Legislator Case Law & Legislation
3-15-2254/37 AI generated

3-15-2254/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2254/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla määras 24.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal

Legislator headnote

AI generated

3-15-2254/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal

Keywords

AI generated
reimbursement to the insured misleading advice vat refund broadcasting fee loss of financial support cessation of insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

04.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2254

Haldusasi

Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla

24.07.2015. a käskkirja nr 6-2/977

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsare apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Remo Ainsar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Remo Ainsare apellatsioonkaebus rahuldamata ja ja Tartu Halduskohtu

09.03.2016. a otsus muutmata.

2. EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 05.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras 24.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülise rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamise

seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal

valvuri korduvatele korraldustele eemaldada jalutusboksi vaateakna ette riputatud jope.

2. R. Ainsar esitas vaide Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja tühistamiseks. Tartu Vangla jättis

04.09.2015. a vaideotsusega nr 1-11/474-2 R. Ainsare vaide rahuldamata.

3. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja nr 6-

2/977 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt karistati kaebajat allumatuse pärast, kuid ta ei näe oma teos allumatust, kuna

ta ei kuulnud valvuri korraldust. Vaideotsuses on märgitud, et kaebaja naeris, kuid puuduvad

tõendid, et kaebaja naeris. Kaebaja ei mäleta, kas ta naeris, kuid kindlasti ei naernud ta

korralduse üle, kuna ta ei kuulnud seda. Käskkirja koostanud inspektor-kontaktisik teab, et

raadio heli segab suhtlemist isegi läbi toiduluugi. Antud juhul toiduluuk avatud ei olnud.

Kaebaja seisis seljaga vastu ust, et kui toiduluuk avatakse, paigutatakse talle käerauad.

Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. Käskkiri on

kaalutlusvigadega.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 09.03.2016. a otsusega R. Ainsare kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kaebajale määratud

karistus on ebaproportsionaalne. Vanglateenistuse ametniku G. Kisari 22.07.2015 selgituste

kohaselt oli kaebaja tõmmanud jope üle pea selliselt, et see varjas kogu vaateakna. Kaebaja ei

eita asjaolu, et jalutusboksi vaateaken oli tema jopega kaetud selliselt, et vaateaknast

jalutusboksi sisse näha ei olnud, seega tunnistab kaebaja ise teo toimepanemist ja pidi aru

saama, et talle antakse korraldus jope vaateakna eest eemaldada.

Usutavad ei ole kaebaja väited, et tema toimepandud tegu ei olnud tahtlik, kuna ta ei kuulnud

ametniku korraldust. Kuna kaebaja võeti jalutuskäigult ära viimasena, mida ta kuulis ja ka ise

kinnitab, siis pidi ta kuulma korraldust, mille andmiseks oli ta ise ettevalmistusi teinud ja mida

pikisilmi oodanud. Jopega jalutusboksi vaateakna kinni katmise eesmärgiks oli takistada

ametnikel jalutusboksi sisse vaatamine, seega kaebaja tegevus oli teadlik ja tahtlik.

Kuna kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele teadlikult ning tahtlikult, mis on vanglas

käsitletav raske distsipliinirikkumisena, siis on kaebajale selle eest määratud karistus

proportsionaalne toimepandud teoga ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tugineb halduskohtu otsus valedele faktidele, ilma kaebaja

seletusi ümber lükkamata või kinnitamata. Kaebaja ei kuulnud ametnike korraldusi ega

keeldunud neid täitmast. Kaebaja küsis kohe pärast jalutusboksist väljavõtmist, et miks teda

viimasena ära viiakse ja talle vastati, et ta ei allunud korraldusele. Kaebaja näitas koheselt nii

oma käitumise kui ka sõnadega välja, et ta ei kuulnud korraldust.

Kaebajal oli jope üle pea tõmmatud tingituna trennist ja palavast ilmast, mitte vaateava kinni

katmiseks ning nii vangla kui ka kohus ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kaebaja ei hoidnud

jopet meelega vaateava ees, vaid seisis seljaga vastu ust, oodates käeraudade paigaldamist.

Kaebajal on seljaga vastu ust seismine tavaline poos, kuna siis saab ta kohe ulatada käed

käeraudade paigaldamiseks. Kohus ei hinnanud, et kuulda oli palju teisi tugevaid helisid -

ruuporist tulev heli ja metalluste kinnipanemine, mis ei võimaldanud kaebajal inimese häält

kuulda. Kaebaja tunnistab ja möönab, et vaateava võis olla kaetud aga ta ei osanud sellele

tähelepanu pöörata. Tema käitumine ei olnud tahtlik. Kuna kaebaja ei ole tahtlikult

korraldusele mitteallunud, siis on määratud karistus ebaproportsionaalne ja tahtmatu teo eest

liiga range. Hinnatud ei ole kaebaja hilisemat käitumist ega asjaolusid adekvaatselt.

Halduskohus ei põhjendanud, miks vastaja väited on tõepärasemad kui kaebaja omad.

6. Tartu Vangla palub vastuses R. Ainsare apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt pani kaebaja jope vaateava ette teadlikult, eesmärgiga takistada ametnikul

jalutusboksi vaatamine ning kaebaja kuulis antud korraldust vabastada vaateaken aga jättis

selle teadlikult täitmata. Kaebaja viibib vangistuses pikemat aega, mistõttu on talle hästi teada

tingimused, milles ta jalutab. Selle teadlikkuse olemasolule viitab kaebaja kirjeldus metalluste

sulgemise ja ruuporist tuleva heli kohta. Kuna kaebaja on neid helisid pidanud kuulma pikemat

aega, on kirjeldatud helide näol tegemist tema jaoks igapäevaste helidega, mille kuulmine ei

üllata ega pälvi erilist tähelepanu.

Kinnipeetava jalutusboksist väljavõtmisel peab ametnik veenduma, et jalutusboksi ukse

avamine on turvaline ja seda saab ta teha ainult vaateaknast boksi vaadates. Kui vaateaknast ei

ole võimalik kinnipeetavat näha ning ei ole teada tema kaugus uksest, turvalisuse huvides

ukses olevat luuki ei avata. Ametnikule on teada muude helide olemasolu, mistõttu antakse

korraldus tavapärasest tugevamal häälel, et korraldus jõuaks boksis oleva kinnipeetavani.

Seega ei ole usutav, et kaebaja ei kuule vahetult ukse taga seistes temale mitmeid kordi

tavapärasest kõvema häälega antud korraldust. Kaebaja väidetud asjaolu, et tema suhtes ei

kasutatud jalutusboksi sisenemisel erivahendit, ei tõenda, et teda ei peetud ametnike

julgeolekut ohustavaks kinnipeetavaks. Tartu Vanglas viibimise ajal on kaebaja suhtes olnud

vajadus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid neljal korral.

Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne. Kinnipeetaval on

kohustus alluda vanglas julgeoleku tagamiseks temale antud korraldustele, mis on vajalik

vanglas kehtestatud korra ja distsipliini tagamiseks. Seega on igasugune kinnipeetava tegevus,

mis on vastuolus kehtestatud reeglitega ning kinnipeetava poolt temale antud korralduse

täitmata jätmine käsitlev raske distsipliinirikkumisena, mille eest kartserikaristuse määramine

on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 09.03.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna ta korraldust ei kuulnud, siis ei ole

ta ka mingit rikkumist toime pannud. Valvur G. Kisar on ettekandes kinnitanud, et kaebaja ei

allunud tema korduvalt antud korraldustele jope eemaldamiseks vaateakna eest. Hiljem on ta

kinnitanud, et on veendunud selles, et kaebaja kuulis korraldust, kuna ta kohati naris antud

korralduse üle. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ametnikele on teada muude helide

olemasolu ja seoses sellega antakse korraldus tavalisest valjemal häälel. Ringkonnakohus

leiab, et isegi kui kaebaja ei kuulnud esimest talle antud korraldust, siis on eluliselt usutav, et

järgmiselt antud korraldus antakse juba valjema häälega ja seega pidi kaebaja ka seda kuulma.

Kaebaja on ka ise möönnud asjaolu, et tema seljas olnud jope võis varjata vaateava ja selle

kinni katta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et jopega vaateava kinnikatmine oli

tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli mitte võimaldada ametnikul jalutusboksi vaatamist.

Kinnipeetava jalutusboksist väljavõtmisel peab ametnik veenduma, et jalutusboksi ukse

avamine on turvaline ja selleks peab ta olema võimalik jalutusboksi sisse vaadata. Käesoleval

juhul oli G. Kisaril võimalik jalutusboksi uks avada ainult teise vanglaametniku juuresolekul,

et tagada turvalisus. Seega oli tegemist kaebaja tahtliku tegevusega ja teda on õigustatult

karistatud distsiplinaarkorras.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole

proportsionaalne toimepanduga. Kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud kokku

viieteistkümnel korral, sealhulgas kuuel korral on teda karistatud korraldustele allumatuse eest.

Viimati karistati teda 13.07.2015 korraldusele allumatuse eest viieks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. Seega on kaebaja näidanud, et ta ei ole teinud järeldusi talle varem määratud

karistustest. Seega on vastustaja õigustatult leidnud, et noomituse määramine ei oleks

kooskõlas rikkumise raskusega ja varem määratud karistustega ning kaebajat on vajalik

karistada kartserisse paigutamisega. Kuna kartserikaristust on võimalik määrata kuni 45

ööpäevaks, siis on praegune karistus proportsionaalne ja puudub alus selle tühistamiseks.

10. Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Agu Timmi