2-16-18117/20 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o s a o t s u s e l a t i s e n õ u d e s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. aprill 2017.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-18117 Tsiviilasi A.’e (sead. es B.) hagi C. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 3500 + 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, Hageja seaduslik esindaja B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx. Kostja: C., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis Kirjalik menetlus, hagimaterjalid kättetoimetatud kostjale isiklikult 19.12.2016, kohtunõue kostja vastuses puuduste kõrvaldamiseks kostjale kättetoimetatud isiklikult 09.04.2017, RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et A. (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx, akt nr 4) põlvneb C.’ ist (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx).

2. Rahuldada A.e hagi elatise nõudes tagaselja kohtuotsusega TsMS § 407 alusel, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

3. Välja mõista C.’ ilt (ik xxxxxxxxxxx) alaealise lapse A.’e (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis igakuiselt perekonnaseaduse § lg-s sätestatud miinimummääras, so poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (2017.a kehtiv elatise miinimummäär 235 € kuus) alates kohtuotsuse tegemisest 28.04.2017 kuni A.’e täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.

3. Välja mõista C.’ ilt alaealise lapse A.’e (ik xxxxxxxxxxx) kasuks alates hagi esitamisest 01.12.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatise võlg perioodi 01.12.2016 – 27.04.2017 eest summas 1130,60 € (üks tuhat ükssada kolmkümmend eurot ja 60 senti) (dets 2016 eest 215 € + 2017.a 3 kuu ja 27 päeva eest 915,60 € (235 €/kuus)).

3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu

01. kuupäevaks B.’e (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole selgitusega: elatis M’le.

4. Kohtuotsus saata jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisukande muutmiseks perekonnaseisuasutusele ning ekspertiisikulude osas teadmiseks EKEI-le.

5. Tagaseljaotsus elatise nõudes on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-16-18117

2 (4)

6. Kanda B.’e poolt asjas 22.02.2017 tasutud ekspertiisikulud summas 171 € (ükssada seitsekümmend üks eurot) kohtu deposiitkontolt riigituludesse vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 30.03.2017 õiendile (tlk. 55), tehes selleks enne kohtulahendi jõustumist vastavad korraldused elektroonilises Kohtute Infosüsteemis. Menetluskulude jaotus

7. Välja mõista kostja C.’ilt hageja A.’e kasuks DNA ekspertiisikulust 50 % summas 85,50 € (kaheksakümmend viis eurot ja 50 senti) ja jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale põlvnemise osas võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Kostja võib esitada elatise nõudes tehtud tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele elatise nõude osas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sisulised asjaolud ja menetluse käik

1. Hagiavalduse asjaolud. 01.12.2016 esitas alaealise A.’e seaduslik esindaja B. Pärnu Maakohtusse lapse nimel hagiavalduse C.’i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid B. ja kostja koos 9 aastat ning sellest kooselust sündis xxxxxxxxxxx tütar A.. Vanemate kooselu lõppedes jäi laps ema kasvatada, kostja on vaikimisi tunnistanud oma isadust ja toetanud kuni novembrini 2016 igakuiselt 150 euroga, kuid see ei ole enam piisav olukorras, kus kasvava koolilapse vajadused on kasvanud ja lapse ema saab miinimumpalka. Lapse sünnitunnistusel puuduvad andmed isa kohta. Kostja tunnistab hagejat oma lapsena, kuid kostja ei ole olnud nõus isadust omaks võtma perekonnaseisuasutuses. Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast kohtulikult. Hageja nõuab elatist miinimummääras seaduses sätestatud ajaks (täisealiseks saamine, õpingud gümnaasiumis ja selle järel). Kohus 16.12.2016 määrusega võttis

Tsiviilasi nr 2-16-18117

3 (4) hagi menetlusse elatise nõudes kuni lapse täisealiseks saamiseni ja seda ületavas osas keeldus nõude menetlemisest.

2. Menetluse edasine käik. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte 19.12.2016, kuid kohtule ei vastanud, mistõttu kohus määras asja istungile. 22.02.2017 istungil kostja leidis, et ei ole kindlaks tehtud, kas ta on M.i isa või mitte, elatise nõude kohta oma seisukohta ei avaldanud. Pooled olid nõus DNA ekspertiisi määramisega. 08.03.2017.a. määrusega määras kohus A.’e põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetilise ekspertiisi Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos. Nimetatud ekspertiisiasutuse kohtukeemia ja bioloogia laboratooriumi 30.03.2017 molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr 17E-GE0249 (tlk. 52-54) nähtuvalt tuvastati kostja C.’i isadus A.’e suhtes 99,999995%-lise tõenäosusega. Kohus edastas 06.04.2017 kirjaga pooltele ekspertiisi tulemused ja andis neile tähtaja kompromissi või menetluse edasise käigu osas seisukoha, sh kostjale nõuetekohase vastuse esitamiseks hiljemalt 20.04.2017. Ühtlasi selgitas kohus kostjale, et kui viimane oma vastust kohtule tähtaegselt ei esita, kohus lahendab põlvnemise hagi sisulise otsusega ning võib teha elatise nõudes tagaselja kohtuotsuse TsMS § 407 alusel. Hageja esindaja B. 25.04.2017 kirjaga kinnitas, et jääb hagi juurde. Kostja sai kohtunõude isiklikult allkirja vastu kätte 09.04.2017, tänaseni kohtule midagi vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Põlvnemisest. Perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi, kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustega (tlk. 52-54). Kostja sisulisi vastuväiteid peale ekspertiisitulemuste saamist ei ole esitanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et A. põlvneb C.’ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).

4. Elatisest. Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016.a 215 eurot kuus lapse kohta, alates 01.01.2017.a 235 eurot kuus lapse kohta). PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 108 annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.t üldjuhul mõistetakse elatis välja hagi esitamisest. Ka Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas mingeid vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas PkS § 101 lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi

Tsiviilasi nr 2-16-18117

4 (4) esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatise kuni otsuse tegemiseni. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 p 14.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt menetluskulud hagilises perekonnaasjas, sh põlvnemise asjas jäävad poolte endi kanda, v.a. kui see on poole suhtes ebaõiglane. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole millegagi nõuet põhjendanud. Antud juhul on hageja seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ning hageja on kandnud asjas DNA-ekspertiisi tegemise kulud 171 €. Kohus peab õiglaseks jätta ekspertiisikulu võrdsetes osades mõlema poole kanda, arvestades, et vanemad on jätnud lapse sünnil isaduse omaksvõtu registreerimata ning ekspertiis on mõlema vanema huvides ja ka lapse huvides olulisim tõend põlvnemise kindlakstegemiseks. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt pooltel muid menetluskulusid peale ekspertiisikulu ei ole. Seega kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks pool ekspertiisikulust summas 85,50 eurot (171 : 2 = 85,50 €).

/allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk Kohtunik