4-09-5635/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine arestiga

Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-09-5635 Lahend väärteomenetluses Lääne Politseiprefektuuri 07. aprilli 2008 otsus Rain Muda karistamises LS § 74’19 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s. o 18 000 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avalduse esitaja kohtutäitur Rita Lohu Kohtunik Kalev Kuningas Süüdlane Rain Muda (isikukood 37612034918; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused 1. Kohtutäituri avalduses Rain Mudale asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada avaldus ja asendada (Karistusseadustik) KarS § 72 lg 2 alusel Rain Mudale Lääne Politseiprefektuuri 07. aprilli 2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 300 trahviühikut arestiga 30 päeva; 1.2 Rain Mudale asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata 12. mai 2009 Lääne Politseiprefektuuri Paide politseiosakonna arestimajas; Rain Muda tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Täiendavad otsustused 2. Seoses määruse tegemisega: 2.1 täitmiseks Lääne Politseiprefektuurile; 2.2 süüdlasele Rain Mudale; 2.3 kohtutäiturile. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Rain Mudale mõistetud tasumata rahatrahvi

2 asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 300 trahviühikut, s. o 18 000 krooni. Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud 17.06.2008, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks. Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Süüdlane avaldas, et tal vara ega sissetulekut ei ole.

Kohtu põhjendused TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara. Kohtutäitur leiab, et süüdlasel puudub vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 300 trahviühikut, mis vastab 30 arestipäevale. Põhjendatud on tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Kohtul ei ole alust kahelda kohtutäituri poolt esitatud andmete usaldusväärsuses tasumata rahatrahvi ja tasumata jätmise asjaoludes. Süüdlane ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rahatrahvi asendamine arestiga on välistatud. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (VTMS § 205 lg 4). VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193).

Kalev Kuningas

Kohtunik