1-09-3963/4 · 1-09-3963/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-3963 (kohtueelses menetluses nr 08260100070) riik S.O versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Kristiina Laas

Süüdistatav S.O ; (isikukood xxx elukoht xxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; töötab; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.O süüdi (KarS) § 201 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.O-le

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27. juuni 2006 otsusega S.O-le mõistetud

karistuse ärakandmata osa 2 kuu võrra ning mõista S.O-le liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud

vangistuse aja hulka ning lugeda S.O-le karistusena mõistetud kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 69 alusel asendada S.O-le mõistetud vangistus 4 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 296

(kakssada üheksakümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15.

november 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada S.O KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx Päri 1-3, Pärsti vald, Viljandimaa. Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes rahuldada täielikult Maxima Eesti OÜ

tsiviilhagi ning välja mõista S.O-lt 21 473 (kakskümmend üks tuhat nelisada seitsekümmend kolm.) krooni 78 senti Maxima Eesti OÜ kasuks;

2.2 sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) välja mõista S.O-lt krooni, riigi õigusabi tasu 1 633 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kolm) krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend.) krooni riigi kasuks; 2.3 asitõendid, turvakaamera videosalvestused 13-l CD-l, jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 147.50 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile

2 2.5 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. tühistada S.O-le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09-3963“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.O toime pannud kuriteona omastamised KarS § 201 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et töötades Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima Viljandis Vaksali

11 b kassapidajana ajavahemikul 23. august 2007 kell 18.04 kuni 31. august 2007 kell 18.42

omastas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kokku 21 473.78 krooni väärtuses eeluurimisel tuvastamata kaupluse klientide kasuks selliselt, et kandis kliendi poolt väljavalitud kauba kassast

läbi, seejärel tühistas tšeki, kliendilt kauba eest tasu ei võtnud ning klient lahkus kauplusest

kauba eest tasumata või lõi pärast tšeki tühistamist kassast läbi mõne üksiku kliendi poolt väljavalitud eseme, mille eest klient ka tasus, kuid ülejäänud kaubaga lahkus klient kauplusest kauba eest tasumata.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe- menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 201 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada 4-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 27. juuni 2006 otsusega mõistetud

karistuse 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 5 kuud vangistust; KarS § 68 lg 1

alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28. kuni 29. mai 2008.a., s o. 2 päeva; kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 28 päeva vangistust; KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 4 kuu ja 28 päeva pikkusele vangistusele vastav 296 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb teostada kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta ja 6 kuu

jooksul. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel jälgima järgmisi kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

3

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Maxima Eesti OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 21 473.78 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.O-lt 21 473.78 krooni Maxima Eesti OÜ kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 486.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud

kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille

hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

4

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.O-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 633.50 (1 486 +

147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid turvakaamera videosalvestused 13-l CD-l tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. S.O on kahtlustatavana kinni peetud 28. mai 2008 kuni 29. mai 2008. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik