvamusest tulenevalt liisingulepingute III-VI alusel liisitud esemete

turuväärtus jääkväärtusi vähemalt 9498,76 euro võrra.

60. Kui kohus ei nõustu IK asjatundjaarvamuses tooduga, siis teisese alternatiivina

tuginevad kostjad RM eksperdiarvamusele. RM eksperdiarvamuse kohaselt on

liisingulepingu III alusel liisitud eseme turuhinnaks 10 832,20 eurot (käibemaksuta).

Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 162,15

euro võrra. Liisingulepingu IV alusel on liisitud eseme turuhinnaks 10 832,20 eurot

(käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta)

vähemalt 162,15 euro võrra. Liisingulepingu V alusel on liisitud eseme turuhinnaks

13 580,80 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 580,57

eurot käibemaksuta) vähemalt 3000,23 euro võrra. Liisingulepingu VI alusel on

liisitud eseme turuhinnaks 13 811 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus

jääkväärtust (10 580,57 eurot käibemaksuta) vähemalt 3230,43 euro võrra. Seega

kokku ületab RM eksperdiarvamuse kohaselt liisingulepingute III-VI alusel liisitud

esemete turuväärtus jääkväärtusi vähemalt 6554,96 euro võrra.

61. Hageja on saanud tagasi liisingulepingute III-VI alusel liisitud esemed ning on

eeltoodust tulenevalt kostja I arvelt alusetult rikastunud kas 9498,76 euro (IK

asjatundjaarvamus) või 6554,96 euro ulatuses (RM eksperdiarvamus) ning kostja I

saab esitada vastava nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel. Liisinguandja rikastumise keeld

on analoogia korras kohaldatav ka liisingulepingute III-VI puhul (VÕS § 367 lg 3).

Maakohus on jätnud ebaõigesti VÕS § 367 lg 3 analoogia liisingulepingute III-VI osas

kohaldamata. Alternatiivselt tuginevad kostjad õigusvastase kahju hüvitamise nõudele

või lepingulise kahju hüvitamise nõudele. Kostjad jäävad 06.05.2015 esitatud

tasaarvestusavalduse juurde ja paluvad tasaarvestada kas kostjate 9498,76 euro või

6554,96 euro suuruse nõude hageja 20 418,32 euro suuruse nõudega.

62. Liisingulepingust I tulenevalt on kostjate nõue hageja vastu kas 13 321,19 eurot (IK

asjatundjaarvamus) või 6548,69 eurot (RM asjatundjaarvamus). Liisingulepingust II

tuleneval vastavalt kas 13 321,19 eurot või 6548,69 eurot. Liisingulepingust III

tulenevalt vastavalt kas 2329,95 eurot või 162,15 eurot. Liisingulepingust IV

tulenevalt vastavalt kas 2329,95 eurot või 162,15 eurot. Liisingulepingust V tulenevalt

vastavalt 2419,43 eurot või 3000,23 eurot. Liisingulepingust VI tulenevalt vastavalt

2419,43 eurot või 3230,43 eurot. Liisingulepingust VII tulenevalt 2150,8 eurot (IK

asjatundjaarvamus).

Liisingulepingust

VII

tulenevalt

2150,80

eurot

(RM

asjatundjaarvamus). Seega kui lähtuda IK asjatundjaarvamusest, siis oleks kostjate

nõuete

kogusummaks

hageja

vastu

442,74

eurot.

Kui

lähtuda

RM

eksperdiarvamusest, siis oleks kostjate nõuete kogusummaks 19 652,34 eurot.

Lahutades nimetatud summa maha hageja nõudest summas 19 282,32 eurot, on ilmne,

et tasaarvestuse tulemusel tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.

63. Juhul kui ringkonnakohus eeltoodud kostjate arvestustega ei nõustu, siis tuginevad

kostjad alternatiivselt järgmisele. Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-40-14

väljatoodule sõltuks võlgu jäänud liisinguvõtja õiguslik positsioon oluliselt määral

liisinguandjast. Kui liisinguandja ei ütle võlgnevusele vaatamata lepingut üles ja

leping lõpeb tähtaja möödumise tõttu, siis puudub liisinguvõtjal võimalus tugineda

VÕS § 367 lg-le 3. Seega on liisinguandjal võimalik nõuda kõigi liisingumaksete

tasumist ning ta saab täiendavat lisahüve, kui liisingueseme turuväärtus on suurem

jääkväärtusest. Kui liisinguandja ütleks aga lepingu üles, siis vabaneks liisinguvõtja

VÕS § 367 lg-st 2 tulenevalt intressi ja käibemaksu tasumise kohustusest ning saaks

tugineda VÕS § 367 lg-le 3. Kuna lepingu ülesültemise õigus on ainult liisinguandjal,

on see liisinguvõtja jaoks ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega.

64. Hea usu põhimõttega vastuolus arvete esitamine viib selleni, et arved tuleb jätta

tähelepanuta ning selliste arvete tasumist nõuda ei saa. Kostjate arvates on õiglane

lähtuda sellest, et kui mitte rohkem kui 2 konkreetse liisingulepingu alusel väljastatud

arvet on jäänud tasumata, oleks hageja pidanud lepingu üles ütlema. Seega oleks

hageja pidanud liisingulepingu I üles ütlema pärast 2 arve tasumata jätmist. Seega ei

saa hageja nõuda liisingulepingu I alusel arvete nr 10829471, 10851498, 10874269,

10896735 ja 10917985 tasumist summas 5370,29 eurot. Liisingulepingu II alusel

arvete nr 10829471, 10851531, 10874310, 10896735, 10918018 tasumist summas

5370,29 eurot. Liisingulepingu VII alusel arvete nr 10829471, 10854580, 10877634,

10899651 tasumist summas 2954,1 eurot. Liisingulepingu VIII alusel arvete nr

10832549, 10854582, 10877636, 10899653 tasumist summas 2439,8 eurot. Kokku ei

saaks hageja hea usu põhimõttest tulenevalt seega liisingulepingute I, II, VII, VIII

alusel nõuda 16 134,48 euro tasumist. Alternatiivselt hea usus põhimõttele võiks

kohalduda VÕS § 367 lg 3 regulatsioon.

Vastustaja seisukoht

65. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

66. Hageja palus jätta kostjate vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

67. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leiab, et hageja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

6751,64 euro ulatuses. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldab selles osas hagi.

68. Maakohus on tuvastanud asjas järgmised asjaolud, mille üle pole vaidlust:

-

Liisingulepingud I ja II on hageja poolt ennetähtaegselt üles öeldud, liisinguleping

I 01.12.2009 ja liisinguleping II 18.12.2009.

-

Liisingulepingu I esemeks olnud vara tagastati 14.04.2010 ja liisingulepingu II

esemeks olnud vara tagastati 09.04.2010.

-

Liisingueseme I ja II turuväärtus oli liisingueseme tagastamise ajal 28 227,50

eurot ilma käibemaksuta.

-

Liisingulepingutes

oli

kokku

lepitud

liisinguvara

jääkmaksumus,

mida

liisinguvõtja ei pidanud liisingulepingute tähtaegsel lõppemisel liisingumaksetega

hüvitama. Liisingulepingute I ja II puhul oli liisinguesemete jääkväärtus 21 678,83

eurot.

69. Maakohus leidis, et kuna liisinguesemete I ja II turuväärtus nende tagastamise ajal oli

liisinguesemete jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-21 678,83) võrra suurem,

tekkis liisinguvõtjal hageja vastu mõlema lepingu puhul nõudeõigus liisingueseme

turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa

võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel.

70. Ringkonnakohus selle maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohus ei ole arvestanud

sellega, et kui liisingulepinguid I ja II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafikute järgi

oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda mõlema

liisingulepingu puhul veel 3375,82 euro ulatuses.

71. Kuna turuväärtuse ja jääkvääruse vahe oli suurem kui tasumata ostuhinna osa, ei olnud

hagejal kostjate vastu liisingulepingute I ja II osas hüvitisenõuet VÕS § 367 järgi, mis

aga ei tähenda, et hageja oleks kogu selle vahe võrra rikastunud. Tasumata osamaksete

raha on hagejal saamata ja selle võrra ei ole hageja rikastunud.

72. Seoses liisingulepingu I ennetähtaegse lõpetamisega tasumata jäänud osamaksete

suurus on tõendatud liisingulepinguga I (I kd, lk 20-32) ja liisingulepingu I

muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (I kd lk 37-41). Seega on

kostja I nõude suuruseks liisingueseme I tagastamisel 3172,85 eurot (28 227,50 – 21

678,83 – 3 375,82).

73. Maakohus ei arvestanud ka liisingulepingu II alusel tasaarvestuse tegemisel sellega, et

kui liisingulepingut II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I

pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 3375,82 euro ulatuses. See

asjaolu on tõendatud liisingulepinguga II (I kd, lk 58-61) ja liisingulepingu II

muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (I kd, lk 66-69). Seega on

kostja I nõude suuruseks liisingueseme II tagastamisel 3172,85 eurot (28 227,50 – 21

678,83 – 3375,82). Kostjad ei ole peale liisingulepingut I ja II ülesütlemist tasumata

jäänud osamaksete suurust vaidlustanud.

74. Kokku on hageja liisingulepingustest I, III-VIII tulenev raha tasumise nõue 19 977,40

eurot (4010,25 + 1578,37 + 1608,23 + 3188,61 + 2629,91 + 3529,34 + 3432,69), nagu

maakohus õigesti tuvastas. Kostja I saab liisingulepingute I ja II alusel tasaarvestada ja

kostjal II on seetõttu õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest 6345,70 euro

(3172,85 + 3172,85) ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt

13631,70 euro tasumist (19 977,40 – 6345,70). Kuna hageja nõudis hagi esitamisel

kostjatelt 20 418,32 euro tasumist, siis jätab kohus hagi 6786,62 euro tasumise nõudes

rahuldamata (20 418,32 – 13631,70).

75. Maakohus on tasaarvestanud hageja nõude 13 097,34 euro ulatuses, ehkki oli õigus

tasaarvestada 6345,70 euro ulatuses. Seega on maakohus alusetult tasaarvestanud

hageja nõude summas 6751,64 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada 6751,64 euro

väljamõistmata jätmise osas.

76. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on oma

seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ja

TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

77. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

78. Maakohus ei saanud kostja poolt menetluses tehtud tasaarvestuse mõju hindamisel

lähtuda hagi alusena esitatud nõuete suurusest, kui hageja selliseid nõudeid tegelikult

ei esitanud. Hageja on hagiavalduse terviktekstis välja toonud ja vastuses kohtu

nõudele selgitanud, mille eest ja milliseid summasid ta hagi esemena nõuab. TsMS

§-st 439 tulenevalt ei saanud kohus ületada nõude piire ega käsitleda tasaarvestatava

nõudena selliseid nõudeid, mida hageja ei esitanud.

79. Vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

80. Ebaõige on kostjate seisukoht, et kostja I pidi lepingumakseid tasuma liisinguandja

arvete, mitte maksegraafiku alusel. Kohustus tasuda lepingumakseid maksegraafiku

alusel tuleneb liisingulepingute eritingimustest, millele maakohus on õigesti viidanud.

Kohustus tasuda intressi ja lepingumakseid vastavalt maksegraafikule tuleneb

eritingimuste p-st 3.

81. Maakohus leidis õigesti, et kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub

liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme

lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kasutusrendi tüüpi liisingulepingutega

seonduvat on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.06.2014 otsuses nr 3-2-1-40-

14. Viidatud lahendi p-s 24 on tsiviilkolleegium märkinud: „Sellisele lepingule on

omane, et liisinguvõtja omafinantseeringu ning liisinguperioodi jooksul tehtavate

liisingumaksete kaudu ei toimu kogu liisingueseme soetusmaksumuse (kui

liisinguvõtjale

liisingulepingu

alusel

võimaldatud

krediidi)

tagasimaksmist

liisinguandjale. Vastav liisinguperioodi jooksul tagasimaksmata soetusmaksumuse osa

kujutab endast liisingueseme jääkmaksumust liisingulepingu korralise lõppemise ajal.

Nii kannab liisinguandja selles osas ka liisingueseme jääkväärtuse riski ehk riski, et

liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme

kokkuleppelist jääkmaksumust.“ Kui liisinguandja kannab riski negatiivset tagajärge

(liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme

kokkuleppelist jääkmaksumust), siis kannab liisinguandja ka riski positiivset tagajärge

(liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ületab liisingueseme

kokkuleppelist jääkmaksumust). Põhjendamatu on kostjate seisukoht, et liisinguandja

(hageja) peaks kandma riski negatiivset tagajärge, kuid riski positiivset tagajärge

peaks kandma liisinguvõtja. Hageja nõudel puudub seaduslik alus. VÕS § 367 on

kohaldatav üksnes olukorras, kus liisinguleping on lõppenud ülesütlemise tõttu. VÕS

§ 367 ei ole analoogia alusel kohaldatav olukorras, kus liisinguleping on lõppenud

korraliselt tähtaja möödumise tõttu. Kostja 1 ei ole pidanud hüvitama liisinguesemete

soetusmaksumusi täies ulatuses, mistõttu ei ole kostjal 1 ka midagi hagejalt tagasi

saada tulenevalt asjaolust, et kostja 1 tagastas hagejale liisinguesemed.

82. Kuna liisingulepingud III, IV, V ja VI lõppesid tähtaja möödumise tõttu, siis ei oma

tähtsust liisinguesemete III, IV, V ja VI turuväärtused nende tagastamise ajal kuna

kumbki pool ei oma tulenevalt turuväärtuse ja jääkväärtuse vahest teineteise vastu

nõudeõigust.

83. Olukord, kui liisinguandja ei ütle võlgnevusele vaatamata lepingut üles ja leping lõpeb

tähtaja möödumisel, mistõttu puudub liisinguvõtjal võimalus tugineda VÕS § 367 lg-

le 3, ei ole ringkonnakohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus. Liisinguvõtja ei

saa omandada eeliseid tulenevalt asjaolust, et ta ei suuda liisingulepinguid täita.

Liisinguvõtja ei saa ka eeldada, et tema olukord oleks parem, kui liisinguandja oleks

kõik liisingulepingud üles öelnud. VÕS § 367 lg 1 kohustab liisingulepingu

ülesütlemise korral liisinguvõtjat hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida

liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja

ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega. Kui liisinguleping öeldakse üles, siis vabaneb liisinguvõtja küll

edasisest liisingumaksete tasumise kohustusest, kuid seda suurem on hüvitis, mida

liisinguvõtja peab tasuma VÕS § 367 lg 1 alusel. Seejuures ei saa eeldada, et

liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ületab liisingueseme

kokkuleppelist jääkmaksumust. Võimalik on ka vastupidine situatsioon, kus

liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme

kokkuleppelist jääkmaksumust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

84. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

85. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

86. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi teistsuguses ulatuses, kui maakohus

seda tegi, tuleb muuta ka maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus rahuldab hagi 67 % ulatuses (13631,70 /20 418,32) ja jaotab sellele

vastavalt menetluskulud. Ringkonnakohus jätab 67 % maakohtu menetluskuludest

kostja kanda ja 33 % hageja kanda.

87. Maakohus on määranud kindlaks nii hageja kui kostjate põhjendatud ja vajalike

menetluskulude

suuruse

maakohtus.

Maakohus

pidas

hageja

põhjendatud

menetluskulude

suuruseks

kokku

7493,16

eurot

ja

kostjate

põhjendatud

menetluskulude suuruseks 5964,40 eurot. Vastaspoole põhjendatud menetluskulude

suurust ei ole kumbki pool vaidlustanud ja ringkonnakohtul pole põhjust selles osas

maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

88. Seega tuleb vastavalt ringkonnakohtu poolt määratud jaotusele kostjatelt hageja

kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu 5020,42 (0,67x7493,16) eurot ja hagejalt

kostjate kasuks 1968,25 (0,33x5964,40 eurot).

89. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse 50 % ulatuses rahuldamata ja kostja

vastuapellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kolleegium

mõlema poole apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 50 % ulatuses hageja

kanda ja 50 % ulatuse kostjate kanda ning vastuapellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud kostjate kanda.

90. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka poolte apellatsiooniastme

menetluskulude suuruse.

91. Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus

juurde arvestada istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on hageja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 650

eurot ja kulutused õigusabile summas 1879,16 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad

järgmisest

toimingutest:

maakohtu

otsusega

tutvumine,

apellatsioonkaebuse

koostamine

ja

saatmine

vastaspoolele

-

tundi

ja

minutit;

vastuapellatsioonkaebusega

tutvumine

ja

vastuse

koostamine

vastuapellatsioonkaebusele - 4 tundi ja 10 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamine 2

tundi ja 30 minutit, millele lisandub kohtuistungil osalemine 50 minutit;

menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit.

92. Kostja pidas hageja õigusabi ajakulu liiga suureks.

93. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Arvestades

hageja

poolt

apellatsioonimenetluses

koostatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike

õigusabikuludega. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu järgmine:

maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine 5 tundi, vastuse

koostamine vastuapellatsioonkaebusele 3 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamine ja

kohtuistungil osalemine 2 tundi, mille kolleegium jagab võrdselt apellatsioonkaebuse

ja vastuapellatsioonkaebuse vahel. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise

kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle

avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja

need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole

tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm

11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12).

94. Seega on hageja põhjendatud ajakulu, mis seondub apellatsioonkaebusega 6 tundi ja

vastuapellatsioonkaebusega 4 tundi.

95. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta, mida saab

vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Hageja on kinnitanud, et kõik

eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja ei taotle

käibemaksu hüvitamist. Seega tuleb seoses apellatsioonkaebusega kostjalt hageja

kasuks välja mõista 655 eurot ((6x110+650):2) ja seoses vastuapellatsioonkaebusega

440 eurot (4x110), kokku 1095 eurot.

96. Kostjad esitaid kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

450 eurot ja kulutused õigusabile 1020 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad

järgmisest toimingutest: vastuapellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi ja vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele - 1 tund ja 50 minutit; kohtuistungiks

ettevalmistamine 2 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 50 minutit.

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu järgmine: vastuapellatsioonkaebuse

koostamine – 5 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 1 tund ja 50 minutit

kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 2 tundi, mille kolleegium

jagab võrdselt apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse vahel.

97. Kostjatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, mida saab

vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Kostjad on kinnitanud, et kõik

eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostjad ei taotle

käibemaksu hüvitamist. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista seoses

apellatsioonkaebusega kantud kulud pooles ulatuses, see on 170 eurot (2,83x120:2).

98. Eelneva põhjal tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu

5020,42 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu 1095 eurot, kokku 6115,42 eurot ning

hagejalt kostjate kasuks maakohtu menetluskulu 1968,25 eurot ja ringkonnakohtu

menetluskulu 170 eurot, kokku 2138,25 eurot.

99. Ringkonnakohus tasaarvestab hageja menetluskulude 6115,42 euro hüvitamise nõude

kostjate menetluskulude 2138,25 euro hüvitamise nõudega ning mõistab kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 4686,21 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv