3-16-2723/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

28. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2723

Haldusasi

AS EBM Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.

novembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35

tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: AS EBM Grupp

Esindaja: v.adv Dragan Perovic

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Veiko Soll

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS EBM Grupp kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada kaebajale asja läbivaatamise kulude jääk 57 (viiskümmend seitse)

eurot ja 65 senti.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29. mail 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. AS EBM Grupp kajastas oma 2014. aasta augusti ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel

vastavalt 53 829,20 ja 32 038,32 euro ulatuses sisendkäibemaksu OÜ Eco Friends nimel

rapsiõli müügi eest esitatud arvete alusel. Maksu- ja Tolliamet tegi 29. novembril 2016

maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35, millega suurendas AS-i EBM Grupp 2014. aasta augusti- ja

septembrikuu käibemaksukohustust 85 867,52 euro võrra ning samade perioodide

tulumaksukohustust 22 825,54 euro võrra. Maksuotsuses on leitud, et AS-il EBM Grupp ei

olnud õigust OÜ Eco Friends arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada, kuna ta ei soetanud

õli OÜ-lt Eco Friends, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning osales seejuures maksupettuses,

olles teadlik, et OÜ Eco Friends jätab arvetele lisatud käibemaksu riigile tasumata. Samuti

leidis maksuhaldur, et kuigi kauba olemasolus iseenesest pole vaidlust, ei olnud võimalik

kontrollida selle tegelikku soetusmaksumust, küll aga saab AS-i EBM Grupp ettevõtlusega

mitte seotuks lugeda OÜ Eco Friends arvetel kajastatud käibemaksusumma ulatuses tehtud

väljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Maksuotsuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised:

OÜ Eco Friends juhatuse liikme Pavel Klopotovski seletused tehingu asjaolude kohta on

ebausaldusväärsed, arvestades, et a) ta ei olnud teadlik tehingute kahjumlikkusest, kauba

päritolust ega teekonnast; et ta andis kaebaja esindajatega võrreldes teistsuguseid ütlusi

lepingu sõlmimise asjaolude ja kaubast proovide võtmise kohta; b) ta väitis olevat OÜ Eco

Friends nimel üksi tegutsenud, samas kui UAB Aldrin esindaja väitel ajas ta asju OÜ Eco

Friendks nimel vähemalt viie erineva isikuga c), et ta ei olnud kursis OÜ Eco Friends

raamatupidamise tegeliku korraldusega; d) ta ei osanud nimetada majandustegevuse kontrolli

menetluses OÜ Eco Friends pangakontole suuri summasid tasunud tehingupartnerite nimesid;

OÜ Eco Friends 2014. aasta augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel ei kajastu käivet

summas, mille OÜ Eco Friends pidanuks deklareerima AS-ile EBM Grupp müüdud kaupade ja

ühendusesisese pöördmaksustamise käibe summana;

OÜ-l Eco Friends ei olnud tavapärast majandustegevust ning ta polnud registreeritud

toidukäitlejana;

OÜ Eco Friends võttis äris ebatavaliselt suure riski, sest P. Klopotovski väitel ei teinud ta kauba

soetamisel sellest analüüsimiseks proove;

kauba transportimine toimus ebamõistlikult Painkülast Tallinnasse läbi Ainaži, kusjuures UAB

Aldrin esindaja sõnul toimus see nii lähtudes OÜ Eco Friends soovist soetada kaup 0%-lise

käibemaksuga, mis on vastuolus P. Klopotovski seletusega, mille kohaselt ta polnud teadlik

sellest, et UAB-lt Aldrin oleks võimalik soetada kaupa Eesti-siseselt;

kaupa transportinud autojuhid ei tundnud P. Klopotovskit ja väitsid, et kauba üleandmisel ta

kohal ei viibinud, samas P. Klopotovski ise väitis, et oli peaaegu alati kohal; ka AS-i EBM Grupp

töötaja V. B. kinnitas, et kauba üle andmise juures P. Klopotovskit ei olnud;

äriregistri andmetest oli näha, et vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli P. Klopotovski

seotud mitme äriühinguga, millel olid maksuvõlad;

AS EBM Grupp jättis täitmata toiduseadusest tulenevad nõuded ega kontrollinud, kas OÜ Eco

Friends on toidu käitlejana registreeritud;

AS EBM Grupp soetas kauba ilma dokumentideta, mille põhjal oleks olnud võimalik veenduda

selle päritolus ning laborianalüüs teostati vaid ühest koormast võetud proovile;

OÜ EBM Grupp soetas samal perioodil suurema koguse õli otse AS-ilt Scanola Baltic, ent

kallimalt, mis oleks pidanud tekitama kahtluse OÜ Eco Friends suhtes;

AS EBM Grupp juhid on varem karistatud maksualase süüteo eest.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. AS EBM Grupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti

29. novembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35 tühistamist. Kaebaja leiab, et

maksuhalduri väide, mille kohaselt kaebaja teadis, et OÜ Eco Friends ei ole kauba tegelik

müüja, ei põhine ühelgi tõendil ning samuti ei ole maksuotsuses põhjendatud adekvaatselt

maksupettuses osalemise kahtlust, mistõttu ei ole tõendamiskoormus maksukohustuslasele

üle läinud ning maksuhaldur pidanuks lähtuma kaebaja poolt esitatud maksuarvestuse

õigsusest. Kaebaja toob välja, et isegi kui maksuhaldur on õigesti tuvastanud OÜ Eco Friends

tegevust puudutavad asjaolud, pole kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise piiramine

siiski lubatav, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja pahausksust. Kaebaja rõhutab, et

tehingud OÜ-ga Eco Friends toimusid tema jaoks täiesti tavapäraselt ega erinenud

väljakujunenud tegevuspraktikast, mistõttu ei saa hoolsuskohustuse rikkumist kaebajale ette

heita. Kaebaja heidab maksuotsusele ette põhjendamispuudusi ning leiab, et maksuotsusest

ei ole loogiliselt jälgitav, millised konkreetsed asjaolud on maksuhaldur tuvastanud, milliste

tõendite põhjal ning millised järeldused on nendest asjaoludest tehtud.

3. Kaebaja selgitab, et suvel enne saagikoristust tehakse talle palju võimalikke tarnepakkumisi

ettevõtete poolt, kes üldjuhul ongi kaebajale varasemast tundmatud, antud juhul sai kaebaja

OÜ-lt Eco Friends kirjaliku pakkumuse ning kontrollis kõigi oma võimaluste piires avalike

registrite põhjal P. Klopotovski esindusõigust, samuti seda, et sel äriühingul polnud

maksuhalduri andmebaasi kohaselt maksuvõlgu. Kaebaja selgitab, et vahendajad, soovides

varjata kauba päritolu, esitavad sageli kaubaga koos tootja osas isikustamata sertifikaadid, kus

on kirjas õli kvalitatiivsed näitajad, mille põhjal on võimalik veenduda kauba kvalitatiivsetes

omadustes.

4. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri etteheitega toiduseaduse nõuete rikkumise kohta ning

selgitab, et ostjal pole kohustust kontrollida, kas müüja on toidukäitlejana registreeritud,

samuti ei sõltu sellest registreeringust kauba tegelik kvaliteet ega müüja tegelik

usaldusväärsus. Seejuures selgitab kaebaja, et võttis OÜ-lt Eco Friends kauba soetamisel kõik

tegeliku toiduohutuse tagamiseks vajalikud meetmed, sh. analüüsis kauba kvaliteeti ja

nõuetelevastavust. Kaebaja rõhutab, et kõrvalekaldeid toiduohutuse nõuete täitmise osas ei

ole Veterinaar- ja Toiduameti poolt kaebaja suhtes tuvastatud. Kaebaja ei nõustu väitega, et

ta soetas tundmatu päritoluga kauba ning selgitab, et kaubaga koos esitatud sertifikaatide

põhjal tegi kaebaja järelduse, et kõnealune õli pärineb AS-ist Scanola Baltic. Kaebaja rõhutab

ka, et vastavusdeklaratsiooni olemasolu ei ole kohustuslik ning OÜ Eco Friends polekski

saanud sellist koostada, sest ta polnud kauba tootja. Veel selgitab kaebaja, et tema töötajad

on aastatega omandanud vajaliku oskused ja vilumuse kauba vastuvõtmisel hinnata, millise ja

mis päritolu tootega on tegemist. Ka märgib kaebaja, et OÜ Eco Friends käest ostetud

õlipartiist võeti analüüsiks proov ja selle tulemused vastasid Scanola Baltic AS rapsiõli

tavapärastele näitajatele, ning järgnevate tarnete puhul täiendavaid analüüse ei tehtud ei Eco

Friends OÜ ega tehta ka teistelt tarnijatelt ostetud õlipartiide osas, sest iga selline analüüs on

ettevõttele kulu. Kaebaja rõhutab, et OÜ Eco Friends kauba puhul oli tegemist üheainsa

partiiga, mitte kolme partiiga, nagu leidis maksuhaldur.

5. Kaebaja ei nõustu väitega, et sai kauba OÜ Eco Friends käest ostes ebatavaliselt madala

hinnaga ning selgitab, et rapsiõli näol on tegu börsikaubaga, mille puhul on mõeldav, et ühel

ja samal päeval, ent erinevatel kellaaegadel sõlmitakse samade isikute vahel sarnaste

kaubakoguste tarnimiseks samal tulevikuperioodil erinevate hindadega lepingud. Kaebaja

rõhutab ka seda, et erinevalt OÜ-st Eco Friends ei seisne kaebaja majandustegevus õli kui

börsikaubaga spekuleerimises, vaid kaebaja soetab seda selleks, et see pakendada

tarbijapakenditesse ja kauplusekettidele edasi müüa. Veel toob kaebaja välja, et AS Scanola

Baltic on pakendatud õli müügi turul kaebaja konkurent, mistõttu saab kaebaja sageli viimaselt

õli osta teistega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel ega saa alati osta neid mahte, mida ta

sooviks. Kaebaja märgib ka, et 2014. aasta suvel tekkis seoses AS Scanola Baltic tootmise

ajutise vähenemisega Eesti turul õli defitsiit ning kaebaja ei saanud varem tellida nii palju õli,

kui ta oma tootmistegevuses vajas, mistõttu oli ta sunnitud ostma osa õli AS-ilt Scanola Baltic

turuhinnast kallimalt, samuti pidi ta seda ostma ühelt Soome ettevõtjalt ning oli sunnitud seda

ostma ka OÜ-lt Eco Friends.

6. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole õigeid järeldusi teinud transpordiahelast, kaebaja

rõhutab, et kuivõrd Lätist kauba saatmisel oli CMRide kohaselt saajaks OÜ Eco Friends ning

tarnetingimuseks oli CPT, siis kellelegi teisele peale OÜ Eco Friends ei saanud vedaja kaupa üle

anda.

7. Kaebaja hinnangul on lubamatu käsitada AS-i EBM Grupp maksupettuses osalejana

põhjusel, et V. S. ja S. P. on kokkuleppemenetluses karistatud maksualase kuriteo

toimepanemise eest. See rikub kaebaja hinnangul süütuse presumptsiooni põhimõtet ja

iseloomustab maksumenetluses erapoolikut lähenemist. Kaebaja rõhutab, et V. S. ja S. P.

nõustusid kriminaalasjas kokkuleppementlusega vaid selleks, et tagada kaebaja ettevõtluse

jätkumine ning neile inkrimineeritud teod ei olnud kuidagi seotud maksuotsuses kaebajale

tehtava maksuõigusliku etteheitega.

8. Mis puudutab seda, et tehingud olid OÜ Eco Friends jaoks kahjumlikud, siis peab kaebaja

börsikaupadega spekuleerivate ettevõtjate tegevuses tavapäraseks seda, et teatud tehingud

ongi kahjumlikud ning märgib samas, et kindlasti ei saa see kuidagi seotud olla kaebajaga.

9. Kaebaja märgib ka, et tema ning P. Klopotovski seletused vaidlusaluste tehingute asjaolude

kohta on tegelikult kattuvad. Kaebaja hinnangul ei ole maksuotsuses põhjendatud, miks

peetakse P. Klopotovski seletusi ebausaldusväärseteks. Kaebaja hinnangul ei saa P.

Klopotovski väitest, et ta ei teadnud, kust kaup pärines, teha järeldust, et OÜ Eco Friends ei

ole seda kaebajale müünud, olukorras kus on tõendatud, et sertifikaatide alusel on P.

Klopotovski õli vastu võtnud UAB-lt Aldrin, allkirjastanud CMR-d ja tasunud kauba eest

ettemaksuna.

10. Kaebaja ei välista, et tehinguahelas osalenud teised isikud võisid korraldada maksupettuse,

ent välistab enda seotuse sellega. Kaebaja rõhutab, et ei saa vastutada UAB Aldrin ega OÜ Eco

Friends majandustegevuse ja maksuarvestuse õiguspärasuse eest. Viimaks leiab kaebaja, et

tõendamata on ka maksuhalduri seisukoht, et OÜ Eco Friends on käibemaksu riigile tasumata

jätnud, arvestades, et viimase avalikustatud maksuvõlg on käesolevas asjas vaidluse all olevast

summast palju väiksem.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Maksu- ja Tolliamet vaidleb AS-i EBM Grupp kaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et maksuotsuses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et

kaebaja osales maksupettuses samas kui kaebaja etteheited on üldsõnalised ja

konkretiseerimata.

12. Vastustaja hinnangul kinnitavad kaebaja osalemist maksupettuses järgmised asjaolud:

müüja on vastavas valdkonnas tundmatu, müüja esindaja ei olnud kursis valdkonna

erisustega, müüja pakkus enda majandustegevust arvestades väga suurt kaubakogust; müüja

esindaja ei olnud teadlik tehingu tehioludest; müüjal puudus majandustegevuse registris

nõutav registreering, müüja äriregistris registreeritud tegevusala ei vasta sellele, millega

väidetavalt tegeleb, müüjal puudus tavapärane tegevuskoht, müüjat esindasid väidetavalt

korduvalt erinevad volitatud isikud, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed, müüja pakkus kaupa

majanduslikult ebaloogilise (avalikust turuhinnast madalama) hinnaga; tehingult saadav

kasum on tavapäratult väike või puudus; kauba saatedokumendid puudusid või polnud neil

märgitud andmed õiged; kauba transpordi asjaolud ei olnud tavapärased ning üks tehingu

pool kaubaga üldse kokku ei puutunud; müüjate poolt deklareeritud andmete põhjal on

põhjendatud kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui kaebaja sisendkäibemaksu

maha arvas.

13. Vastustaja rõhutab, et maksuotsuses ei ole tehtud kaebajale etteheiteid hoolsuskohustuse

rikkumise osas, ent hooletu käitumine on asjaolusid arvestades tavapäratu ja ebausutav.

Sellise iseloomuga kõrvalekaldumine seab vastustaja hinnangul kahtluse alla arvetel näidatud

tehingu toimumise tervikuna. Näilisi tehinguid iseloomustabki vastustaja sõnutsi asjaolu, et

ilmnevad eksimused, mis tavapärastes majandustehingutes reeglina ei teki. Vastustaja

rõhutab, et maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes

formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu.

14. Seoses maksupettusest kasu saamisega märgib vastustaja, et iseenesest ostja osavõtt

maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid, vaid osavõtuks

maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud

käibemaksu riigile üle kandmata.

15. Vastustaja nõustub, et AS EBM Grupp juhtide varasemal karistatusel pole otsest tähendust

käesolevas asjas vaadeldavas maksupettuses osalemise tõendamisel, ent see siiski suurendab

kahtlust kaebaja aususes.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et AS EBM Grupp kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kuigi

mõnede maksuhalduri poolt tehtud järeldustega ei saa nõustuda, on maksuhaldur menetluse

käigus saadud tõenditele tuginedes lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud

õigust OÜ Eco Friends arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning nende arvete alusel

tehtud väljamaksed on osaliselt käsitatavad ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetena. Ühelt

poolt saab maksuhalduri poolt kogutud tõendite pinnalt tuvastatuks lugeda, et isegi kui Pavel

Klopotovski vaadeldavasse ahelasse kuuluvate tehingute tegemisel kuidagimoodi osales, siis

ei olnud vähemalt OÜ Eco Friends nimel õli müümine Pavel Klopotovski tegeliku kontrolli all,

mistõttu on õigustatud järeldus, et neid müüke ei saa majanduslikus mõttes omistada OÜ-le

Eco Friends. Teisisõnu ei olnud nimetatud äriühing tegelikuks müüjaks. Teisalt on maksuhaldur

kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et kaebaja oli sellest teadlik, mida eeskätt

kinnitab see, et puuduvad usaldusväärsed tõendid Pavel Klopotovski väidetava viibimise kohta

kaebaja territooriumil kauba üle andmisel, samuti see, et kaebaja tugines kauba kvaliteedi

osas põhjendamatult palju pelgalt usaldusele müüja vastu. Selle põhjal on maksuhaldur õigesti

järeldanud, et kaebajal olid nende õlikoguste hankimiseks tegelikud kokkulepped

usaldusväärsete tundmatute isikutega ning talle pidi teada olema õli eest arvete esitamine

tehingutega majanduslikult tegelikult mitte seotud variettevõtja nimel. See õigustab järeldust,

et kaebaja osales maksupettuses.

17. Käibemaksusüsteem on üles ehitatud selliselt, et ostja õigusele sisendkäibemaks maha

arvata, peab vastama müüja kohustus arvele lisatud käibemaks tasuda. Olukorras, kus

maksuhalduril ei õnnestu kontrollida müüja käibemaksuarvestuse aluseks olevaid asjaolusid,

näiteks põhjusel, et see isik ei esita kontrollimiseks oma maksuarvestuse aluseks olevaid

dokumente või need dokumendid ei võimalda tema maksuarvestuse õigsuses veenduda, on

iseenesest alust kahtluseks, et kõnealune müüja ei ole käibemaksu nõutud ulatuses tasunud.

Ostja poolt sisendkäibemaksu maha arvamise õigus ei sõltu iseenesest sellest, kas müüja oma

maksukohustuse täidab ning ostjale ei saa panna vastutust müüja võimalike rikkumiste eest.

Küll aga tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ostjal ei ole õigust KMS §-s 37 sätestatud

nõuetele formaalselt vastava arve alusel sisendkäibemaksu maha, kui ta teadis või pidi

teadma, et arvel müüjana näidatud isik ei olnud tegelik müüja või kui ostja osales

maksupettuses (vt. Riigikohtu otsused haldusasjades 3-3-1-73-10, 3-1-1-18-10 ja 3-3-1-27-14).

18. Mitmest tehingust koosnevat tehingute ahelat hõlmava maksupettuse puhul saab ostja

osalemisest rääkida siis, kui ostja teab, tulenevalt teatud kooskõlastatud tegevusest

tehinguahela teiste lülidega, et tema sooritusel ahelas ei ole tegelikult sellist majanduslikku

tähendust, nagu see kajastub dokumentides. Tulenevalt ühelt poolt maksupettuste äärmiselt

konspiratiivsest iseloomust ning teisalt sellest, et nii ehk naa saab iga maksukohustuslane

vastutada üksnes iseenda eest, ei pea maksuhaldur ostja maksupettusega seostamiseks

üksikasjalikult ära tõendama maksupettusele viinud kooskõlastatud tegevusi, tõendama teiste

tehinguahelas osalenud isikute maksuõigusrikkumisi ega kindlaks määrama, kui suures osas ja

millises tehinguahela lülis täpselt käibemaks riigile tasumata jäi. See ei olekski võimalik, kui

mõnede tehinguahelas osalenud teatud isikutel pole olnud võimalik maksukohustuste aluseks

olevate asjaolude kohta teavet saada. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur, selleks, et piirata

ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise õigust maksupettuses osalemise alusel, esiteks

põhjendama kahtlust, et tehingute ahela tulemusena on riigile käibemaks tasumata jäänud,

teiseks aga tõendama, et ostja teadis või pidi teadma maksupettusele viitavatest olulistest

asjaoludest. Selliseks oluliseks asjaoluks võib olla näiteks see, et müüjana arvel näidatud isik

ei ole kauba tegelik müüja. Selle kohta, kas isik midagi teadis, on harva võimalik leida

üheseltmõistetavaid ja kindlaid tõendeid, mistõttu tuleb seda hinnata vaadeldava olukorra

kohta teada olevate asjaolude kogumi pinnalt. Kui maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt

tuvastanud, et ostja teadis maksupettusele viitavast olulisest asjaolust, loob see kahtluse, et

ostja osales maksupettuses. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui maksuhaldur on

menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal

on eluliselt usutavam, see et kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see,

et ta käitus ausalt ega teadnud maksupettusest. Sellisel juhul peab kontrollitav ostja

tõendama, et ainult tema seisukohast vaadates (st. sõltumata mistahes võimalikest pettustest

tehingute ahela muudes lülides) toimusid tehingud majanduslikus mõttes täpselt nii, nagu

tema maksuarvestuse aluseks olevates dokumentides kajastatud ning kõrvaldama oma

seletuste ja tõenditega need ebakõlad, millel tugineb maksuhalduri kahtlus maksupettuses

osalemise kohta. Juhul kui kontrollitav ostja ei suuda oma seletuste ning dokumentidega

maksuhalduri kahtlust hajutada, saab maksuhaldur järeldada, et ostja osales maksupettuses.

19. Käesolevas asjas on maksuhaldur esiteks õigesti leidnud, et OÜ Eco Friends ei olnud

kõnealuse õli tegelik müüja. Seda kinnitab veenvalt asjaolu, et OÜ Eco Friends juhatuse liige

Pavel Klopotovski ei olnud maksuhaldurile seletusi andes kursis kõnealuste tehingute

üksikasjadega ning eksis seletusi andes ka OÜ Eco Friends majandustegevust puudutavates

faktides. See õigustab järeldust, et OÜ Eco Friends ei olnud tegelikult selle juhatuse liikme

kontrolli all. Kuivõrd juriidilise isiku näol on tegemist abstraktsiooniga, mis saab oma õigusi ja

kohustusi teostada vaid selleks volitatud isikute kaudu, siis ei saa tehinguid ja toiminguid, mille

on äriühingu nimel teinud isikud, kelle volituste olemasolu pole võimalik tuvastada,

majanduslikus mõttes võimalik omistada sellele äriühingule.

20. Järeldust, et OÜ Eco Friends tegevus (vähemalt osas, mis puudutas õlitehinguid) ei olnud

Pavel Klopotovski kontrolli all, kinnitab see, et maksuhaldurile seletusi andes (MTA lisad 49,

50)1 ei olnud P. Klopotovski ilmselgelt kursis sellega, et OÜ Eco Friends oli UAB-lt Aldrin

soetanud õli kallimalt kui selle AS-ile EBM Grupp edasi müüs. Samuti ei olnud P. Klopotovski

teadlik sellest, et kauba saatmise lähtekohaks oli Läti, mitte Leedu. Seejuures pärast seda, kui

maksuhalduri ametnik oli juhtinud P. Klopotovski tähelepanu sellele, et CMR-ide kohaselt

toodi kaup Lätist, tegi viimane kummalise tähelepaneku (MTA lisa 50, vastus küsimusele nr

73), et tema tasus transpordi eest Leedust. Kuivõrd UAB-lt Aldrin kauba soetamisel oli

transport hinna sees ning ka P. Klopotovsky seletustest ei nähtu, et transpordihinna kui õli

hinnakomponendi osas oleks mingisuguseid eraldi läbirääkimisi peetud, siis kinnitab viimane

vastus üksnes seda, et P. Klopotovski ei olnud tehingute tegeliku sisuga kursis.

21. P. Klopotovski ütlused langevad suures plaanis tõepoolest kokku kaebaja juhatuse liikme

V. S. (MTA lisa 47) ja tootmisdirektor S. P. (MTA lisa 48) seletustega, ent just eksimused

olulistes tehingutega seotud detailides veenavad selles, et P. Klopotovski esitas

maksuhaldurile seletusi andes selgeks õpitud asjaolud, ent üksikasjades vastamisel jäi hätta.

Seejuures tuleb tähele panna, et tegemist oli OÜ Eco Friends jaoks väidetavalt uue

tegevusharuga ning varasema majandustegevusega võrreldes suuremahuliste tehingutega,

mille tegemisest oli maksuhaldurile seletuste andmise ajaks möödunud vaid mõni kuu. See, et

äriühingu juhatuse liige unustab paari kuu möödumisel näiteks selle, et kaupa osteti kallimalt

kui edasi müüdi, ei ole eluliselt usutav.

22. Samamoodi on P. Klopotovski eksinud AS-iga EBM Grupp lepingu lisa 1 allkirjastamise

asjaolude (vt. kontrollakti lk 4, punkt a) ning esimesest koormast võetud proovi osas n-ö

ekspressanalüüsi tegemiseks kulunud aja (kontrollakti lk 4 p b) osas. Lisaks sellele kinnitas P.

Klopotovski nii maksuhaldurile kui kohtuistungil, et tema ainsana juhatas OÜ Eco Friends

tegevust, samas on UAB Aldrin esindaja Ain-Olav Sumberg väitis (MTA lisa 52), et on OÜ-st Eco

Friends kohtunud umbes viie isikuga. Kui sellele lisada asjaolu, et P. Klopotovski vastas

maksuhaldurile 3. septembril 2014 seletusi andes (MTA lisa 49) vaid väga üldiselt OÜ Eco

Friends poolt tehtud kaupade ostu- ja müügitehingute kohta, mis ei piirdunud pangakonto

väljavõtete (MTA lisad 43, 44) kohaselt sugugi vaid UAB-lt Aldrin rapsiõli ostmise ja AS-ile EBM

Grupp selle müümisega. Ka ei olnud P. Klopotovskil maksuhaldurile seletusi andes selget

ülevaadet OÜ Eco Friends raamatupidamise korraldusest, mistõttu on ilmne, et OÜ Eco

Friends tegevus ei allunud tegelikult Pavel Klopotovski kontrollile. Neil asjaoludel on

maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ Eco Friends ei olnud kaebajale rapsiõli müüjaks, vaid

osales tehinguahelas tundmatute isikute poolt kontrollitava variühinguna.

23. Samuti on maksuhaldur veenvalt põhjendanud seisukohta, et kõnealuses tehinguahelas

on toime pandud maksupettus. Sellele viitab ühelt poolt ahelas variühingu figureerimine,

teisalt aga kauba transpordi korralduse ebaloogilisus, mis seisnes selles, et kaup veeti Eestist

Lätisse ning sealt kohe Eestisse tagasi ning millel ei saanud olla mistahes muud eesmärki kui

lubamatu maksueelise saamine tulenevalt sellest, et tehingu esimestes lülides müüdi kaup

0%-lise käibemaksuga, ent lõppostjale (kaebajale) müümisel lisati sellele käibemaks, mis

tõenäoliselt kokkuvõttes riigile laekumata jäi. Seda kinnitab ka Ain-Olav Sumbergi seletus

(MTA lisa 52), mille kohaselt oli OÜ Eco Friends nimel tegutsenud isikute selge soov soetada

kaup

0%-lise

käibemaksuga.

Käibemaksusüsteemi

üldisest

loogikast

tulenevalt

(sisendkäibemaksu maha arvamise õigus) ei ole reaalselt kaupa ostval ja edasi müüval

1 Vastustaja 30.01.2017 kirjaliku seletuse (tl. 53) lisad, mis on elektrooniliselt salvestatud kohtute infosüsteemis

ning avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavad menetlusosalistele, ent mida ei toimikusse paberile välja trükitud.

ettevõtjal mistahes põhjust käibemaksu vältida. See, et kauba soetamist 0%-lise

maksumääraga oluliseks peeti, viitab üheselt maksupettuse toime panemisele.

24. Järgnevalt tuleb käsitleda selle vaidluse põhiküsimust, milleks on see, kas kaebaja teadis

maksupettusele viitavatest olulistest asjaoludest määral, mille põhjal saab lugeda, et ta osales

maksupettuses. Möönan, et selles küsimuses on nii mõnigi maksuhalduri seisukoht

põhjendamatu. Arvestades kaebaja poolt õli hinna kujunemise ja õlikaubanduse eripärade

(hindade kujunemine vastavalt börsinoteeringutele, n-ö futuurlepingute sõlmimine, 2014.

aasta suvel esinenud õlidefitsiit jne) tuleb põhjendamatuks pidada maksuhalduri etteheidet,

mille kohaselt oleks OÜ Eco Friends odavam hind pidanud kaebajas kahtlusi tekitama. Kaebaja

on selgitanud ja esitanud ka tõendid selle kohta, et isegi samade tehingupartnerite vahel

võisid ühel päeval sõlmitud lepingute hinnad olla erinevad. Maksuhaldur ei ole kaebaja neid

selgitusi veenvalt ümber lükanud ega väitnud, et kaebaja poolt turu eripära kohta avaldatu

oleks vale. Kaebaja selgitustest lähtudes ei saa väita, et OÜ Eco Friends pakutav hind oleks

iseenesest pidanud viitama maksupettusele.

25. Nõustun kaebajaga ka selles, et kontrollaktis (lk 15 punkt i) kajastatud asjaolud kaebaja

hilisema käitumise kohta ei ole sellised, mille pinnalt saaks järeldada kaebaja teadlikkust 2014.

aasta augustis-septembris. Äärmisel juhul võiks kontrollakti eelnimetatud osas esitatud

asjaoludest teha järelduse, et kaebaja oli P. Klopotovskiga seotud maksupettustest teadlik

2015. aasta suvel-sügisel, ent see pole antud juhul oluline.

26. Mis puudutab seda, et V. S. ja S. P. oli karistatud maksualase süüteo seest, siis selle asjaolu

välja toomine kontrollaktis ei riku süütuse presumptsiooni põhimõtet, nagu väidab kaebaja

ega ilmesta ka maksuhalduri erapoolikust. Asjaolu, et ettevõtja juhid on varem toime pannud

kuriteo, mille tehiolud on sarnased vaadeldava juhtumiga, on ettevõtja tegevuse üldiseks

iseloomustamiseks sobiv ja asjakohane ning suurendab kahtlust, et isik ei pruukinud ka

kontrollitaval juhul käituda ausalt. Vaidlusaluses maksuotsuses ei ole S. S. ja S. P. karistatusest

tehtud põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi ega rajatud sellele seekordses

maksupettuses osalemise eeldust. Nimetatud asjaolu on kontrollaktis põhjendatult välja

toodud viimasena ning pigem kaebaja varasemat tegevust üldiselt ilmestavana, näitamaks, et

fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine ei ole kaebajale põhimõtteliselt

võõras. Kõrvuti allpool käsitletavate muude asjaoludega, õigustab see täiendavalt seisukohta,

et kaebaja osales ka antud juhul maksupettuses. Siinkohal ei ole tähtsust sellel, millistel

pragmaatilistel kaalutlustel võisid kaebaja juhid kriminaalasjas kokkuleppemenetlusega nõus

olla. Kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05 tehtud kohtuotsuses on Riigikohus selgitanud, et ka

kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul tuvastada, kas on aset leidnud

tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ning kas selle teo on toime pannud süüdistatav ning

süüdistatava

nõustumine

kokkuleppega

tähendab

ka

nõustumist

asjaoluga,

et

kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda

kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana.

27. Järelduse, et kaebaja osales maksupettuses, saab teha aga eeskätt sellest, et ühegi

usaldusväärse tõendiga ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et kõnealuse kauba üle

andmisel kaebaja territooriumil viibis OÜ Eco Friends juhatuse liige Pavel Klopotovski. Tõsi,

seda on kinnitanud nii Pavel Klopotovski ise maksuhaldurile antud seletuses (MTA lisa 49), kui

ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes. Samas põhjendasin juba eelpool, et tulenevalt

asjaolust, et Pavel Klopotovski ei olnud maksuhaldurile seletusi andes kursis mitme

vaidlusaluste tehingute tegemise ning OÜ Eco Friends majandustegevuse seisukohast olulise

asjaoluga, saab järeldada, et OÜ Eco Friends tegevus ei olnud tegelikult tema kontrolli all.

Seetõttu on ka tema kinnitusel, et ta viibis kauba üle andmisel kaebaja territooriumil, väga

vähene tõendusväärtus. Tema seletuse väärtust ei suurendanud ka kohtuistungil antud

ütlused. P. Klopotovski kinnitas kohtuistungil (vt. helisalvestis alates ajamarkerist 11:26:38)

Paljassaares viibimist kauba üle andmise ajal. Samas kinnitas ta, et toiduõlitehingutega tegeles

tema ise, mitte aga OÜ Eco Friends töötajad, mis on otseses vastuolus A.-O. Sumbergi poolt

maksuhaldurile antud seletusega (MTA lisa52), mille kohaselt suhtles ta OÜ Eco Friends nimel

mitme isikuga. Samuti ei mäletanud P. Klopotovski kohtuistungil väidetavalt müüdud õli

ligikaudseidki koguseid ega osanud selgitada ka väidetavate õlitehingute kahjumlikkust OÜ

Eco Friends jaoks.

28. Selles, et kaebaja ja OÜ Eco Friends vahel vormistatud kauba üleandmise-vastuvõtmise

aktidel (MTA lisad 31, 35) on Pavel Klopotovski allkiri, pole vaidlust. See ei saa aga kinnitada

tema kohal viibimist kauba kaebaja territooriumile saabumisel. Maksuhaldur on selles osas

põhjendatult viidanud kaebaja töötaja V. B. seletusele (MTA lisa 54), kes väitis, et Eco Friends

nimel saabunud kauba tõi kohale autojuht ning kedagi teist OÜ Eco Friends poolt kohal ei

olnud. Samuti ei tundnud V. B. foto järgi ära Pavel Klopotovskit, ent möönis, et on seda nime

näinud dokumentides. Ka kohtuistungil antud ütlustes (vt. helisalvestis alates ajamarkerist

11:15:14) ei kinnitanud V. B., et P. Klopotovski oleks kauba üle andmisel kohal viibinud.

Kuivõrd enamusel kaebaja ja OÜ Eco Friends vahel koostatud üleandmise-vastuvõtmise

aktidel oli vastuvõtja kohal vähemalt V. B. allkirjale sarnane allkiri, siis juhul kui V. B. need aktid

tõepoolest allkirjastas ning Pavel Klopotovski selle juures viibis, oleks V. B. foto järgi P.

Klopotovski kindlasti ära tundnud. Asjaolu, et kaebaja töötaja, kes reaalselt kauba

vastuvõtmisega tegeles, ei kinnita P. Klopotovski viibimist kauba üleandmise juures, seab

kahtluse alla kaebaja juhtide sellekohaste väidete (MTA lisad 47, 48) usaldusväärsuse.

29. Samuti ei kinnita P. Klopotovski viibimist kauba üleandmisel autojuhtide A. K. (MTA lisa 51)

ja V. K. (MTA lisa 55) seletused. Esimene neist on selgitanud, et Ainažis asuvas tanklas anti

autojuhile uus CMR, mille alusel viidi kaup kaebaja territooriumile ning kaebaja territooriumil

tegeles autojuhtidega vaid üks isik ehk töötaja, kes tegeles kauba maha laadimisega. Ka A. K.

ei tundnud pildi järgi ära Pavel Klopotovskit. A. K. ütlused langevad kokku ka V. K. ütlustega,

kes samuti ei maininud, et kaebaja territooriumil oleks kauba vastu võtmisega tegelenud keegi

teine peale kohaliku töölise. Nii A. K. kui V. K. kinnitasid, et kauba üle andmisel kaebaja

territooriumil andsid nad Lätist saadud CMR-i. Olukorras, kus kauba vastu võtmisega tegeles

kaebaja töötaja, tähendab see, et nad andsid üle CMR-i, kus kauba saatjana oli märgitud UAB

Aldrin ning saajana OÜ Eco Friends. Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud K.N.

seletustest (vt. helisalvestis alates ajamarkerist 11:52:24) ei saa järeldada, et pärast Lätist Eesti

poole liikuma hakkamist oleks vahetatud kauba saatedokumente. Seega autojuhtide seletuste

kohaselt pidanuks kaebaja töötaja saama enda kätte CMR-i, millest nähtus isik, kes müüs

kauba väidetavalt OÜ-le Eco Friends. See on aga väga ebaloogiline, arvestades P. Klopotovski

poolt väljendatud soovi varjata ostja ees isikut, kellelt tema õli soetas. Iseenesest selles, et

mitmest lülist koosnevas tehinguahelas toimub ainult üks vedu lõppostjani, ilma et

vahendajad kaupa eraldi vastu võtaksid, ei ole midagi kummalist, küll aga ei saa sellisel juhul

loogiliseks pidada seda, et lõppostja saab varasemate lülide vahel koostatud saatedokumendi.

Seega oleks igati mõistlik, et P. Klopotovski oleks kas saanud autojuhtidega kokku enne

kaebaja territooriumile saabumist või siis kaebaja territooriumil ning võtnud neilt UAB Aldrin

poolt vormistatud CMRid. Kuivõrd ei kaebaja töötaja, kes kauba kaalumise ja ümber

pumpamisega tegeles ega autojuhid Pavel Klopotovskit ei tundnud, tuleb sellest järeldada, et

P. Klopotovski kauba üle andmise juures ei viibinud. See, et kaebaja juhid väitsid

maksuhaldurile vastupidist, kinnitab seisukohta, et kaebaja oli teadlik sellest, et tegelikuks

müüjaks ei ole OÜ Eco Friends.

30. Nõustun maksuhalduri hinnanguga, et kaebaja ei ole toiminud mõistlikult OÜ Eco Friends

nimel saabunud kauba kvaliteedi kontrollimisel. Antud juhul ei saa kaebajale iseenesest ette

heita toiduseaduse nõuete rikkumist, sest ühelegi konkreetsele nõudele, mida kaebaja

rikkunud oleks, ei ole maksuhaldur viidanud. Kaebaja on õigesti välja toonud, et

vastavusdeklaratsiooni nõudmine ei olnud kohustuslik, samuti ei olnud kaebajal otsest

kohustust kontrollida, kas OÜ Eco Friends on täitnud toiduseaduse §-st 7 tuleneva

teatamiskohustuse ega keeldu soetada kaupa ettevõtjalt, kes seda kohustust täitnud ei ole.

See aga ei tähenda, et kaebajale ei saaks ette heita teineteisest sõltumatute ja varasema

koostööpraktikata ettevõtjate vahelistele ärisuhetele mitte iseloomulikku usaldust kauba

kvaliteedi suhtes. Arvestades kaebaja majandustegevuse eripära, mis seisneb toiduõli

tarbimispakenditesse pakendamises ja edasimüügis, on ilmne, et õli kvaliteet peab olema

kaebaja jaoks esmatähtis. Seega oleks igati majanduslikult loogiline, et kaebaja tunneb huvi

õli päritolu vastu ehk konkreetselt selle vastu, kus see õli toodetud on. Arvestades kaebaja

poolt antud selgitusi õlituru eripärade kohta, eeskätt seda, et n-ö futuurlepingute tõttu ei ole

otse tehasest kohese kättesaamisega kaubakoguste ostmine vähemalt üldjuhul võimalik ning

tegemist on börsikaubaga, ei oleks vahendajatel tegelikult pidanud olema põhjust kauba

tootjat varjata. Antud juhul väidab kaebaja, et eeldas kaubaga koos olnud pealkirjastamata

ning tegelikult tundmatu isiku poolt koostatud nn. sertifikaatidest nähtuvate parameetrite

põhjal, et tegemist on AS’is Scanola Baltic pärit õliga. Seejuures ei nõudnud kaebaja, et OÜ Eco

Friends kauba liikumise tootjalt kuni kaebajani jälgitavalt tõendaks. Samuti on maksuhaldur

tuvastanud ning kaebaja pole sellele vastu vaielnud, et laborianalüüs teostati üksnes ühest

koormast võetud õli kohta. Kohtumenetluses on kaebaja väitnud, et kogu OÜ Eco Friends

toodud kaup pärines samast partiist. Isegi kui möönda, et kaebaja vilunud töötajad suutsid

neil pealkirjastamata sertifikaatidel (MTA lisad 32, 36) olevate parameetrite ning kauba

välimuse, lõhna ja maitse järgi kindlaks teha, et tegemist on AS Scanola Baltic tootega, on

mõeldamatu, et kaebaja suutis sel moel kindlaks teha selle, kas tegemist on samast partiist

pärit kaubaga. Toiduseaduse § 35 lg 3 kohaselt käsitatakse partiina ühesuguse nimetuse ja

ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud

toidukogust, kusjuures partiil peab olema kindel tähistus. OÜ Eco Friends poolt kaebajale

väidetavalt esitatud dokumentide pinnalt, isegi kui neis mingisugused partiide numbrid või

nimetused olid, ei saanud tekkida usaldust selle vastu, et kõik õlikoormad pärinevad samast

partiist. Asjaolu, et kaebaja tegelikult õli päritolu ja kvaliteedi kohta OÜ-lt Eco Friends

mingisuguseid usaldusväärseid tõendeid ei nõudnud, kinnitab üksnes seda, et kauba päritolu

ja kvaliteedinõuetele vastavus, muuhulgas see, et kaup laeti autodele AS Scanola Baltic

tehasest ning vahepeal mingisugust ümbervillimist ega muud laadi muudatuste tegemist ei

toimunud, olid kaebajale tegelikult muudest usaldusväärsetest allikatest teada.

31. Eriti kummaline oli kaebaja selline usaldus kauba vastu olukorras, kus P. Klopotovski väitis

2014. aasta sügisel maksuhaldurile seletusi andes, et temale kauba päritolu teada ei olnud.

Sisuliselt väidab kaebaja niisiis, et ta ostis talle varasemast tundmatu isiku käest suurtes

kogustes toiduna tarbimisse suunamiseks mõeldud kaupa, mille päritolu ja teekond ei olnud

usaldusväärselt jälgitav ning mille müüja isegi ei teadnud, kust kaup pärineb, kusjuures

laborianalüüsi viis kaebaja läbi vaid ühest autokoormast võetud proovi suhtes. Selline

toimimine ei ole loogiline, eriti arvestades maksuhalduri poolt välja toodud asjaolu, et

soetades õli vahetult AS-ist Scanola Baltic liikusid kaubaga alati koos selle päritolu ja nõuetele

vastavust kinnitavad dokumendid ning samaväärseid dokumente koostas kaebaja ka oma

klientidele. Küsimus ei ole selles, kas kaebajal oli seadusest tulenev kohustus

vastavusdeklaratsiooni nõuda, vaid selles, et jättes nõudmata usaldusväärsed tõendid kauba

päritolu kohta ning tehes laborianalüüsi vaid ühest koormast võetud proovi kohta, on kaebaja

tuginenud selle õli vastu võtmisel peamiselt usaldusele, mida ei saanud temas kindlasti

tekitada P. Klopotovski isik või OÜ Eco Friends varasem taust, vaid mis pidi tuginema

mingisugustel muudel asjaoludel, milleks kõige tõenäolisemalt oli see, et kaebaja oli tegelikult

kauba päritolu ja teekonnaga kursis. See, et toiduainetööstuse ettevõte võtab tootmisse

suures koguses usaldusväärselt tõendamata päritolu ja mittejälgitava teekonna kaudu

saabunud toidukauba, määrates selle nõuetele vastavuse enamikul juhtudest kindlaks

visuaalse vaatluse, nuusutamise ja maitsmise teel, ei ole tõsiseltvõetav.

32. Eeltoodut silmas pidades leian, et kuivõrd kaebaja väide Pavel Klopotovski viibimisest

kauba üle andmise juures kaebaja territooriumil on kogutud tõenditega ümber lükatud ning

kuivõrd kaebaja ei ole loogiliselt selgitanud põhjendamatut suurt usaldust talle tundmatu

ettevõtja poolt tarnitud kauba kvaliteedi osas, on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebaja

oli õli soetamise ja päritoluga seotud tegelikest asjaoludest teadlik ning seeläbi teadlik ka

sellest, et OÜ Eco Friends ei olnud kauba tegelik müüja. Asjaolu, et kaebaja seda teadis,

õigustab järeldust, et kaebaja osales maksupettuses ning sõltumata sellest, kas kaebaja sai

sellest majanduslikku kasu, on sisendkäibemaksu maha arvamine OÜ Eco Friends arvete alusel

lubamatu ning maksuotsus õiguspärane.

33. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ka tulumaksu määramise osas. Kuivõrd kauba

olemasolus pole kokkuvõttes vaidlust ning on ilmne, et kaebaja ei saanud seda tasuta, ent

kauba tegelikku ostuhinda kindlaks teha võimalike ei ole, on maksuhaldur põhjendatult

leidnud, et kaebaja ettevõtlusega mitte seotud väljamakseks tuleb lugeda fiktiivsetele arvetele

kantud käibemaksusumma.

34. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud poolte endi

kanda. Kaebaja on 6. märtsi 2017 kohtumääruse alusel tasunud ette asja läbivaatamise kulud

summas 309 eurot. Asja läbivaatamise kuludena on kantud tunnistajatasu ja tunnistaja

sõidukulud kokku summas 151,35 eurot ning tõlgi tasu summas 100 eurot. Ülejäänud osa

kaebaja poolt ette tasutud summast (st- 309-151,35-100=57,65 eurot) tuleb kaebajale

tagastada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik