1-09-5122/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri 1-09-5122

M Ä Ä R U S

07. mail 2009 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud kahtlustatava Marko Tõnts’i kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman’i kaebuse Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2009.a. kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale kriminaalasjas nr 06240100202,

t e g i k i n d l a k s:

04.07.2006 alustati Ida Politseiprefektuuris kriminaalmenetlust nr 06240100202 KarS § 289 tunnustel selles, et OÜ Viru Leib juhatuse ja nõukogu liikmed on ajavahemikul 25.05.2004 kuni 03.05.2005 oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega tekitanud äriühingu seadusega kaitstud huvidele olulise kahju summas 1 594 446 krooni.

Kriminaalmenetluse käigus esitati kahtlustus U V ja Marko Tõntsile. 02.09.2008 koostas menetleja kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja edastas kriminaaltoimiku Viru Ringkonnaprokuratuuri. 21.11.2008 andis ringkonnaprokurör vastavalt KrMS § 223 lg 3 kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsjale vandeadvokaat Maksim Greinomanile üle kriminaaltoimiku koopia ning esitas kriminaaltoimiku tutvumiseks KrMS § 224 järgi.

Kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman esitas pärast toimikuga tutvumist Viru Ringkonnaprokuratuurile rea taotlusi, mille põhisisuks oli taotlus menetluse lõpetamiseks Marko Tõntsile inkrimineeritud kuriteoepisoodide osas seoses KarS § 201 sätestatud kuriteo koosseisu puudumisega tema tegevuses. Alternatiivsete taotlustena, juhuks kui prokuratuur ei peaks nõustuma kriminaalmenetluse lõpetamisega, taotles kaitsja kriminaalasja III kd, tl 127-130 dokumentide (maksumenetluses antud seletuste) kriminaalasjast väljajätmist, kuna kaitsja veendumuse kohaselt on nende näol tegemist lubamatute tõenditega. Samuti taotles kaitsja Marko Tõntsile inkrimineeritud kuriteoepisoodide eraldamist U V süükspandavatest episoodidest eraldi kriminaalasjaks ning kriminaalmenetluse lõpetamise kaalumist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

04.03.2009 määrusega lahendas ringkonnaprokuratuur kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinomani taotluse KrMS § 225 sätete kohaselt, jättes taotluse rahuldamata.

17.03.2009 laekus Riigiprokuratuuri kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinomani kaebus. Kaebuse esitaja vaidlustas viitega KrMS § 228 lg 2 ringkonnaprokuratuuri määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlused kriminaaltoimiku III kd, tl 127-130 olevate tõendite väljajätmiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamiseks Marko Tõntsi suhtes kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Juhindudes KrMS § 225 jättis Riigiprokuratuur oma määrusega 26. märtsist 2009 kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinomani esitatud kaebuse rahuldamata (läbi vaatamata).

2 Riigiprokurör, tutvunud kaebuse materjalidega, asus seisukohale, et prokuröri poolt KrMS § 225 lg 3 alusel koostatud määrus ei ole vaidlustatav KrMS VIII peatüki 5. jaos (KrMS §-des 228-232) ettenähtud korras. KrMS VIII peatüki 5. jao kohaldamisala tuvastamiseks tuleb vaadata antud kaebemenetluse lõppastme – eeluurimiskohtuniku – pädevust. Eeluurimiskohtuniku pädevuses on kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerida vaid üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendav põhiõiguste kaitse, kuid eeluurimiskohtunik ei saa toimida kriminaalasja arutava kohtunikuna ja tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamine ega kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamine (sarnaselt RKL 3-1-1-41-08 p 13), sh ei saa eeluurimiskohtunik lõpetada kriminaalmenetlust, mida antud juhul taotletakse. Samuti tuleb arvestada, et KrMS §-des 228-232 sätestatud kaebemenetlus on mõeldud eelkõige kohtueelse menetluse käigus tõusetunud kiireloomuliste (eelkõige isiku jätkuva õiguste riivega seotud) üksikprobleemide lahendamiseks, millega ei ole võimalik oodata (põhi)kohtumenetluse alguseni. Seetõttu ei ole eeluurimiskohtuniku otsus ka edasikaevatav kõrgemasse kohtusse. Selle kaebemenetluse kohaldamisalasse ei kuulu seetõttu aga sisulised vaidlused näiteks mõne tõendi lubatavuse osas, milliseid saab lahendada üksnes põhimenetluse käigus. Sisuliselt saab KrMS §-des 228- 232 ettenähtud kaebemenetlust võrrelda määruskaebemenetluse instituudiga kohtumenetluses, mis on samuti kohtukaebemenetluse eriliik, mille raames ei toimu kriminaalasja sisulist lahendamist ja selle kohtukaebemenetluse esemeks on mingi kriminaalmenetluses tõusetunud suhteliselt lihtsam üksikküsimus (RKL 3-1-1-36-05). Lisaks tuleb arvestada, et KrMS § 225 lg 3 nimetatud määrus tehakse vahetult enne süüdistusakti koostamist ja (põhi)kohtumenetluse algust. Seejuures ei sätesta seadus, et kaebuse esitamine KrMS § 225 lg 3 nimetatud määrusele peataks süüdistusakti koostamise ja kohtusse saatmise. Vastupidi, KrMS § 225 lg 3 2. lause eeldab, et sellisel juhul kriminaalasi saadetakse kohtusse, kus kaitsja võib oma taotlusi korrata. Seega lisaks sellele, et KrMS §-des 228-232 sätestatud kaebemenetluses ei saa sisuliselt arutada kaitsja taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamise ja tõendite lubatavuse üle, lükkaks ka selle kaebemenetluse formaalne lubamine antud menetluse faasis üksnes edasi (põhi)kohtumenetluse algust. Ringkonnaprokuratuur lahendas kaitsja taotluse 04.03.2009 määrusega KrMS § 225 alusel, viidates seejuures õigesti KrMS § 225 lg- le 3, mis sätestab, et kohtueelses menetluses taotluste rahuldamisest keeldumine ei takista taotluste kordamist kohtumenetluses. Seega ei kuulu ringkonnaprokuratuuri 04.03.2009 määrus KrMS § 228-232 korras edasikaebamisele, mistõttu kaitsja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsjalt vandeadvokaat Maksim Greinomanilt saabus 07.04.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajja kaebus Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2009.a. kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja edastas oma määrusega 15. aprillist 2009 juhindudes KrMS § 230 Marko Tõntsi kaitsja Maksim Greinomani kaebuse Riigiprokuratuuri 26.03.2009.a. kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale vastavalt alluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.

Kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman vaidlustab Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2009.a. kaebuse rahuldamata jätmise määruse täies ulatuses.

Kaitsja märgib esitatud kaebuses, et 21. novembril 2008.a. anti kaitsjale tutvumiseks kriminaalasja nr 06240100202 kriminaaltoimik. Vastavalt KrMS § 225 lg 1 võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kaitsja esitas rida taotlusi. Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega jäeti taotlused rahuldamata. Kaitsja esitas kaebuse Riigiprokuratuuri, mis vaidlustatud määrusega jäeti läbi vaatamata. Riigiprokuratuuri määruse põhjenduste kohaselt ei olevat

3 ringkonnaprokuratuuri määrus vaidlustatav, sest see olevat tehtud vahetult enne süüdistusakti koostamist ning sellekohased taotlused ja kaebused saab esitada kohtumenetluses. Kaitsja sõnul ei ole selle seisukohaga võimalik nõustuda. Kaebemenetluse esemeks on kriminaalasja III kd, tl 127-130 olevate tõendite kriminaalasjast väljajätmine ja kriminaalmenetluse lõpetamine Marko Tõntsi suhtes kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Võistlevas kohtumenetluses ei saa kohus esimest küsimust lahendada, sest tõendite esitamine on iga kohtumenetluse poole õiguseks ja kohustuseks. Ka ei saa kohus lahendada teist küsimust teistmoodi kui õigeksmõistva kohtuotsusega. Sellepärast kuulub süüdistusest loobumine prokuratuuri pädevusse ning kohus ei saa kohustada prokuratuuri loobuma süüdistuse esitamisest. Küll on aga selline õigus kõrgemalseisval prokuratuuril, mida kaitsja oma kaebusega üritabki saavutada. Samuti juhib kaitsja kohtu tähelepanu sellele, et KrMS § 228 lg 2 sätestab üheselt Riigiprokuratuuri pöördumise õiguse kuni süüdistusakti koostamiseni. Süüdistusakti antud asjas koostatud ei ole. Pealegi ka süüdistusakti koostamise korral ei jäta Riigiprokuratuur kaebust läbi vaatamata, vaid edastab selle kohtule (KrMS § 228 lg 6). Seega on Riigiprokuratuuri määrus ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Eelöeldust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 230 lg 1 palub kaitsja tühistada Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2009.a. kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja saata asi uueks sisuliseks läbivaatamiseks Riigiprokuratuuri.

Eeluurimiskohtunik nõustub täiel määral Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2009.a. määruses väljendatud seisukohtadega ning leiab, et kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinomani kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei saa laiendada KrMS VIII ptk 5. jaos sätestatud kaebeõiguse piire, mistõttu ka eeluurimiskohtunikul puudub pädevus hakata sisuliselt lahendama kahtlustatava Marko Tõntsi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinomani kaebust. KrMS §-s 21 sätestatu mõtte kohaselt on eeluurimiskohtunik pädev täitma kohtueelse menetluse raames talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandavaid ülesandeid. Kõik kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad eeluurimiskohtuniku ülesanded on sellised, mis kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerivad vaid üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava põhiõiguste kaitse. Eeluurimiskohtunik ei saa toimida kriminaalasja arutava kohtunikuna ja tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamine ega kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamine, sest prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 225 eeluurimiskohtunik m ä ä r a s: Jätta läbi vaatamata kahtlustatava Marko Tõnts’i kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman’i kaebus Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2009.a. kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale kriminaalasjas nr 06240100202.

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eeluurimiskohtunik:

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 07. mail 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne