1-15-8754/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

27. aprill 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8754 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo juuresolekul , Marina Davõdovitš Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 27.04.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.I tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.I isikukood XXX, viibib Viru Vanglas , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A.I

Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus A.I i igusabi osutamise ´ le riigi õ eest tasu 48 eurot.

Välja mõista ´ eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi A.I ilt kriminaalmenetluse kulud 48 eest.

A.I i´ l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700081823 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 22.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.I Viru Maakohtu 16.11.2015 kohtuotsusega

121 lg 2 p on süüdi tunnistatud KarS § 2,3 karistati

65 lg 2 alusel 1 aasta 8 kuu vangistusega. järgi ja KrMS § 238 lg 2; KarS § Karistuse kandmise . algus 01.01.2016 01.09.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses A.I tal on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, lastega ning ämmaga kolmetoalises korteris aadressil xxx. Korteri omanik on elukaaslane ema. Isiklikku elamispinda ei ole. Korduvalt karistatud perevägivalla eest oma elukaaslase, kasupoja ning elukaaslase ema suhtes, seega ei ole eluase sobilik ning võib soodustada uue kuriteo toime panemist. Isikule on broneeritud tuba võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tänavale. Samuti on võetud xxx poolt aadressil xxx

ühendust ning selgitatud välja, et xxx seal on olemas vabad kohad. Isikul kutseharidus mööbelsepa erialal Enne vangistust oli Töötukassas tööotsijana . Valdab riigikeelt A2 tasemel.

registreeritud, paralleelselt tegeles ka juhutöödega. Varem ametlikult töötas xxx xxxxxx, oli koondatud kuna tarvitas alkohoolseid jooke töökohal. Samas töötas ka xx xx-administraatorina, xxxlaadijana, kaupluses xxx. Sissetulekuks oli elukaaslase palk ning isiklik toetus. Kinnipeetava sõnul pere materiaalne olukord oli normaalne. Vanglas olles töötas majandustööl koristajana, toidujagaja/köögitöölisena. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht.

Lähedastest on isikul elukaaslane, kasupoeg, poeg, elukaaslase ema, ema ning õde. Korduvalt kriminaalkorras karistatud perevägivalla eest, kasutas vägivalda elukaaslase, kasupoja ning elukaaslase ema suhtes. Kinnipeetava elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, vaatamata sellele, et varem oli piinamise eest tingimisi karistatud ei suutnud oma emotsioonidega toime tulla ning korduvalt kasutas vägivalda oma lähedaste suhtes. Samuti oma elustiili tagajärjel kahjustab teiste inimesi tervist ja heaolu.

Alkoholi tarvitas tähtpäeviti, kuid ta on töölt vallandatud, kuna tarvitas tööl alkoholi.

Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Tunnistab ennast süüdi osaliselt ning õigustab oma tegusid. Mõlemad kuriteod on lähissuhtevägivald. Esimesel korral oli tingimisi karistatud ilma - käitumiskontrollita, vaatamata sellele ei teinud järeldusi ning ei suutnud enda käitumist muutma.

Puud Viha ub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. On läbinud sotsiaalprogrammi juhtimine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40

%. Viru Vangla ei toeta A.I

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib kinnipeetav asuda e vabanemisjärs lt elama xxx. Isikul puudub vabanemisel g . aranteeritud töökoht

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A.I soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

A.I ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõ

– tema käitumist nii istetu isikut iseloomustavad andmed kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

A.I on kriminaalkorras karistatud 2 korda, 1 katseaeg, mis kord on määratud ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo.

Viru Vangla materjalidest leneb, et A.I on olemas

tu vabanemisjärgne elukoht ajutist majutusteenust pakkuvas xxx

puudub. , vabanemisjärgne töökoht

Positiivseks võib lugeda, et s kä , mis näitab motivatsiooni vangla itub A.I rahuldavalt oma käitumist muuta. Ta on olnud hõivatud tööga ning osalenud sotsiaalprogramis.

Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda väljendanud oma senise käitumisega. Ka enne vangistust oli tal elukoht, kuid see ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemisest. Samuti on ennetähtaegsele vabastamisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- t tingimisi

11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistuses ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- pole on 1 kehtiv

06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna isikul

distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.I vabastamisega temale Viru Maakohtu 16.11.2015

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /