2-15-18840/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-18840 Kohtuasi SAi hagi KKi ja KN vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 48 306,67 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.08.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KKi ja KN apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): SA (isikukood: xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Kostja I (apellant I): KK (isikukood:xxxxxxxxxx) Kostja II (apellant II): KN (isikukood: xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Jätta KKi ja KN apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.08.2016 otsusele tsiviilasjas nr. 2-15-18840 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. 2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta solidaarselt KKi ja KN kanda. 3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

2 seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik 1. 15.12.2015 esitas SA hagiavalduse KKi ja KN vastu võla ja viivise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 19.08.2016 otsusega hagi osaliselt. 30.11.2016 esitasid KK ja KN apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 19.08.2016 otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitasid apellandid taotluse apellatsioonkaebuse põhjendamise tähtaja pikendamiseks ning KK esitas menetlusabi taotluse. 2. Ringkonnakohus jättis 27.12.2016 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kaebuse põhjendamiseks ja riigilõivu tasumiseks täiendavalt tähtaja seitse päeva. Ringkonnakohus kohustas apellante esitama apellatsioonkaebuse tervikteksti koos põhjendustega. Arvestades KKi ja KN kaebuse ulatust, on apellatsioonkaebuse hind 48 306,67 eurot, millelt tuleb RLS § 59 lg 15 ning lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 eurot. Kuna KK esitas koos apellatsioonkaebusega menetlusabi taotluse, kohustas ringkonnakohus 27.12.2016 määrusega KN tasuma riigilõivu 1000 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2016 määrus toimetati apellantidele kätte TsMS § 3141 lg 1 kohaselt 17.02.2016. KN määruses antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27.02.2017, riigilõivu ei tasunud. 3. 13.03.2017 küsis ringkonnakohus täpsustavaid andmeid KKi käest seoses menetlusabi taotlusega. KK ei vastanud järelepärimisele. 27.03.2017 määrusega jättis ringkonnakohus KKi menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas teda tasuma riigilõivu 7 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. TsMS § 3141 lg 1 alusel loeti 27.03.2017 määrus KKile kättetoimetatuks 30.03.2017. Määrus jõustus 18.04.2017. Määruses antud tähtaja jooksul KK riigilõivu ei tasunud.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused 4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 5. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 637 lg 2 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel, või apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3). 27.12.2016 määrusega hoiatas ringkonnakohus apellante ja 27.03.2017 määrusega apellant KKi, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus kaebuse menetlusse võtmisest. 6. Ringkonnakohtu 27.12.2016 määrus toimetati apellantidele kätte 17.02.2017 ja ringkonnakohtu määratud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks saabus 27.02.2017. Ringkonnakohtu 27.03.2017 määrus toimetati KKile kätte 30.03.2017 ja määratud tähtpäev saabus 24.04.2017. Kuna apellandid ei ole ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud nõuetekohast apellatsioonkaebust ega tasunud riigilõivu, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, ei ole vaja seda esitajatele tagastada.

3 7. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). 8. Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi solidaarselt apellantide kanda. Kuna ringkonnakohus pole apellatsioonkaebust menetlusse võtnud, siis vastustajal menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing