1-14-7590/161 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7590

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. aprilli 2017 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuste liik

Süüdimõistetu Vadim Semjonov (isikukood 38008244729),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 17. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Semjonov kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusega KarS § 200

lg 2 p-de 6, 7 - § 25 lg 2 järgi mõistetud 6 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg algas 27.03.2014 ja

lõpeb 27.03.2020.

2. Tartu Maakohus 17.04.2017 määrusega jättis V. Semjonovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1

Kohus leidis, et kuigi V. Semjonovi puhul esineb positiivseid asjaolusid (varasem elukäik,

vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse

kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuriteo

toimepanemise tehiolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, s.o 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus, samuti ärakantud karistusaja pikkus). V. Semjonovi tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud

kuritegudega ja seega kooskõlas õiglustundega.

2.2

Kohus märkis ka, et kuigi sõnaliselt on V. Semjonov kinnitanud aru saamist sellest, mida on

valesti teinud, ei tekkinud sellist veendumust tema küsitlemise käigus. Nimelt ei olnud kinnipeetav

suuteline selgitama ja välja tooma konkreetseid fakte selle kohta, mida ta valesti tegi ja mis on

käesolevaks ajaks muutunud. See ei anna alust olla veendunud, et V. Semjonov tegelikult

toimepandud kuriteost aru saab ja selle tagajärgi teadvustab. See omakorda ei anna põhjust

veendumuseks, et tema suhtes on täidetud karistuse eripreventiivsed eesmärgid – välistada tulevikus

samalaadsete kuritegude sooritamine.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Semjonov ise, taotledes lahendi tühistamist ja

enda tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist.

3.1

V. Semjonov rõhutab, et kahetseb kuritegu kogu südamest. Olukorras, kus ta on aru saanud

oma teo tõsidusest ja sellega kaasnenud tagajärgedest ning on vangistuses üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, on tema vabastamise korral ühiskonna heaolu kindlustatud. Samuti tagab

tema üle tugeva kontrolli elektrooniline valve, kuna kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada

saada, kus ta viibib. Ka ei vabaneks ta karistusest, vaid kannaks selle kergematel tingimustel.

3.2

Kinnipeetav märgib, et ta on vanglas esimest korda ja see on muutnud tema mõttemaailma

ning vangi sattuda ta enam ei soovi. Ta on kinnipidamisasutuses olnud üle 3 aasta ja edasine

vangistuses hoidmine tema puhul enam soovitud tulemust ei anna. Pigem aitavad teda

kriminaalhooldus ja elektrooniline valve. Talle võib anda võimaluse näidata, et on suuteline

õiguskuulekalt käituma. Tal on hoopis teised prioriteedid ja sihid kui varasemalt. Vanade sõpradega

ta enam ei suhtle, soovib minna koju oma perekonna juurde ja elada seaduskuulekat elu. Tema

jätkuv vangistuses hoidmine üksnes kuriteo tehioludest tulenevalt ei ole enam põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Semjonovi tingimisi enne tähtaega vanglast

elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Esimese kohtuastme vastavad põhistused

hindab kriminaalkolleegium seejuures asjakohasteks ja piisavateks ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3

p-st 1 neid üle ei korda.

4.1

Määruskaebuse argumentidele vastates märgib ringkonnakohus vaid, et need V. Semjonovi

vabastamist kaasa ei too. Arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid tema vabastamine ligikaudu 3

aastat enne karistusaja lõppu põhjendatud ei ole. Vangla on hinnanud ta kõrgohtlikuks avalikkusele

ning tema vabastamist ei toeta. V. Semjonovi uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise 2 aasta jooksul on hinnatud suureks, s.o 38% nii üldise kui vägivaldse kuriteo osas.

4.2

V. Semjonov rõhutab määruskaebuses, et on vangistuses enda jaoks vajalikud järeldused

teinud, kahetseb toimepandud kuritegu ja käitub edasiselt seaduskuulekalt. Tema sellistes

kinnitustes on esimene kohtuaste aga kahelnud, kuivõrd kinnipeetaval on 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus ning ka maakohtu istungil ei olnud ta suuteline välja tooma, mida ta valesti tegi

või mis on käesolevaks ajaks muutunud. Ringkonnakohus selliste järeldusega ka nõustub. V.

Semjonovile määrati septembris 2016 kartserikaristus riietuse või nimesildi kandmiskorra ja

suhtlemise eeskirjade rikkumis eest. Samuti selgub maakohtu 12.04.2017 istungiprotokollist, et V.

Semjonov on kõigepealt öelnud, nagu ta ei oleks kedagi röövinud ja ta ei tea, kas teda on valesti

süüdi mõistetud. Seejärel on kinnipeetav märkinud, et ikkagi tunnistab end süüdi, kuid ta ei tahtnud

midagi teha ja lihtsalt juhtus nii. Ehk siis V. Semjonovi selliste ütluste põhjal veendumust, nagu ta

oleks oma kuritegeliku käitumise üle järele mõelnud ja seda kahetsenud, ei teki.

4.3

Samuti on oluline tähele panna, et vangla koostatud individuaalses täitmiskavas märgitud

eesmärgid on V. Semjonovil veel täitmata, sh on läbimata sotsiaalprogramm „Õige Hetk.“

Individuaalse täitmiskava läbimine on ringkonnakohtu hinnangul süüdimõistetu puhul aga ülimalt

oluline, kuivõrd selles vajalikuks peetavad tegevused on suunatud kinnipeetavast lähtuda võivate

riskide maandamisele ning tema toimetulekuvõime tõstmisele vabanemisjärgselt. Ainuüksi

elektroonilise valve alla määramine süüdimõistetu seaduskuulekuse tagamiseks piisav meede ei ole.

4.4

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus