3-17-36/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla jättis 28. juuli 2016. a otsusega nr 5-37/16/118-2 Sven-Eerik Toomise kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuid vabandas tema ees, et kartserikambris viibides ei võimaldatud tal lavatsit kasutada. Sven-Eerik Toomis esitas Tallinna Halduskohtule 28. juulil 2016 kaebuse mittevaralise kahju 700 euro ja varalise kahju 10 euro hüvitamiseks. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse.
Legislator headnote
AI generated3-17-36/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 71 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS
Haldusasja number 3-17-36 Määruse kuupäev ja koht
28. aprill 2017, Tartu Kohtunik Janar Jäätma Haldusasi Sven-Eerik Toomise kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1. Jätta Sven-Eerik Toomise taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2. Lõpetada haldusasja nr 3-17-36 menetlus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu
15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla jättis 28. juuli 2016. a otsusega nr 5-37/16/118-2 Sven-Eerik Toomise kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuid vabandas tema ees, et kartserikambris viibides ei võimaldatud tal lavatsit kasutada.
2. Sven-Eerik Toomis esitas Tallinna Halduskohtule 28. juulil 2016 kaebuse mittevaralise kahju 700 euro ja varalise kahju 10 euro hüvitamiseks. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse.
3. Tallinna Halduskohus jättis 3. augusti 2016. a määrusega asjas nr 3-16-1521 kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 28. detsembri 2016. a määrusega asjas nr 3-16-1521 kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.
5. Sven-Eerik Toomis esitas 4. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub ennistada haldusasjas nr 3-16-1521 kaebuse esitamise tähtaeg. Tähtaja ennistamist põhjendab kaebaja sellega, et tal ei olnud võimalik riigilõivu tasuda. Taotluse juurde on lisatud asja nr 3-16-1521 materjalid.
6. Kohus palus Sven-Eerik Toomisel selgitada, kas tema tahteks on esitada määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2016. a määruse nr 3-16-1521 peale või on tema tahteks esitada uuesti kahju hüvitamise kaebus.
7. Sven-Eerik Toomis esitas 19. jaanuaril 2017 kohtule avalduse, milles märkis, et tema tahteks on kohtule esitada uuesti kahju hüvitamise kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale. Ühtlasi taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
8. Tartu Halduskohus jättis 20. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni Sven-Eerik Toomise menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja tasus riigilõivu 6. aprillil 2017.
9. Tartu Halduskohus võttis 17. aprilli 2017 määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat esitama seisukoht kaebuse tähtaegsuse ning kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta.
10. Vastustaja esitas 26. aprillil 2017 seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks, mistõttu tuleb menetlus lõpetada.
KOHTU SEISUKOHT
11. Sven-Eerik Toomis on kaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes (vt ka halduskohtu
17. aprilli 2017. a määrus, p 15, tl 70).
12. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 71 lg 1).
13. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et tal puudusid rahalised vahendid kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks.
14. Raha puudumine riigilõivu tasumiseks ei ole kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus, kuna see ei takista kohtusse pöördumist. Kaebaja enda tegevus kinnitab, et ta sai ka raha puudumise korral kohtusse pöörduda (vt käesoleva määruse p 2). Raha puudumise küsimus lahendatakse menetlusabireeglite kohaselt.
15. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitatav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohtu hinnangul ei esine ka eelpool viidatud asjaolusid. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kaebaja esitas sama kaebuse asjas nr 3-16-1521 tähtaegselt. Samuti ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kellel ei ole varasemaid kogemusi kohtumenetlusega. Kaebaja on kohtule esitanud mitmeid kaebusi vanglate tegevuste peale. Enam kui poole aasta pikkust viivitust hüvitamiskaebuse esitamisel ei saa pidada mõistlikuks.
16. Kuigi kaebajal on õigus pöörduda teistkordselt kohtusse, ka sellisel juhul tuleb kinni pidada seaduses sätestatud kaebetähtaegadest. Kaebajal oleks tulnud Tallinna Halduskohtu määruses sätestatud lõiv tasuda. Tallinna Halduskohtule riigilõivu tasumata jätmisega tekitas kaebaja olukorra, mis tingis käesolevas asjas kaebetähtaja rikkumise.
17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2).
18. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
19. Kaebajal on õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastav avalduse Tartu Halduskohtule ning märkides arveldusarve andmed, kuhu riigilõiv tuleb tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4, § 104 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Jäätma