1-16-4649/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

27. aprill 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4649 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Ave Arnim (kirjalik arvamu s) Asja läbivaatamise kuupäev 27.04.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.O isikukood 36106200387xxx , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. S.O

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 24.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.O rju Maakohtu 27.05.2016 kohtuotsusega

25 lg 2 - on süüdi tunnistatud Ha KarS § §

199 lg 2 p 9

karistati

65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 7 järgi ja KrMS § 238 lg 2; KarS § kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 25.05.2016 21.01.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses S.O tal puuduvad kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristus . ed

Isikule xxx poolt tagatud vabanemisel elukoht, aadressile xxx. Kinnipeetaval on xxx. On õppinud ng osalenud erinevatel täiendavatel kursustel Enne kinnipidamist ei töötanud, sai xxx ni . töövõimetuspensioni. Varem enda sõnul töötanud ja majutusüksuses xxx xxx 1996-1998; ka xxx.

Alates 02.1 xxx 2.2009 töötas (katseajaga). Isikule on määratud töövõimetuspension (töövõime kaotus 50%). Töö puudumise korral peab loomulikuks varastamist. Käesolevalt on isikule vabanemiseelselt määratud tugiisik, kes toetab töökoha leidmisel ning edaspidisel seaduskuulekal käitumisel. 17.03.17 seisuga rahalisi nõudeid summas 3897 eurot, vabanemisfondis hoiustatud 80,93 eurot. Toetav l puudub. Alkoholi tarvitas sageli, ähivõrgustik

samas ei tunnista endale alkoholiprobleemi. Karistusregistri andmetel on isikut korduvalt väärteokorras karistatud AS §70 alusel sh ka kriminaalhoolduse ajal. Alkoholi joobes olles on toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Sõltuvust diagnoositud Aeg-ajalt on suitsetanud kanepit.

pole. Konfliktsetes situatsioonides kasutanud domineerivat käitumisviisi, mis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda. Enese kehtestamiseks võib kasutada ka vägivalda, mille tagajärjeks eluohtlikud kehavigastused. On võimeline oma probleeme kirjeldama, samas pole neid varasemalt sihipäraselt lahendanud, peab vargusi üheks toimetuleku võimaluseks ja oma elu osaks. Eesmärgid tulevikuks on olemas. Samas võttes arvesse isiku varasemat käitumist ning vigadest mitte õppimist, on nende täitmine kaheldav. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Peab vargusi oma eluviisi loomulikuks ja paratamatuks osaks ning kipub oma tegusid õigustama ja vastutust vähendama. Ametnike suhtes võib väljendada negatiivset suhtumist kui suheldakse temaga teemadel, mis talle ei meeldi. On varasemalt (2012a) ühel korral karistatud võimuesindajale (kaupluse turvatöötaja) vastu hakkamise eest. Isik on olnud varem kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud määratud nõudeid ning toime pannud uusi kuritegusid.

Võttes arvesse isiku üleüldist suhtumist tema kuritegelikku käitumisse, on alust arvata, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on madal.

Kinnipeetav on karistatud 22 korda, millest 9 on kehtivad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 vägivaldse toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul aasta jooksul on 66

%, kuriteo on 47

%. Oht seisneb selles, et isik võib kaotada enesekontrolli ning käituda vägivaldselt. Isiku vägivaldset käitumist soodustab alkoholi tarvitamine ja tutvusringkonna mõju. Majanduslikesse raskustesse sattudes võib varguste toime panemisel kasutada füüsilist vägivalda turvatöötajate suhtes. Füüsilise vägivalla tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Viru Vangla ei toeta S.O tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt S.O soovis elama asuda sotsiaalmajja aadressiga xxx. Arvamuse koostamise ajaks aga ei olnud Aktiveerimiskeskusest laekunud mingit kinnitust, et, keskus garanteerib S.O-le eluruumi vabanemise . järgselt Seega on alust väita,

et vabanemisjärgne elukoht tal puudub. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub.

Kriminaalkorras korduvalt karistatud - 9 kehtivat karistust.

Prokurör ei toeta kinnipeetava enne

tähtaegset vabastamist. S.O soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

S.O ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud arvamuse, leiab, et S.O ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S.O on kriminaalkorras karistatud 22 korda, millest 9 on kehtivad. Viru Vangla materjalidest leneb, et S.O i on se xxx tu ´ l vabanemisjärg lt võimalik asuda elama garanteeritud puudub.

töökoht Lähedaste toetus puudub.

Positiivseks võib lugeda, et tööhõives vanglas osaleb

ta . Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Need asjaolud näitavad, et vangistuse viibimine on talle mõjunud hästi. s

Kohus leiab, et kuna isik on 22 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasem ad karistus

ed süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole koh

tu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et arvestades S.O kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud S.O . Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda

väljendanud oma senise käitumisega S.O vabaneb 21.01.2018, mis on veel küllalt pikk . aeg.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on see tingim puuduvad

06 p 8.1). Käesoleval asjal us täidetud, kuna isikul

distsiplinaarkaristus . Vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Kohtul ed

puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.O vabastamisega temale Harju Maakohtu 27.05.2016 taega. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne täh

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /