4-17-979/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2017 Rapla Väärteoasja number 4-17-979 Kohtunik Anne Randjärv

Kaebuse esitaja Veiko Veinberg isikukood 38003170328 elukoht: xxxxx, xxx tn xxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaevatav otsus Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi 08.02.2017 määrus väärteoasjas nr 2700,16,000268 Istungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Määrus saata Lääne prefektuuri Rapla politsiejaoskonnale ja Veiko Veinbergile.

Edasikaebamise kord

Vastavalt VTMS § 191 p 12 ei ole käesolev määrus kaevatav.

Asjaolud 1.26.01.2017 lõpetas Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna uurija Ave Leht menetluse vääteoasjas nr 2700,16,000268 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel JI suhtes. Väärteomenetlus oli algatatud KarS § 218 lg 1 tunnustel selles, et 15.02.2016 kella 04.53 paiku sõitis Veiko Veinberg, juhtides mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier reg m xxxxxx, Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru-Järlepa teel otsa sõiduteele jooksnud hobustele, mille tagajärjel sai mootorsõiduk kahjustada.

2.Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kuulusid teele sattunud hobused JI, kes viibib sageli Rootis ning korraldab oma hobuste hooldust teiste isikute kaudu. Hobuste omaniku ja tunnistajate kinnitusel on hobuste aedikud korralikud ning ei enne ega pärast kõnesolevat sündmus ole JI kuuluvad loomad lahti pääsenud. Kohale saabunud omanik avastas, et hobuste aedik oli ühest küljest ilmselt metssigade poolt lõhtud ja sealtkaudu võisid tema hobused välja pääseda. Omaniku saabudes olid loomad tallis ja vigastusi ta loomadel ei märganud. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud JI käitumises väärteo tunnuseid ning lõpetas väärteo menetluse.

3.06.02.2017 esitas Veiko Veinberg kaebuse väärteomenetluse lõpetamise määrusele. Kaebuse kohaselt on väärteoasja ebapiisavalt uuritud – puudub aediku ülevaatuse protokoll, teel toimunud kokkupõrget on valesti kirjeldatud, samuti aedikute olukorda. JI ütlustest nähtub, et hobustel hooldaja tegelikult puudub ja loomad on omapead. Kuna JI ei ole midagi ette võtnud hobuste pidamiseks vajalike tingimuste loomiseks, tuleb tema tegevusetust lugeda tahtlikuks ja süüliseks. JI tuleb loomapidamise õigus ära võtta. Kaebaja nõuab enda kannatanuks tunnistamist ja menetluse jätkamist.

4. 08.02.2017 koostatud määrusega jättis Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt on kohtuvälise menetleja põhjendused KarS § 218 koosseisu puudumise osas piisavad ja väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi põhjendatud. Veiko Veinbergi kannatanuks tunnistamine ei ole väärteomenetluses võimalik, kuna menetlusosalisteks on vaid menetlusalune isik ja tema kaitsja. Riiklikku ja haldusjärelevalvet loomakaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle põllumajandusloomade osas teostab Veterinaarja Toiduamet.

5.09.03.2017 esitas Veiko Veinberg Pärnu Maakohtule kaebuse Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi määrusele. Kaebajale teadaolevalt ei ole hobuste lahtipääsemine ühekordne juhtum, mistõttu on tegemist hobuste omaniku jämeda hooletusega. Kaebaja taotleb väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja JI vastutusele võtmist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 6.KarS § 218 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Eelkirjeldatud süüteona on karistatav vaid tahtlik tegu. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega kõnesoleval juhul pidanuks hobuste omanik tahtma tekitada teistele isikutele varalist kahju või vähemalt möönma kahju tekkimise võimalikkust. Kuna väärteomenetluses selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole, on väärteomenetlus õigesti lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu.

7. Võlaõigusseaduse § 1060 järgi vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest sõltumata tahtlusest, seega on kaebajal õigus esitada JI vastu kahju hüvitamise nõue tsiviilkorras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik