1-12-7440/18

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2.mai 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-12-7440 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus U.R-i karistuse asendamiseks Süüdimõistetu

U.R isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx- xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

2.mai 2017 RESOLUTSIOON Asendada Tartu Maakohtu 03.08.2012 otsusega U.R-ile mõistetud rahaline karistus

250-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 800 eurot vangistusega 2 (kaks) kuud 23 päeva. Kohtumääruse jõustumisel kohustada U.R ilmuma karistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Vangistuse kandmise aja algust arvata alates U.R-i vanglasse ilmumisest. Määrus toimetada kätte avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 03.08.2012 otsusega mõisteti U.R süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 250-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 800 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et karistus kuulub tasumisele ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 1. kuupäevaks igakuiste maksetena 200 eurot, kõigi maksete tasumise tähtajaga 01.12.2012. Kohtuotsus jõustus 11.08.2012.

Kuna U.R ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb

Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 14.02.2017 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitatud avalduses rahalise karistuse asendamist.

Süüdimõistetu ei vaidle vastu asjaolule, et rahaline karistus on tasumata, kuid palub

võimaldada seda edaspidi tasuda osade kaupa. Karistuse asendamisel vangistusega palub U.R määrata karistuse kandmise ositi, et mitte kaotada töökohta.

Kohus leiab, et sissenõudja avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või

varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras

pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri

menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest

maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud,

otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-

des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus selle vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.

U.R ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ega ajatatud. Tartu kohtutäitur Anne Böckler on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ta ei ole võimeline rahalist karistust tervikuna lähiajal tasuma. Arvestades asjaolu, et rahaline karistus on tasumata juba pikemat aega, ei pea kohus

põhjendatuks asenduskaristuse kohaldamisega viivitada. Süüdimõistetul on olnud piisavalt

aega rahalist karistust tasuda, kuid ta pole seda teinud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust tasuma edaspidi. Seetõttu tuleb U.R-ile mõistetud rahaline karistus asendada.

Seega peab süüdlane Tartu Maakohtu 03.08.2012 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud

rahalise karistuse 250-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 800 eurot

asemel ära kandma 83 päeva (250:3) vangistust, s.o 2 kuud 23 päeva. Oma nõusolekut vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks süüdimõistetu kohtuistungil ei andnud.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud süüdimõistetu taotlus määrata karistuse kandmine ositi. Soov mitte kaotada töökohta on inimlikult mõistetav, kuid ei ole selline mõjuv põhjus, mis peaks tingima karistuse ositi kandmise vajaduse. Ka on U.R-i puhul kaheldav sellise

5619 mõistetud aresti 15 päeva, kuid U.R kandis vabatahtlikult ära ainult osa

karistusest ( 8 päeva) ning ülejäänud karistuse osa täitmiseks tuli tema suhtes kohaldada

Tartu Maakohtu 5.04.2017 määrusega sundtoomist. Nimetatud asjaolu ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Selline U.R-i varasem käitumine osutab asjaolule, et karistuse ositi kandmise võimaldamine ei ole tema puhul otstarbekas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg