3-17-509/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-509 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja kohta iseloomustuse andmisel tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-509 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas Tallinna Halduskohtule 06.03.2017 kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku tegevus, mis seisnes AN ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamiseks kohtule tema kohta ebaõige iseloomustuse koostamises. Kaebaja riskiprotsente oli eelmise iseloomustusega võrreldes tõstetud 30% ja iseloomustus sisaldas ebaõigeid süütegude kvalifikatsioone. Vead parandati pärast kaebaja poolt kuriteoteate esitamist, kuid seda vaid üks päev enne kohtuistungit (parandus saadeti 10.01.2017, istung toimus 11.01.2017), mistõttu lähtus prokuratuur algsest iseloomustusest. Uut iseloomustust ei ole kaebajale allkirja vastu tutvustatud. Uue iseloomustuse koostas sama inspektor-kontaktisik ja riskiprotsente vähendati eelmise iseloomustusega võrreldes vaid 10%. Kohtul tuleks lisaks kontrollida, kuidas ja mille alusel riskiprotsente määratakse ning kas AN kohta esitatud iseloomustus vastab nõuetele. Samuti soovib AN teada, kas vangla käitus õiguspäraselt, jättes kaebajale iseloomustuse tutvustamata ja selle prokuratuurile õigeaegselt esitamata. Tuvastamiskaebusel on preventiivne eesmärk ning kaebaja soovib hiljem taotleda ka kahju hüvitamist.

3-17-509 2(3)

2. Tallinna Halduskohus tagastas 09.03.2017 määrusega AN kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult. Iseloomustuse koostamise eesmärk on esitada kohtule materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Vangla koostatud iseloomustuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega halduskohtusse pöördumine on HKMS §

45 lg 2 järgi lubatud vaid tingimusel, et kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ning kavandatav hüvitamiskaebus ei oleks perspektiivitu. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, kui kaebajal on lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, kuid õigusvastasuse tuvastamine ei anna isikule mingit eelist või kasu (HKMS § 38 lg 4).

Isikul on võimalik esitada vastuväited iseloomustuses sisalduvatele ebaõigetele andmetele ja iseloomustuses esitatud andmeid ümber lükkavad tõendid tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Halduskohtumenetluses ei saa reeglina vaidlustada muus kohtumenetluses tehtud toiminguid. Ebaõigete faktiväidete esitamisele tuleb tähelepanu juhtida kohtumenetluses, kus need esitatakse. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 383 lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus ka vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Harju Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega kriminaalasjas 1-11-14174 AN tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus muutis 13.02.2017 määrusega maakohtu määrust osas, mis puudutas kaebaja kahtlustamist uute kuritegude toimepanemises katseajal, kuid jättis muus osas Harju Maakohtu 18.01.2017 määruse muutmata. Kaebaja on Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määruse vaidlustamiseks esitanud Riigikohtule riigi õigusabi taotluse. Seega on AN juba kasutanud tõhusamat õiguskaitsevahendit ehk vaidlustanud tema enne tähtaega vabastamata jätmist. Maakohtule esitatud iseloomustus saab isiku õigusi rikkuda eelkõige juhul, kui kohus teeb ebaõigetele andmetele tuginedes väära lahendi. Kuna isikul on õigus vaidlustada iseloomustuses kajastatud andmete õigsust tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, ei saa vaidlusalune iseloomustus rikkuda kaebaja õigusi eraldiseisvalt. Kui kohtud peaksid tuginema ebaõigele iseloomustusele, on võimalik, et kaebajale tekitati kahju kohtu tegevusega, kuid praegusel juhul puudub põhjus kahju tekkimist eeldada. Tallinna Ringkonnakohus on 13.02.2017 määruses muu hulgas vastanud kaebaja väidetele iseloomustuse ebaõigsuse kohta. Seetõttu oleks ka võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.

3. AN palub 13.03.2017 määruskaebuses võtta tema kaebus menetlusse, sest tegemist on puhtalt halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Kriminaalkohus ei analüüsi seda, millisel viisil on riskiprotsendid arvutatud ega tuvasta vangla õigusvastast käitumist. Uue iseloomustuse koostamisel on rikutud menetlusnorme, sest iseloomustust ei ole kaebajale tutvustatud.

4. Tallinna Halduskohus ei pidanud 15.03.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. AN määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

3-17-509 3(3) 6. Karistusseadustiku § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muu hulgas süüdlase isikut ja käitumist karistuse kandmise ajal. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks edastab vangla kohtule muu hulgas kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. VangS § 76 lg-test 2–4 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav jäetakse tingimisi enne tähtaega vabastamata, esitab vangla pärast kindla tähtaja möödumist VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid (sh iseloomustuse) kohtule uuesti. Kohtule esitatavate materjalide (sh iseloomustuse) koostamist reguleerib täpsemalt justiitsministri 12.08.2010 määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“. VangS §-st 76 ega viidatud määrusest ei nähtu, et kinnipeetava suhtes koostatud iseloomustus omaks mingit õiguslikku tähendust ka väljaspool enne tähtaega vabastamise menetlust. Samuti ei ole iseloomustus maakohtu jaoks siduv, vaid tegemist on üksnes ühe tõendiga (vangla arvamus), mille alusel maakohus otsustab, kas vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist või mitte. Nimetatud küsimuse otsustamine toimub KrMS §-s 426 ja § 432 lg-s 3 ettenähtud korras ning selle kohta tehtud määrus on KrMS § 383 lg 1 järgi edasikaevatav.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määrusest nr 1-11-14174 (p-d 13.1 ja 13.2) nähtub üheselt, et kohus on muu hulgas analüüsinud AN väiteid, et Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku koostatud iseloomustuses sisalduvad põhjendamatult kõrged riskiprotsendid ja kaebaja süüteod on kvalifitseeritud valesti. Seejuures on kohtumenetluses arvestatud ka Tallinna Vangla 10.01.2017 õiendiga, millega kaebaja kriminogeensete riskide hinnangut mõnevõrra korrigeeriti. Olenemata sellest, et Tallinna Vangla täitis iseloomustuse koostamisel iseenesest avalik-õiguslikku ülesannet, ei kuulu sellise tegevuse kontrollimine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, sest selleks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord (s.o kriminaalmenetlus). Kriminaalmenetluse raames kohtule esitamiseks tõendi loomiseks või kriminaalasjas esitatud tõendi või seisukoha ümberlükkamiseks ei saa isik pöörduda kaebusega halduskohtusse, vaid kõik sellekohased vaidlused tuleb lahendada kriminaalmenetluse sätete kohaselt. Vangla koostatud iseloomustuse vaidlustamist halduskohtus ei saa iseseisvalt õigustada ka kaebaja väited, et kriminaalkohus ei analüüsi riskiprotsentide arvutamist ega tuvasta vangla tegevuse õigusvastasust. Kuna vangla koostatud iseloomustusel puudub igasugune mõju AN õigustele väljaspool tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlust, siis ei saa iseloomustus eraldiseisvalt rikkuda tema õigusi.

8. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme (allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks (allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets