2-16-123200/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-123200

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi TL (L) vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

05.01.2017

otsus

(parandusmäärus

06.01.2017)

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

240 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

TL apellatsioonkaebus

Hageja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht

Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn), volitatud esindaja: Kädi Sacik-

Korn (e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): TL (isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX; e-post: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: XXX)

Istungi toimumise aeg

06.04.2017

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 05.01.2017 otsus tühistada osas, millega TL-lt mõisteti OÜ

EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 150 eurot ületavas osas. Muus

osas jätta maakohtu 05.01.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes ja

täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.

2. TL apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

3.2. Mõista TL-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 150 eurot.

3.3.Võtta poolte poolt maakohtus esitatud tõendid asja materjalide juurde. Jätta

rahuldamata hageja 27.12.2016 menetlusdokumendis esitatud taotlused.

4. Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud maa ja ringkonnakohtus 56 %

ulatuses TL kanda ja TL menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 44 %

ulatuses OÜ EUROPARK ESTONIA kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt on kostjal järgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded käesoleva ajani tasumata: 1) 07.03.2014

Viimsi SPA parkimisala; 2) 28.03.2014 Viimsi SPA parkimisala; 3) 25.04.2014 Viimsi

SPA parkimisala; 4) 05.12.2014 Tartu mnt 46 parkimisala; 5) 12.01.2015 Veerenni 26

parkimisala; 6) 06.02.2015 Lembitu 4 parkimisala; 7) 25.03.2015 Vanalinna

parkimisala; 8) 30.09.2015 Kentmanni 28 parkimisala; 9) 01.12.2015 Tartu mnt 1

parkimisala; 10) 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisala. Parkimise eest tasumata

jätmisega on kostjal tekkinud 240 euro suurune võlgnevus. Väljastatud leppetrahvidele

ei ole kordagi ühtegi pretensiooni esitatud, kuigi sellele võimalusele on

leppetrahvinõuetel viidatud.

2. Kõikide Osaühingu EUROPARK ESTONIA poolt opereeritava parkimisala sissesõidu

juurde on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks. Ühtlasi on infotahvlil Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldanud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto Osaühing

EUROPARK ESTONIA parkimisalale pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad

infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks infotahvlile on parkla

sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale

sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik on kehtestanud seal

parkimiseks tingimused.

3. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldas infotahvlil

selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda Osaühingu EUROPARK

ESTONIA poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele

tegi Osaühing EUROPARK ESTONIA lepingu sõlmimiseks pakkumuse ning loeb

nõustumuse sõiduki kasutaja poolt sõiduki parkimisega antuks. See tähendab, et isikul

on õigus Osaühing EUROPARK ESTONIA esitatud lepingutingimustega tutvuda ning

juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi, Osaühingule EUROPARK

ESTONIA kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

talle parkimistingimused sobivad ta pargib sõiduki ning sellega annab ta ühtlasi

nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

4. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Punktis

märgitud

kuupäevadel,

kui

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud

kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk

numbrimärgiga XXXXXX pargitud punktis 2 märgitud kuupäevadel loetletud

parkimisaladel. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja tahet lepingu

sõlmimiseks ehk väljendas nõustumust Osaühing EUROPARK ESTONIA esitatud

pakkumusele. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et käesolevalt on tõendatud

Osaühing EUROPARK ESTONIA pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus, sõlmisid

pooled

kõikidel

punktis

nimetatud

aegadel

nimetatud

parkimisaladel

parkimislepingu.

5. Sõiduki Skoda Superb, numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) tehnilise passi andmete

järgi on sõiduki omanikuks OÜ L, mille ainuke juhatuse liige on kostja. Järelikult on

TL’il sõiduki vastutava kasutajana kui ka sõiduki omaniku seadusliku esindajana

täielik õigus asja vallata, kasutada, käsutada, sh otsustada, kellele kostja sõidukit

kasutada annab. Kostja oli vaidlusalustel aegadel sõiduki vastutav kasutaja. Eeltoodu

alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutab, sh pargib Osaühingu

EUROPARK ESTONIA parkimisalale sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda

vastupidist. Ka antud kaasuse puhul on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus

eeldada, et sõiduk oli vaidusalustel aegadel pargitud parkimistingimusi rikkudes just

eeskätt TL’i kui sõiduki vastutava kasutaja poolt.

6. Osaühing EUROPARK ESTONIA väljastas hagiavalduse punktis 2 välja toodud

kuupäevadel leppetrahvid, kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduki

parkimise eest oli jäetud tasumata. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku

lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus

esitada leppetrahvi nõue. Seega sõiduauto parkimise eest tasumata jätmise korral tuli

tasuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Samuti

ei ole esitatud ühtegi vastuväidet leppetrahvi(de)le.

7. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Leppetrahvinõuded on

muutunud sissenõutavaks ja kostja ei tasunud leppetrahve leppetrahvil märgitud ajaks.

Sel põhjusel sõiduk teisaldati 26.04.2016 Osaühing EUROPARK ESTONIA poolt

Kentmanni 28, Tallinn parkimisalalt. Sõidukile tuli järele TL. Nii sõidukile korduvalt

paigaldatud teatisega mitmete tasumata leppetrahvide kohta kui ka teisaldamisega pidi

kostja olema teadlik võlanõude olemasolust. Samuti saatis Osaühing EUROPARK

ESTONIA 27.07.2016 kostjale sõiduki tehnilisse passi märgitud aadressile Magasini tn

32b C, Tallinn tähitud postiga nõudekirja, mis tagastati hagejale hoiutähtaja

möödumisel. Seejärel saatis Osaühing EUROPARK ESTONIA 19.08.2016 nõudekirja

TL’i elektronpostiaadressile XXX. Kostja hageja nõudekirjale ei reageerinud. Hageja

on seisukohal, et hagiavalduse punktis 2 välja toodud kuupäevadel parkimise tasumata

jätmise eest väljastatud leppetrahvid on muutunud sissenõutavaks ning Osaühing

EUROPARK ESTONIA on teinud endast kõik oleneva, et lahendada vaidlus

kohtuväliselt.

8. TL’i poolt esitatud üürilepingu suhtes on Osaühingul EUROPARK ESTONIA kahtlus,

et kohtule esitatud tõend üürilepingu kohta on käesoleva menetluse käigus tagantjärele

ehk alles kohtumenetluses loodud. Liiklusregistri andmetel on sõiduk ostetud 2014.

aasta jaanuaris. Sõiduk on välja üüritud 2,5 kuud hiljem. Kuna sõiduki omaniku näol

on tegemist kinnisvaraga tegeleva ettevõttega, siis on ebausutav, et kinnisvaraga

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

tegelev ettevõte annab äsja ostetud sõiduki kolmanda isiku kasutusse. Sõiduki

kasutusse andmist ei kajasta ka OÜ L 2014. ja 2015. majandusaasta aruanded.

Väheoluline ei ole ka see, et äriregistri andmetel on K OÜ-l esitamata mitme aasta

majandusaasta aruanded ning ettevõttele on tehtud ka trahvihoiatuse määrus. Hetkel

võiks teha majandusaasta aruannete puudumisele tuginedes, et majandustegevust ei ole

väljatoodud perioodil toimunud. Kasutuslepingu koostamisel tagantjärele ettevõttega,

mis ei ole esitanud aastaid majandusaasta aruandeid ning millele on tehtud

kustutamishoiatus, on püütud vabastada TL’i leppetrahvinõuetest tulenevast

vastutusest.

9. Leppetrahvinõude ebamõistliku suuruse osas märgib Osaühing EUROPARK

ESTONIA, et leppetrahvinõue 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur ning ebamõistlikult

suureks ei ole nimetatud summat peetud ka kohtupraktikas. Leppetrahvil on seadusest

tulenevalt kaks funktsiooni – preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon (eesmärk on

tagada kohustuse täitmine ja võimalike lepinguliste rikkumiste vältimine tulevikus) ja

kahju hüvitamise ning täitmise tagamise funktsiooni. Osaühing EUROPARK

ESTONIA lisaks leppetrahvinõudele parkimise eest tasumist ei nõua, sest ei ole teada,

kui kaua sõiduk parkimisalal oli parkinud, siis on Osaühing EUROPARK ESTONIA

leppetrahvinõude eesmärk tagada tulevikus kohustuse täitmine ning saada ühtlasi

hüvitise tasumata jäetud parkimise eest. Sõidukit on pargitud parkimistingimusi

rikkudes kümnel korral, mille tulemusel on koguvõlgnevus kokku 240 eurot. See

näitab, et leppetrahvinõue Viimsi Spa parkimisalal 10 eurot ja ülejäänud aladel 30

eurot ei ole olnud piisavalt suur, et hoida tulevikus parkimislepingute rikkumisi ära.

Võttes arvesse, et ühtegi leppetrahvinõuet ei ole vaidlustatud ning parkimistingimuste

rikkumised kordusid samade parkimisalade lõikes ning 30 euro suurused

leppetrahvinõuded on esitatud Tallinna kesklinna piirkonda jäävatel parkimisaladel,

kus parkimistasud on kõrgemad, ei ole leppetrahvinõue ühe rikkumise kohta

ebamõistlikult suur ja TL’i taotlus leppetrahvi vähendamiseks tuleks jätta rahuldamata.

10. Leppetrahvinõuete mõistliku

aja jooksul

esitamise osas

selgitab Osaühing

EUROPARK ESTONIA, et kõikidel juhtudel esitati leppetrahvinõue rikkumise

tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega. Selles valdkonnas kehtivat tava ja praktika kohaselt paigaldatakse esitatud

leppetrahvinõue sõiduki kojamehe vahele. Hagiavaldusele lisatud piltidelt on näha, et

leppetrahvinõue on sõiduki kojamehe vahele paigutatud.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles 06.12.2016 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja leidis, et hagi

on põhjendamatu ja tõendamata ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab hagi põhjusel, et hageja ei ole

tõendanud kostja poolt väidetavate parkimislepingute sõlmimist. Vastupidiselt hageja

väidetele, leiab kostja, et just tema ja Osaühing EUROPARK ESTONIA vahel puudub

igasugune lepinguline suhe, seega polnuks just kostjal võimalik lepingut rikkuda ning

seega puuduvad ka eeldused, millisest võiks tuleneda Osaühing EUROPARK

ESTONIA õigus nõuda leppetrahvi. Lisaks ei ole selge, kellega ja millistel tingimustel

on hagejal väidetav parkimisleping sõlmitud.

12. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sõidukit on pargitud hageja näidatud aegadel ja

kohtades. Hageja poolt esitatud fotomaterjalidest ei selgu, kus ja millal sõiduk asub.

Fotomaterjalidest ei selgu, kas tegemist on hageja valduses oleva territooriumiga ning

kuidas ja kas see on selgelt piiritletud või märgistatud. Hageja pole tõendanud, et kostja

sõlmis hagejaga parkimislepingu (st sõitis väidetud märgi alt läbi). Seega leiab kostja,

et hageja esitatud tõendid on asjakohatud, kuivõrd nende põhjal ei ole võimalik

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

tuvastada, et sõiduk on pargitud kostja valduses olevas tasulises parkimistsoonis ning

just pildi tegemise ajal on jäetud parkimistasu maksmata. Antud piltide järgi ei ole

üldse võimalik tuvastada, kus ja kelle poolt need pildid antud sõidukist on tehtud ja

nende piltide seose hageja tõendites esitatud parkimistingimusi kajastavate

infotahvlitega.

13. Kostja leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud hilinemisega ehk leppetrahvist mõistliku

teatamise aja väliselt. Eeltoodu ei tähenda, et kostja leppetrahvinõuet kui sellist

tunnustaks. Kostja sai leppetrahvidest ja nende alustest teada alles 17.11.2016

hagiavalduse vahendusel. Seega leiab kostja, et kuivõrd esimese väidetava leppetrahvi

koostamise ja hagi esitamise vahel möödus pea 32 kuud, võib asuda seisukohale, et

mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks on möödunud. Sama põhimõte kehtib ka

viimase väidetava leppetrahvi nõude kohta, mis on väidetavalt väljastatud 12.01.2016

ehk 10 kuud hiljem.

14. Kostja leiab, et hageja kaotas õiguse leppetrahvi nõuda, kuivõrd ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale ei teatanud, et ta leppetrahvi

nõuab. Kostja vaidlustab hagi ka põhjusel, et leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur.

Eeltoodu ei tähenda, et kostja leppetrahvinõuet kui sellist tunnustaks. Kostja leiab, et

iga leppetrahv summas 30 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja on esitanud tõendid ja

andmed selle kohta, et väidetavad parkimislepingu tingimuste rikkumised on leidnud

aset parkimistsoonides, kus 0,5 tunni parkimistasuks märgitud 0,3 eurot ja 24h tasuks 2

eurot. Mõnedes parkimistsoonides (nt EP70) on ette nähtud 4h tasuta parkimist. Veelgi

enam, Ravi tn parkimistsoonis on terveks kuutasu määraks märgitud 25 eurot. Sellest

tulenevalt asub kostja seisukohale, et leppetrahvi nõue ühe kalendripäeva eest ühe

rikkumise kohta summas 30 eurot on ebamõistlikult suur ning ei ole proportsionaalne

võttes arvesse hageja poolt kehtestatud üldiste parkimistasude suurust esile toodud

parkimistsoonides. Kostja on seisukohal, et isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et

kostja vastutab hageja ees väidetavate parkimistingimuste rikkumise eest, tuleks

vähendada

leppetrahvi

suurust

mõistliku

suuruseni.

Leppetrahvi

nõue

parkimistingimuste rikkumise eest summas 30 eurot on ebaproportsionaalselt suur

arvestades hageja kehtestatud parkimistasude suurust. Kostja peab mõistlikuks

leppetrahvi määraks kahekordset tunnitasumäära.

15. Kostja märgib, et sõiduki omaniku ja K OÜ (registrikood XXXXXXXX) vahel

01.03.2014 on sõlmitud sõiduki üürileping, millise kohaselt on üüritavaks esemeks

sõiduk Škoda Superb, numbrimärgiga XXXXXX. Seega vaidlusalusel perioodil ei

olnud vaidlusalune sõiduk kostja kasutuses ning kostja ei olnud selle otsene valdaja ega

kasutaja. Lisaks eeltoodule, vastavalt nimetatud üürilepingu punktile 2.1.9. kohustus

sõiduki üürnik vastutama kõikide hoiatustrahvide, viivistasu otsuste jms täitmise eest.

16. Hageja poolt tuvastatud asjaoludest ei ole õiguslikult võimalik järeldada kellega hageja

sõlmis kehtiva parkimislepingu. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või

tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis,

kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või

nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavades. Käesoleval juhul ei ole hageja poolt

tuvastatud ei kostja ega kellegi kolmanda isiku tahteavaldus väidetava parkimislepingu

sõlmimiseks – nimelt ei ole selge, kas ja kes väljendas oma nõusolekut sõlmida leping.

Lisaks on ebaselge, kas see toimus (kui toimus üldse) otsese tahteavalduse või toimus

see mingi teoga. Seega ei ole asjas kindlaks tehtud VÕS § 20 lg 1 kohaldamise eeldus.

Lisaks on ebaselge ning tõendamata parkimisteabega tutvumine. Kuna seadusest

tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise

aktseptiks lugeda, leiab kostja, et siinsel juhul ei saa eeldada ka VÕS § 20 lg-s 2

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

sätestatud kostja tegevusetuse aktseptina kvalifitseerimise aluste (kokkulepe,

pooltevaheline praktika) esinemist.

Esimese astme kohtu otsus

17. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 240

(kakssada nelikümmend) eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kostjalt mõisteti

hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot.

18. Kohus menetleb asja lihtmenetluses ning seetõttu kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei

anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

19. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ-le L kuuluv sõiduk, mille vastutavaks kasutajaks on

kostja, parkis hagejale kuuluvates parklates järgmistel : 1) 07.03.2014 Viimsi SPA

parkimisala; 2) 28.03.2014 Viimsi SPA parkimisala; 3) 25.04.2014 Viimsi SPA

parkimisala; 4) 05.12.2014 Tartu mnt 46 parkimisala; 5) 12.01.2015 Veerenni 26

parkimisala; 6) 06.02.2015 Lembitu 4 parkimisala; 7) 25.03.2015 Vanalinna

parkimisala; 8) 30.09.2015 Kentmanni 28 parkimisala; 9) 01.12.2015 Tartu mnt 1

parkimisala; 10) 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisala. Samuti ei vaidle poole selle üle,

et parklate sissesõidutee juurde on paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt

tl 94-138), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja parkis sõiduki numbrimärgiga XXXXXX hagis

toodud hageja tasulistesse parklatesse ja kes peaks vastutama parkimistingimuste

rikkumise korral. Parkimistingimustes on selgelt väljendatud, et parkimistingimuste

avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud

tingimustel ja parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks.

Hageja tõendas, et sõiduk oli pargitud tasulistesse parkimisaladesse, mille sissesõidud

olid tähistatud parkimisteabe ja-tingimustega Seega oli parkimine kvalifitseeritav

aktseptina.

21. Kohus leiab, et kostja ei ole usutavalt tõendanud, et tema ei olnud sõiduki vastutavaks

kasutajaks ja ei parkinud sõidukit hagiavalduses toodud aegadel hageja parklatesse.

Kostja poolt kohtule esitatud 01.03.2014 sõiduki üürileping kohtu hinnangul

eelnimetatud asjaolusid ei tõenda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi juhul kui

vaidlusalune sõiduk oleks üürilepingu alusel tõepoolest antud Kimbutajad

Inkassoteenused OÜ kasutusse, siis olnuks tegemist nende omavahelise sisesuhtega,

mis ei muudaks kostja vastutust hageja ees, kes sellisest väidetavast sisusuhtest ei

pidanudki teadma. Samuti märgib kohus, et ei pea nimetatud üürilepingut tõendina

usaldusväärseks, sest hageja pöördus kostja poole oma nõudega juba enne kohtusse

pöördumist, kuid kostja ei reageerinud hageja nõudele kuidagi. Veelgi enam,

maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja väitnud, et kostjale ei ole

teada, kes sõidukit väidetavatel aegadel kasutas, sest nõue on esitatud rikkumiste

toimepanemisest 2,5 aastat hiljem. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja (otsuses

hageja) ei ole varasemalt kordagi viidanud üürilepingu sõlmimisele, on alust arvata, et

enne kohtumenetlust ega ka makseettepanekule vastuväite esitamise ajal ei olnud

esitatud üürilepingut veel tegelikult olemas ja see on koostatud tagantjärele kostja

vastutuse vältimiseks. Kokkuvõttes märgib kohus veelkord, et ei pea kostja esitatud

üürilepingut tõendina usaldusväärseks ega arvesta sellega.

22. Kohus leiab, et kostja paigaldas parkimistingimused nähtavale kohale ning nende

sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Leppetrahvi suurus 30 eurot

on mõistlik Kohus leiab, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud kostjat

leppetrahvi nõuetest, muuhulgas 26.04.2016 sõiduki teisaldamisega ja 19.08.2016

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

nõudekirjaga kostja elektronpostaadressile XXX, mistõttu ei ole möödunud leppetrahvi

nõuetest esitamise mõistlik tähtaeg. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse summas 240 eurot.

23. Kuna hagi lahendati kostja kahjuks jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulude suurus on 75 eurot, st riigilõiv. See summa

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta

vastustaja kanda.

25. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus valesti vaidluse aluseks olevad

asjaolud. Antud vaidluse üheks keskseks asjaoluks oli apellandi vastuväide selle kohta,

et hageja ei ole tõendanud, et apellandi sõidukit on pargitud hageja näidatud aegadel ja

kohtades ning sõiduki parkis just kostja. Hageja esitatud fotomaterjalidest ei selgu, kus

ja millal sõiduk asub ning, et kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu.

26. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Ta ei teinud kostjale ettepanekut esitada

lisaks üürilepingule veel tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks ja ei viidanud

sõiduki üürilepingu väidetavale ebausaldusväärsusele.

27. Lisaks teatab kostja, et alles vahetult enne lõpplahendi tegemist hagejaga

kompromissläbirääkimiste ajal selgus, et hagejal võib olla vastuväide seoses sõiduki

üürilepinguga. Vastuolus mõistlikkuse põhimõttega sai kostja üllatusena alles

lõpplahendist teda, milliste tõendite pinnalt on kohus oma lahendi teinud.

28. Kohus on lahendis asunud vastuoluliselt seisukohale, et sõiduki üürilepingu tõendina

usaldusväärsuse hindamine on seotud selle esitamisega vastustajale enne kohtusse

pöördumist, samas nõustudes hageja seisukohaga, et tegemist on kostja ja K OÜ

omavahelise sisesuhtega, mis nagunii ei muudaks kostja vastutust hageja ees.

29. Sõiduki üürilepingu usaldusväärsuse vastuväitega seoses teatab apellant, et temal

puudus mistahes kohustus selle olemasolust teavitada hagejat enne kohtumenetluse

algust.

30. Parkimislepingu poole väär tuvastamine tõi kaasa sisult väära kohtuotsuse tegemise.

Maakohtu otsusest jääb selgusetuks kuidas kohus jõudis seisukohale, et antud juhul on

parkimislepingu tingimuste väitetavate rikkumiste eest vastutavaks isikuks just

vastutav kasutaja, mitte sõiduki omanik. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, kellegi

tahteavaldusi parkimislepingu sõlmimiseks. Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise

võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise aktseptiks lugeda, ei saa kostja

tegevusetust aktseptiks pidada.

31. Kohus jättis hindamata leppetrahvi suuruse ebamõistlikkuse vastuväite. Maakohtu

diskretsiooniotsust, et leppetrahvi suurus on mõistlik, kujunemist ei ole võimalik

jälgida. Kostja leiab, et parkimistrahvi suurus on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole

põhjendanud niivõrd suures ulatuses leppetrahvi küsimise põhjendatust. Tegemist on

liigkasuvõtjaliku trahviga. Kui võtta õigeks kohtu seisukoht, millega kostja küll ei

nõustu, siis sõlmis parkimislepingu tarbijast apellant. Hageja parkimistingimused olid

tüüptingimused. Kostja leiab, et leppetrahvi kokkulepe on tühine. Alternatiivselt palub

kostja vähendada leppetrahvi suurust mõistliku suuruseni, sest leppetrahv on

ebaproportsionaalselt suur võrreldes kehtestatud parkimistasude suurusega. Kuna

maakohus ei ole leppetrahvi kokkuleppe kehtivust kontrollinud, on maakohus jätnud

kohaldamata VÕS § 42 lg 3 p 5 ehk jätnud tuvastamata leppetrahvi kokkuleppe

tühisuse.

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

32. Maakohus jättis hindamata kostja vastuväite leppetrahvist teatamise mõistliku aja

möödalaskmise kohta. Hageja ei tõendanud, et ta teatas kostjale leppetrahvist mõistliku

aja jooksul. Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millest nähtub, et hageja oleks

kostjale

leppetrahvinõuetest

teatanud

tähtaegselt.

Leppetrahvinõue

muutub

sissenõutavaks rikkumise, mitte rikkuja isiku tuvastamisega. Seega pidi hageja

leppetrahvinõuded esitama hiljemalt kuue kuu jooksul, sest nimetatud tähtaja jooksul

oli sõiduki omanikul tulenevalt LS § 72 lg-test 2 ja 3 kohustus säilitada sõidukit

kasutanud isikute andmed. Siinkohal märgib kostja, et kohtule esitatud sõiduki

üürilepingu järgi pole võimalik sõiduki tegelikku kasutajat tuvastada, vaid hagejast

tulenevatest asjaoludest. Kui hageja oleks nõude kuue kuu jooksul esitanud, siis oleks

olnud võimalik kindlaks teha leppetrahvide eest tegelikult vastutav isik.

Vastus apellatsioonkaebusele

33. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, millega TL-lt mõisteti OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja

võlgnevus 150 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu 05.01.2017 otsus

lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

35. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu leppetrahvide tasumise nõude põhjusel, et:

-

Poolte vahel sõlmiti sõiduki Škoda Superb numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi

sõiduk XXXXXX) parkimiseks parkimislepingud 07.03.2014 Viimsi SPA

parkimisala, 28.03.2014 Viimsi SPA parkimisala, 25.04.2014 Viimsi SPA

parkimisala; 05.12.2015 Tartu mnt 46 parkimisala, 12.01.2015 Veerenni 26

parkimisala, 06.02.2015 Lembitu 4 parkimisala, 25.03.2015 Vanalinna parkimisala,

30.09.2015 Kentmanni 28 parkimisala, 01.12.2015 Tartu mnt 1 parkimisala,

12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisala kasutamiseks.

-

Kostja jättis parkimistasu maksmata, mistõttu vormistas hageja kostjale järgmised

leppetrahvid: Viimsi SPA parkimisalal 10 eurot, Tartu mnt 46 parkimisalal 30

eurot, Veerenni 26 parkimisalal 30 eurot, Lembitu 4 parkimisalal 30 eurot, Tartu

mnt 1 parkimisalal 30 eurot ühe korra eest.

36. Kostja peamised vastuväited hagile olid:

-

Hageja ei ole tõendanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki XXXXXX parkimist.

-

Kostja ei ole parkimislepingut sõlminud.

-

Hageja ei ole tõendanud parkimislepingu tingimusi.

-

Leppetrahvi nõue on esitatud hilinemisega.

-

Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, mistõttu palub kostja leppetrahvi

vähendada.

37. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus OÜ-le L kuuluva sõiduki,

mille vastutavaks kasutajaks on kostja, parkimine hageja poolt hagis näidatud ajal ja

kohas. Kuna kostja vaidles hagile vastu mh põhjendusega, et tõendamata on hagis

väidetud ajal ja kohas sõiduki XXXXXX parkimine, siis on maakohus vaidluse all

olevad

asjaolud

valesti

tuvastanud.

Selles

osas

nõustub

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse põhjendustega. Asjas esitatud väiteid arvestades ja tõendeid

hinnates saab ringkonnakohus maakohtu minetuse kõrvaldada.

38. Hageja esitas hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks fotod (I kd,

tlk 32- 93). Ringkonnakohus, hinnates esitatud fotosid, leiab, et sõiduki paiknemine

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

väidetavalt 06.02.2015 Lembitu 4, Tallinn parkimisalal (I kd, tlk 62-67) ei ole

tõendatud. Nendelt fotodelt nähtub, et sõiduk XXXXXX on külmal aastaajal (lumi

maas) kusagile teiste autode vahele pargitud, kuid seda, et sõiduk paikneb hageja

väidetud parkimisalal, asjas esitatud fotodelt tuvastatav ei ole. Samal põhjusel ei ole

võimalik lugeda tõendatuks, et sõiduk XXXXXX parkis 07.03.2014 Viimsi SPA

parkimisalal. Seega tuleb juba seetõttu hageja leppetrahvinõuded kokku summas 40

eurot, seoses väidetavalt 06.02.2015 Lembitu 4, Tallinn ja 07.03.2014 Viimsi SPA

parkimisaladel parkimisega, jätta rahuldamata.

39. Ülejäänud fotodelt, hinnates iga parkimise kohta tehtud fotosid kogumis (iga parkimise

kohta on tehtud 5 fotot), saab ringkonnakohtu arvates sõiduki XXXXXX paiknemise

tuvastada fotodel jäädvustatud sõiduki, ehitiste ja muude statsionaarsete objektide

kaudu. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja esitab väite ja tõendid sõiduki parkimise

kohta teatud parkimisalal ja fotolt sõiduki ümbruse järgi on võimalik tuvastada, kas

sõiduk võis nimetatud kohas paikneda, siis ei piisa ainuüksi kostja vastuväitest, et

sõidukit ei ole väidetud kohas pargitud. Hageja on konkreetselt esile toonud

parkimisala aadressi ning oma vastuväite tõendamiseks oleks kostja saanud esitada

tõendeid, et väidetud ehitist või statsionaarset objekti, mis nähtub hageja väidetud

parkimisalal tehtud fotodelt, seal ei ole. Kostja on jätnud oma vastuväited tõendamata.

40. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas sõiduk paiknes parkimisaladel hageja väidetud

ajal. Fotodel 28.03.2014 ja 25.04.2014 parkimisega seoses puuduvad kellaajad fotode

tegemise kohta. Ülejäänud fotodel alates 05.12.2014 on fotodel jäädvustatud ka

tegemise kellaaeg. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited parkimise aja kohta tuleb

lugeda tõendatuks. Nagu eelpool ringkonnakohus tuvastas nähtub fotodelt sõiduki

XXXXXX parkimine hageja poolt väidetud parkimisaladel (va 2 parkimise suhtes).

Kostja ei ole väitnud, et nimetatud sõiduki on ta hagis loetletud parkimisaladel

parkinud mingil teisel ajal. Pole esitatud ka sellekohaseid tõendeid (parkimistasu

maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Seega on tõendatud ka hageja

väited sõiduki XXXXXX parkimise kohta esile toodud kuupäevadel.

41. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus lõpptulemusena õigesti, et tõendatud on

kostja poolt sõiduki XXXXXX parkimine 28.03.2014 Viimsi SPA, 25.04.2014 Viimsi

SPA; 05.12.2015 Tartu mnt 46, 12.01.2015 Veerenni 26, 25.03.2015 Vanalinna,

30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1

parkimisalale, kuid ringkonnakohus muudab selles osas osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi. Üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Seega peaks käesolevas

asjas üldreegli järgi tõendama hageja, et kostja oli parkimislepingu pool. Kuna

käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki XXXXXX vastutavaks kasutajaks on

kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto

vastutava kasutaja kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti

oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu

põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab

lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25. jaanuari

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Käesolevas asjas esitas kostja

01.03.2014 OÜ L ja K OÜ vahel sõlmitud sõiduki üürilepingu (tlk 173-178), millest

nähtuvalt oli sõiduk perioodil 01.03.2014-15.01.2016 (st perioodil, mille ajal kõik

hagis märgitud leppetrahvid määrati) välja üüritud. Maakohus leidis, et rendileping ei

ole usaldusväärne tõend ja ei arvestanud lahendi tegemisel sellega. Ringkonnakohus

leiab, et kuigi kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses auto kasutaja

kohta antud väited ei ole omavahel kooskõlas, mille tõttu võib tekkida kahtlus selles,

kas maksekäsu kiirmenetluse ajal sõiduki üürileping eksisteeris, ei oma käesoleva

10(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

vaidluse lahendamisel võimalik üürilepingu võltsitus tähtsust, sest ainuüksi

üürilepinguga ei ole võimalik tõendada hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkinud

juhti. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest

juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) 28.03.2014 Viimsi SPA, 25.04.2014 Viimsi SPA,

05.12.2015 Tartu mnt 46, 12.01.2015 Veerenni 26, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015

Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisalale sõiduki

nr XXXXXX parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõiduki eelnimetatud ajal ja kohas

parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki vastutav

kasutaja.

42. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti parkimislepingu sõlmimise poolte

vahel. Kuna selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega, siis

ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. See, et kostja maakohtu järeldustega ei

nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.

43. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus jättis välja

selgitamata, millistel tingimustel parkimislepingud sõlmiti. Asja materjalidest nähtuvalt

on hageja parkimistingimusi tõendanud fotodega parkimisala sissesõidu juures

olevatest tingimustest ja mõningatel juhtudel ka parkimisalal täiendavalt paiknevatest

infotahvlitest. Tartu mnt 46 oleva parkimisala parkimise tingimuste (I kd, tlk 94-98)

kohaselt on võimaldatud 2 tundi tasuta parkimist Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubis

viibivatele klientidele, kelle sõiduk on registreeritud pubi nimekirjas, 30 minuti

parkimistasu suuruseks on 1 euro, parkimiskorra rikkumise eest võib parkla operaator

määrata leppetrahvi 30 eurot. Veerenni 26 parkimisala parkimistingimuste järgi (I kd,

tlk 99-102) võib mh parkimisalal parkimiskellaga parkida 1 tund, parkimistingimuste

rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi kuni 60 eurot, Kentmanni 28

parkimisala tingimuste (I kd, tlk 106-109) järgi on mh 30 min parkimistasu suuruseks 1

euro ja parkimiskorra rikkumisel tuleb sõiduki juhil maksta leppetrahvi 30 eurot.

Vanalinna parkimisala tingimuste (I kd, tlk 110-120) järgi tuleb mh 30 min parkimise

eest tasuda 1,9 eurot ja parkimiskorra rikkumisel tuleb sõiduki juhil maksta leppetrahv

summas 30 eurot. Viimsi SPA parkimisala tingimuste (tlk 121-129) järgi on mh

parkimiskellaga 4 tundi parkimist tasuta, seejärel parkimise maksumus 30 minuti eest

0,3 eurot, parkimistingimuste rikkumise korral on leppetrahvi suurus kuni 60 eurot.

Tartu mnt 1 parkimisala tingimuste (I kd, tlk 130-138) järgi on mh 30 min parkimistasu

suuruseks 1,2 eurot (olenevalt parkimise asukohast Tartu mnt 1 parkimisalal ka 30

minuti eest 0,9 eurot), parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt

tasumisele leppetrahv summas kuni 30 eurot. Seega ei olnud kõikide parkimisalade

tingimused sarnased, nagu tuvastas maakohus, küll oli sarnaseks tingimuseks, et

parkimiskorra rikkumisel tuleb rikkujal (või sõiduki juhil) tasuda leppetrahv.

44. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu, kuna

ta ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud

või täidetud olid muud parkimislepingu tingimused. Kostja ei ole tõendanud, et esile

toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb

ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

45. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et parkimislepingu tingimus, mis annab hagejale

õiguse määrata parkimislepingu teisele poolele parkimislepingu rikkumisel (kuni) 30

või 60 euro suuruse leppetrahvi on tüüptingimus. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et

leppetrahv on tühine, kuna see ei ole kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-s 5 sätestatuga.

Maakohus leidis, et tüüptingimustena on käesolevas asjas leppetrahvi määramise

õiguse andvad tingimused kehtivad.

46. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et anda hinnang selle

kohta, kas tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine VÕS § 42 lg 1

järgi, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas tüüptingimus kaldub kõrvale seaduses

sätestatust.

47. Poolte vahel parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS

§ 287 keelab leppetrahvi kokkuleppe keelu eluruumi üürimisel, seega parklakoha

üürimisel leppetrahvi kokkulepe üürniku suhtes seaduse järgi välistatud ei ole. Seega

leppetrahvi kokkulepe parkimislepingu rikkumisel ei kaldu kõrvale seaduses

sätestatust.

48. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 44 kohaselt, kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse

lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Eeltoodust

nähtuvalt tuleb VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoole

suhtes ebamõistlikult kahjustavaks, majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingute

puhul saab samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt

ebamõistlikult kahjustavad. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja

tegutses parkimislepingut sõlmides tarbijana ja kas kohustuse rikkumise tõttu kostjale

määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur.

49. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et ta parkis sõiduki tarbijana. Ringkonnakohus

leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud see, et kostja parkis sõiduki tarbijana.

Leppetrahvide määramise ajal kuulus sõiduk OÜ-le L ja kostja oli sõiduki vastutav

kasutaja. Hageja tõi asjas esile, et kostja oli OÜ L ainuke juhatuse liige. Kostja ei ole

esile toonud asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et kostja kasutas äriühingule

kuuluvat sõidukit tarbijana ehk kasutas sõidukit väljaspool majandus-või kutsetegevust.

50. Hoolimata eeltoodud seisukohast leiab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui asjas

leidnuks tõendamist, et kostja kasutas sõidukit tarbijana, ei oleks tüüptingimus, millega

parkla operaatoril on õigus määrata Tartu mnt 46, Kentmanni 28, Vanalinna, Tartu mnt

1 parkimislepingu sõlminud isikul parkimistasu maksmata jätmise eest sõiduki

parkinud isikule leppetrahvi 30 eurot, tühine. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt. Tarbijana oleks pidanud kostja tegema usutavaks, et käsitluse all

olev tüüptingimus on tema jaoks kahjustav. Majandus- ja kutsetegevuses tüüptingimuse

tühisusele tugineja peab põhjendama, miks ta leiab, et tingimusel on ebamõistlikult

kahjustav iseloom Kostja on asjas leppetrahvi hinnanud võimaliku kahjuga, st sellega

kui suures osas võis hageja eeldatavalt parkimistasust ilma jääda. Seejuures ei ole

kostja võrrelnud võimalikku tekkivat kahju asjakohaste parkimisaladega, vaid toonud

esile parkimisala, täpsemalt Viimsi SPA parkimisala, kus 0,5 tunni parkimistasuks on

määratud 0,3 eurot, 24 tunni eest 2 eurot ja kuutasu 25 eurot. Nagu eelpool esile toodud

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

tuli nii Tartu mnt 46, Lembitu 4, Kentmanni 28, Vanalinna, Tartu mnt 1 parkimisalal

30 minuti parkimise eest tasuda 1 euro (olenevalt parkimise asukohast Tartu mnt 1

parkimisalal ka 30 minuti eest 0,9 eurot) või sellest suurem parkimistasu. Seega juba

10 tunni parkimistasu moodustab seal ~20 eurot või rohkem. Võrreldes parkimistasu

suurust ehk eeldatavat kahju leppetrahvi suurusega ei saa leppetrahvi 30 eurot pidada

ebamõistlikult suureks, arvestades ka asjaoluga, et parkimistasu maksmata jätmise tõttu

määratud leppetrahvil on lisaks kahju hüvitamise funktsioonile ka survefunktsioon.

Kostja leppetrahvi suuruse võrdlus ööpäeva ja kuu parkimistasu suurusega ei ole

asjakohane, sest asjas ei ole väidetud, et sõiduk parkimisaladel selliste perioodide

jooksul parkis.

51. Viimsi SPA parkimisala tingimuste kohaselt oli parkimiskella kasutamisel 4 tundi

parkimist tasuta ja parkimistasuks 0,3 eurot 30 minuti eest, leppetrahvi suuruseks

parkimislepingu rikkumise korral kuni 60 eurot. Seega näiteks 10 tunni parkimise

korral parkimiskellata kannaks hageja eeldatavalt parkimistasu maksmata jätmise näol

kahju 6 eurot, 20 tunni jooksul parkimisel ilma parkimise eest tasumata oleks kahju

suurus 12 eurot. Hageja ei ole asjas esitanud väiteid, millest saaks teha järelduse, et

tegelik kahju võib olla suurem kui parkimistasu saamata jäämine.

52. Ringkonnakohus leiab, et esile toodud asjaoludel on leppetrahv 60 eurot ebamõistlikult

suur ja seega tüüptingimusena teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav isegi juhul,

kui arvestada, et leppetrahvil on lisaks kahju hüvitamise funktsioonile survefunktsioon.

Ringkonnakohtu arvates ei muuda tüüptingimust mõistlikuks asjaolu, et hagejale on

tüüptingimuse järgi antud õigus määrata kuni 60 euro suurune leppetrahv ning kostjale

Viimsi SPA parkimisalal määratud parkimistrahvide suurus oli 10 eurot.

Tüüptingimuse järgi on tüüptingimuse kasutajale antud suva määrata omal

äranägemisel kuni 60 euro suurune trahv ning poolele, kelle suhtes tüüptingimust

kasutatakse (kellele leppetrahv määratakse), ei ole arusaadav, millest leppetrahvi

määramise suurus sõltub. Seega tuleb tüüptingimuse hindamisel lähtuda sellest, et

parkimislepingu rikkumisel parkimistasu maksmata jätmise korral võib hageja määrata

leppetrahvi 60 eurot.

53. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et Viimsi SPA parkimisala

parkimislepingu tingimuseks olev tüüptingimus on tühine osas, milles tüüptingimuse

kasutajale antakse parkimistasu mittemaksmisel või parkimiskella mittekasutamisel

õigus määrata kuni 60 euro suurune leppetrahv.

54. Veerenni 26 parkimisala parkimistingimuste järgi võib nimetatud parkimisalal

parkimiskellaga parkida 1 tund, parkimistasu ette nähtud ei ole, parkimistingimuste

rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi kuni 60 eurot. Ringkonnakohus

on seisukohal, et sarnaselt Viimsi SPA parkimisalal määratud leppetrahviga on

Veerenni 26 parkimisala parkimislepingu tingimuste rikkumisel parka operaatori poolt

suva järgi määratav leppetrahv suurusega kuni 60 eurot ebamõistlikult teist poolt

kahjustav ja seetõttu tühine. Nimetatud parklas on parkimistasu maksmata jätmise tõttu

hagejale kahju tekkimine võimatu (vähemalt pole sellist võimalust asjas esile toodud),

sest parkimistasu pole ette nähtud.

55. Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkimislepingu rikkumise

korral võib parkla operaator parkijale määrata leppetrahvi, ei ole üldreeglina tühine

(otsuse p 47). Samas leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkla operaatoril

on õigus nõuda konkreetsel parkimisalal kuni 60 euro suurust leppetrahvi on

ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine (otsuse p 51-54). VÕS § 39 lg 2

tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus

kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa

tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Nimetatud sätte järgi ei ole võimalik

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

vähendada tingimuse ühe osa mahtu ehk ringkonnakohtul ei ole võimalik leppetrahvi

suurust vähendada.

56. Kuna tüüptingimus leppetrahvi määramise õiguse kohta Viimsi SPA parkimisalal ja

Veerenni 26 parkimisalal on tühine, tuleb jätta rahuldamata hageja leppetrahvinõuded

kokku summas 50 eurot seoses sõiduki XXXXXX parkimisega 28.03.2014 ja

25.04.2014 Viimsi SPA parkimisalal ja 12.01.2015 Veerenni 26 parkimisalal.

57. Kostja väidete kohaselt esitati leppetrahvinõuded hilinemisega. VÕS § 159 lg 2 järgi

kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumiste avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Maakohus leidis, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud leppetrahvi

nõuetest, muuhulgas 26.04.2016 sõiduki teisaldamisega ja 19.08.2016 nõudekirjaga

kostja elektronpostiaadressile XXX. Arvestades leppetrahvide määramise aega

05.12.2015 Tartu mnt 46, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28,

01.12.2015 Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisaladel, leiab ringkonnakohus,

et maakohtu tuvastatud leppetrahvi edastamine 19.08.2016 nõudekirjaga ületab

ilmselgelt leppetrahvist teatamise mõistlikku aega. Kuidas saab järeldada, et

26.04.2016 sõiduki teisaldamisest sai kostja teada varasemalt määratud leppetrahvidest,

samuti otsusest ei tulene. Siiski leiab ringkonnakohus, et 05.12.2015 Tartu mnt 46,

25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016

Tartu mnt 1 parkimisaladel parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest

sai kostja teada mõistliku aja jooksul. Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et

hageja on leppetrahvi nõude asetanud sõiduki kojamehe alla (I kd, tlk 55,74,80,86,93).

Kostja pole toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust kahelda

selles, et sõiduki juht määratud leppetrahvide teateid kätte ei saanud.

58. Kostja palus asjas leppetrahve vähendada. Maakohus jättis kostja taotluse

tähelepanuta. Kuigi ringkonnakohus hindas leppetrahvide suuruse mõistlikkust juba

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimisel, ei välista see kostja taotlust leppetrahvi

vähendamiseks, sest VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus leppetrahvide vähendamiseks ei ole

siiski põhjendatud. Kostja on leppetrahvi vähendamise taotlust põhjendanud võrreldes

leppetrahvi suurust Viimsi SPA parkimisala parkimistasude suurusega. Antud juhul on

leppetrahvide nõue põhjendatud Tartu mnt 46, Vanalinna, Kentmanni 28, Tartu mnt 1

parkimisaladel parkimislepingu rikkumise tõttu, kus parkimistingimused olid

teistsugused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis veenvalt

põhistaksid leppetrahvi vähendamise taotlust.

59. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et 05.12.2015 Tartu mnt 46,

25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016

Tartu mnt 1 parkimisaladel parkimislepingu rikkumise tõttu määrati leppetrahvid

kokku summas 150 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

60. Kostja on asjas tuginenud sellele, et maakohus rikkus asja menetlemisel

selgitamiskohustust ning jättis tegemata ettepaneku esitada täiendavalt tõendeid.

Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Asja menetleti lihtmenetluses, millest

maakohus teavitas pooli 21.11.2016 määrusega. Kostja oli maakohtus teadlik, et väite

tõttu, mille kohaselt ei ole parkimislepingu pooleks kostja, on kostjal kohustus

tõendada isik, kes leppetrahvide määramise päeval sõidukit juhtis, sest ta on oma

vastuses vastavatele kohtulahenditele viidanud. Seega pidi kostja olema ka teadlik, et

14(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-123200

sõiduki üürilepingu esitamisest tõendina ei piisa, sest juriidiline isik ei saa sõidukit

juhtida. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et kohus võib üürilepingu ehtsuse kahtluse

alla seada, sest oma lõplikus vastuses maakohtule on kostja vastavat teemat käsitlenud.

Asja lahendamisel ei oma üürilepingu ehtsuse küsimus siiski tähtsust, sest selles osas

muutis ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Lisaks osutab ringkonnakohus

järgnevale. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja

selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid

(TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub

muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad

menetluses advokaadid Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15, p 19). Üldjuhul on kohtul

kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud

võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole

selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega

nõustub ka kohus, nagu ka käesolevas asjas nähtub, siis ei ole kohtul kohustust

selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1

nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks.

Menetluskulude jaotus

61. Arvestades, et lõpptulemusena tuleb hagi rahuldada osaliselt ning apellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt, hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa

proportsioone,

tuleb

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulud

maa

ja

ringkonnakohtus 56 % ulatuses jätta TL kanda ja TL menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta 44 % ulatuses OÜ EUROPARK ESTONIA kanda. Ülejäänud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

62. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg-

le 2 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik