2-16-127510/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-16-127510

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-127510 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi Axx Kxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõuetes Hagihind 1495,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja: Ingrid Nook (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost: jurist@julianus.ee); Kostja: Axx Kxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Axx Kxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks 1447,89 eurot, millest 718,85 eurot moodustab põhivõlg ja 729,04 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 3. Välja mõista Axx Kxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 29.04.2017 tasumata põhivõlalt (718,85 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Kohtuotsus tuleb Axx Kxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Axx Kxxxxx kanda. 2. Välja mõista Axx Kxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 450 eurot, millest 200 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 250 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

2-16-127510

2 3. Välja mõista AxxxKxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 23.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1437,65 euro saamiseks. 01.12.2016 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 30.01.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants esitas 22.02.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus AxxxKxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 718,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 718,80 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni ning Osaühing Aktiva Finants poolt makstud riigilõivu ja menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 20.02.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 04.04.2017 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga kaks liitumislepingut (11.04.2012, 14.01.2013) ja kaks liitumislepingu lisa (18.10.2012, 15.01.2013). Elisa Eesti AS esitas lepingutest tulenevalt igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Neljast arvest tulenevaid kohustusi

2-16-127510

3 kostja nõuetekohaselt ei täitnud. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 7.8 kohaselt on viivisemääraks 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivist arvestanud iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagi esitamiseni (22.02.2017). Hageja on viivist arvestanud 1141,68 eurot. Hageja vähendas viivist ja nõuab viivist 718,80 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 23.02.2017 kuni 28.04.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 10,24 eurot (8,00%/365p/100x718,85€x65p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 729,04 eurot (718,80+10,24). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 718,85 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1447,89 eurot, millest 718,85 eurot moodustab põhivõlg ja 729,04 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 155 eurot, kokku 200 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 950 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-16-127510

4 Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 950 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Axx Kxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja poolt teistes tsiviilasjades kohtule esitatud. Kohus leiab, et käesolevalt pole põhjendatud esindustasu rohkem kui 250 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised ning hagiavaldused üksteisest sisuliselt ei erine. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 450 eurot, millest 200 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 250 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik