2-16-125086/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-125086

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Wolfgang Tischler

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2373,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Ingrid Nook (e-post

jurist@julianus.ee)

kostja: Wolfgang Tischler (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Wolfgang Tischler´i vastu osaliselt.

2. Välja mõista Wolfgang Tischler´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhinõue 1000,85

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 180,06 eurot, kokku 1180,91 eurot.

3. Välja mõista Wolfgang Tischler´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt (1000,85 eurot)

alates 2.02.2017. a kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi käsitlustasu 140 euro ja viivise 960,74 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

6. Välja mõista Wolfgang Tischler´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu

summas 175 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Osaühing Aktiva Finants esitas 25.10.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2281,65 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1.02.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 1140,85 eurot (mis sisaldab muu hulgas käsitlustasu 140 eurot),

sissenõutavaks muutunud viivise summas 1140,80 eurot ning viivise alates 2.02.2017. a kuni

põhinõude summas 1140,85 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 24.07.2014. a sõlmitud liitumisleping nr

XXX ja selle lisa nr XXX ning 30.07.2014. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa nr

XXX. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 1140,85 eurot

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2017. a. TsMS § 317 lg 1 p

1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 140 eurot,

mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa)

tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8.

Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu

tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa

Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §

42 lg 1 järgi tühised.

Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda

käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu

kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju

suurust. Käsitlustasu kokku 140 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 19.08.2014. a kuni 1.02.2017. a. Nimetatud perioodil on

seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,15% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset

viivisemäära enam kui kolm korda.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei

ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega

viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr 2011033842. Hageja on arvestanud viivist

alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 1.02.2017. a. Arve nr 2010114864 summas 47,18 eurot tasumisega viivitamise

eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.08.2014. a kuni 1.02.2017. a summas 9,34 eurot;

arve nr 2010333414 summas 131,39 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus

nõuda viivist alates 19.09.2014. a kuni 1.02.2017. a summas 25,09 eurot; arve nr

2010560383 summas 67,29 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist

alates 19.10.2014. a kuni 1.02.2017. a summas 12,4 eurot; arve nr 2011033842 summas

754,99 (arve summalt 894,99 eurot on arvestatud maha käsitlustasu 140 eurot) tasumisega

viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 23.11.2014. a kuni 1.02.2017. a summas

133,23 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee)

kasutades). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 180,06 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1000,85 eurot

(1140,85 eurot - 140 eurot), 1.02.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 180,06

eurot ning viivis põhinõudelt 1000,85 eurot alates 2.02.2017. a kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käsitlustasu 140 euro ning viivise 960,74

euro (1140,80 eurot - 180,06 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1220 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ning

õigusabikulu 970 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 350 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175 eurot (350 eurot x 50%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik