2-17-3162/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3162

Tsiviilasi

Xxxxavaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

21.04.2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Xxxx(IKxxxx; elukoht: xxxx; e-

post: xxxx)

Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (IK46208220284;

tegevuskoht: OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203,

Tallinn 10129; mobiiltelefon: +372 50 97 383,

telefon/faks

+372

6481156;

e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxx(isikukood xxxx) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Xxxx(isikukood xxxx) pankrot 28.04.2017 kell 16:00.

3. Nimetada Xxxx(isikukood xxxx) pankrotihalduriks Ly Müürsoo (isikukood

46208220284; tegevuskoht: OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, Tallinn 10129;

mobiiltelefon:

+372

383,

telefon/faks

+372

6481156;

e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25.05.2017 kell 15:00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus,

Kentmanni kohtumaja, Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. Xxxx(isikukood

xxxx)

ei

tohi

tema

pankroti

väljakuulutamisest

kuni

pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld).

7. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(pankrotiteade).

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) tasu suuruseks

768 eurot (s.h käibemaks 128 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10

eurot).

9. Välja mõista Xxxx(isikukood xxxx) pankrotivarast Ly Müürsoo (isikukood

46208220284) kasuks 351,60 eurot (s.h käibemaks 58,60 eurot).

10. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo (isikukood 46208220284)

pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi

vahenditest, hüvitatav summa kanda OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935)

arvelduskontole , Swedbank AS.

11. Kohustada xxxx(isikukood xxxx) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

12. Kohustada xxxx(isikukood xxxx) ilmuma vande andmiseks 25.05.2017 kell 14:50

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja,

Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).

13. Hoiatada xxxx(isikukood xxxx), et vande andmise kohustuse mittetäitmisel (s.h vande

andmise kohustuse täitmiseks kohtusse ilmumata jätmisel või vande andmisest

keeldumisel) võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või

aresti.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte Rahandusministeeriumile, avaldajale ja

pankrotihaldurile.

16. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

17. Jätta Xxxx27.03.2017 menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku

määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad Rahandusministeerium, võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg

3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

ASJAOLUD

28.02.2017 esitas XxxxHarju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid.

Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud.

06.04.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 18.04.2017 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 23 871,81 eurot ja vara

puudub. Ajutine haldur leiab, et Xxxx on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Samas puudub ajutisele pankrotihaldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude

katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda ühisvara jagamisel vara

väljaostmiseks võetud laenu, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse

mõttes.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. Xxxx esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse

on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 23 871,81 eurot ja vara puudub. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ja võlgniku igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning

võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt

maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui

esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot

välja kuulutada. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis

takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 28.04.2017 kell

16:00.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega

käesolevas tsiviilasjas. Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada

ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Ly Müürsoo

pankrotihalduriks.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata

teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot (lisandub käibemaks 160

eurot) ja vajalike kulutuste katteks 50 eurot (lisandub käibemaks 10 eurot). Kohus leiab, et

arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust ei ole ajutise halduri tasu

põhjendatud rohkem, kui 8 h ulatuses, seega määrab kohus tasu suuruseks 768 eurot (8 h x 80

eurot= 640 eurot + käibemaks 128 eurot= 768 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (s.h käibemaks

10 eurot). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu

ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike

2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks

piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11

alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui

pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises

olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks.

PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest

üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti

välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu

ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11

alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus

lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi

vahenditest. Põhjendamatu on kohelda erinevalt ajutisi haldureid sõltuvalt sellest, kas füüsilisest

isikust võlgnik esitab avalduse enda kohustustest vabastamiseks või mitte. Kohtu hinnangul

esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma

töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid

kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust

tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik

määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui

võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid

võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks.

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulud välja mõista menetlusabina riigi vahenditest

476,40 euro (käibemaksuga) ulatuses ja ülejäänud osas võlgnikult.

Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulud 476,40 euro (s.h käibemaks 79,40 eurot) ulatuses

hüvitamisele riigi vahenditest ja 351,60 euro (s.h käibemaks 58,60 eurot) ulatuses Xxxx

pankrotivarast.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab

võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande

andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne

võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.

Kohus hoiatab võlgnikku, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.

01.03.2017 kohtumäärusega jättis kohus Xxxx pankrotiavalduse käiguta ja kohustas avaldajat

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 kohaselt tasuma riigilõivu summas 10 eurot. Kohus märkis, et

juhul kui avaldaja soovib kohtukulude kandmiseks taotleda menetlusabi, tuleb kohtule esitada

vormikohane taotlus, ühtlasi edastas kohus taotluse blanketi koos 01.03.2017 kohtumäärusega

avaldajale. Xxxx esitas 27.03.2017 kohtule taotluse menetlusabi saamiseks, kuid tasus

15.02.2017 Rahandusministeeriumi arvelduskontole ka 10 eurot. Kuivõrd avaldaja tasus ise

riigilõivu 10 eurot, siis puudub menetlusabi andmiseks põhjendatud vajadus, mistõttu jätab kohus

Xxxx taotluse menetlusabi saamiseks läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik