3-15-2254/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla määras 24.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal
Legislator headnote
AI generated3-15-2254/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar ja Agu Timmi
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja
koht
04.05.2017, Tartu
Haldusasja number
3-15-2254
Haldusasi
Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla
24.07.2015. a käskkirja nr 6-2/977
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Remo Ainsare apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Remo Ainsar
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta Remo Ainsare apellatsioonkaebus rahuldamata ja ja Tartu Halduskohtu
09.03.2016. a otsus muutmata.
2. EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 05.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla määras 24.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar
vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülise rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamise
seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal
valvuri korduvatele korraldustele eemaldada jalutusboksi vaateakna ette riputatud jope.
2. R. Ainsar esitas vaide Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja tühistamiseks. Tartu Vangla jättis
04.09.2015. a vaideotsusega nr 1-11/474-2 R. Ainsare vaide rahuldamata.
3. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja nr 6-
2/977 tühistamiseks.
Kaebuse kohaselt karistati kaebajat allumatuse pärast, kuid ta ei näe oma teos allumatust, kuna
ta ei kuulnud valvuri korraldust. Vaideotsuses on märgitud, et kaebaja naeris, kuid puuduvad
tõendid, et kaebaja naeris. Kaebaja ei mäleta, kas ta naeris, kuid kindlasti ei naernud ta
korralduse üle, kuna ta ei kuulnud seda. Käskkirja koostanud inspektor-kontaktisik teab, et
raadio heli segab suhtlemist isegi läbi toiduluugi. Antud juhul toiduluuk avatud ei olnud.
Kaebaja seisis seljaga vastu ust, et kui toiduluuk avatakse, paigutatakse talle käerauad.
Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. Käskkiri on
kaalutlusvigadega.
HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis 09.03.2016. a otsusega R. Ainsare kaebuse rahuldamata.
Halduskohtu otsuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kaebajale määratud
karistus on ebaproportsionaalne. Vanglateenistuse ametniku G. Kisari 22.07.2015 selgituste
kohaselt oli kaebaja tõmmanud jope üle pea selliselt, et see varjas kogu vaateakna. Kaebaja ei
eita asjaolu, et jalutusboksi vaateaken oli tema jopega kaetud selliselt, et vaateaknast
jalutusboksi sisse näha ei olnud, seega tunnistab kaebaja ise teo toimepanemist ja pidi aru
saama, et talle antakse korraldus jope vaateakna eest eemaldada.
Usutavad ei ole kaebaja väited, et tema toimepandud tegu ei olnud tahtlik, kuna ta ei kuulnud
ametniku korraldust. Kuna kaebaja võeti jalutuskäigult ära viimasena, mida ta kuulis ja ka ise
kinnitab, siis pidi ta kuulma korraldust, mille andmiseks oli ta ise ettevalmistusi teinud ja mida
pikisilmi oodanud. Jopega jalutusboksi vaateakna kinni katmise eesmärgiks oli takistada
ametnikel jalutusboksi sisse vaatamine, seega kaebaja tegevus oli teadlik ja tahtlik.
Kuna kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele teadlikult ning tahtlikult, mis on vanglas
käsitletav raske distsipliinirikkumisena, siis on kaebajale selle eest määratud karistus
proportsionaalne toimepandud teoga ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu
otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.
Apellatsioonkaebuse kohaselt tugineb halduskohtu otsus valedele faktidele, ilma kaebaja
seletusi ümber lükkamata või kinnitamata. Kaebaja ei kuulnud ametnike korraldusi ega
keeldunud neid täitmast. Kaebaja küsis kohe pärast jalutusboksist väljavõtmist, et miks teda
viimasena ära viiakse ja talle vastati, et ta ei allunud korraldusele. Kaebaja näitas koheselt nii
oma käitumise kui ka sõnadega välja, et ta ei kuulnud korraldust.
Kaebajal oli jope üle pea tõmmatud tingituna trennist ja palavast ilmast, mitte vaateava kinni
katmiseks ning nii vangla kui ka kohus ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kaebaja ei hoidnud
jopet meelega vaateava ees, vaid seisis seljaga vastu ust, oodates käeraudade paigaldamist.
Kaebajal on seljaga vastu ust seismine tavaline poos, kuna siis saab ta kohe ulatada käed
käeraudade paigaldamiseks. Kohus ei hinnanud, et kuulda oli palju teisi tugevaid helisid -
ruuporist tulev heli ja metalluste kinnipanemine, mis ei võimaldanud kaebajal inimese häält
kuulda. Kaebaja tunnistab ja möönab, et vaateava võis olla kaetud aga ta ei osanud sellele
tähelepanu pöörata. Tema käitumine ei olnud tahtlik. Kuna kaebaja ei ole tahtlikult
korraldusele mitteallunud, siis on määratud karistus ebaproportsionaalne ja tahtmatu teo eest
liiga range. Hinnatud ei ole kaebaja hilisemat käitumist ega asjaolusid adekvaatselt.
Halduskohus ei põhjendanud, miks vastaja väited on tõepärasemad kui kaebaja omad.
6. Tartu Vangla palub vastuses R. Ainsare apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus
rahuldamata.
Vastuse kohaselt pani kaebaja jope vaateava ette teadlikult, eesmärgiga takistada ametnikul
jalutusboksi vaatamine ning kaebaja kuulis antud korraldust vabastada vaateaken aga jättis
selle teadlikult täitmata. Kaebaja viibib vangistuses pikemat aega, mistõttu on talle hästi teada
tingimused, milles ta jalutab. Selle teadlikkuse olemasolule viitab kaebaja kirjeldus metalluste
sulgemise ja ruuporist tuleva heli kohta. Kuna kaebaja on neid helisid pidanud kuulma pikemat
aega, on kirjeldatud helide näol tegemist tema jaoks igapäevaste helidega, mille kuulmine ei
üllata ega pälvi erilist tähelepanu.
Kinnipeetava jalutusboksist väljavõtmisel peab ametnik veenduma, et jalutusboksi ukse
avamine on turvaline ja seda saab ta teha ainult vaateaknast boksi vaadates. Kui vaateaknast ei
ole võimalik kinnipeetavat näha ning ei ole teada tema kaugus uksest, turvalisuse huvides
ukses olevat luuki ei avata. Ametnikule on teada muude helide olemasolu, mistõttu antakse
korraldus tavapärasest tugevamal häälel, et korraldus jõuaks boksis oleva kinnipeetavani.
Seega ei ole usutav, et kaebaja ei kuule vahetult ukse taga seistes temale mitmeid kordi
tavapärasest kõvema häälega antud korraldust. Kaebaja väidetud asjaolu, et tema suhtes ei
kasutatud jalutusboksi sisenemisel erivahendit, ei tõenda, et teda ei peetud ametnike
julgeolekut ohustavaks kinnipeetavaks. Tartu Vanglas viibimise ajal on kaebaja suhtes olnud
vajadus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid neljal korral.
Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne. Kinnipeetaval on
kohustus alluda vanglas julgeoleku tagamiseks temale antud korraldustele, mis on vajalik
vanglas kehtestatud korra ja distsipliini tagamiseks. Seega on igasugune kinnipeetava tegevus,
mis on vastuolus kehtestatud reeglitega ning kinnipeetava poolt temale antud korralduse
täitmata jätmine käsitlev raske distsipliinirikkumisena, mille eest kartserikaristuse määramine
on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 09.03.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei
ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid
korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna ta korraldust ei kuulnud, siis ei ole
ta ka mingit rikkumist toime pannud. Valvur G. Kisar on ettekandes kinnitanud, et kaebaja ei
allunud tema korduvalt antud korraldustele jope eemaldamiseks vaateakna eest. Hiljem on ta
kinnitanud, et on veendunud selles, et kaebaja kuulis korraldust, kuna ta kohati naris antud
korralduse üle. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ametnikele on teada muude helide
olemasolu ja seoses sellega antakse korraldus tavalisest valjemal häälel. Ringkonnakohus
leiab, et isegi kui kaebaja ei kuulnud esimest talle antud korraldust, siis on eluliselt usutav, et
järgmiselt antud korraldus antakse juba valjema häälega ja seega pidi kaebaja ka seda kuulma.
Kaebaja on ka ise möönnud asjaolu, et tema seljas olnud jope võis varjata vaateava ja selle
kinni katta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et jopega vaateava kinnikatmine oli
tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli mitte võimaldada ametnikul jalutusboksi vaatamist.
Kinnipeetava jalutusboksist väljavõtmisel peab ametnik veenduma, et jalutusboksi ukse
avamine on turvaline ja selleks peab ta olema võimalik jalutusboksi sisse vaadata. Käesoleval
juhul oli G. Kisaril võimalik jalutusboksi uks avada ainult teise vanglaametniku juuresolekul,
et tagada turvalisus. Seega oli tegemist kaebaja tahtliku tegevusega ja teda on õigustatult
karistatud distsiplinaarkorras.
9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole
proportsionaalne toimepanduga. Kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud kokku
viieteistkümnel korral, sealhulgas kuuel korral on teda karistatud korraldustele allumatuse eest.
Viimati karistati teda 13.07.2015 korraldusele allumatuse eest viieks ööpäevaks kartserisse
paigutamisega. Seega on kaebaja näidanud, et ta ei ole teinud järeldusi talle varem määratud
karistustest. Seega on vastustaja õigustatult leidnud, et noomituse määramine ei oleks
kooskõlas rikkumise raskusega ja varem määratud karistustega ning kaebajat on vajalik
karistada kartserisse paigutamisega. Kuna kartserikaristust on võimalik määrata kuni 45
ööpäevaks, siis on praegune karistus proportsionaalne ja puudub alus selle tühistamiseks.
10. Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis
menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tanel Saar
Agu Timmi