2-16-16043/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja 28. aprill 2017

Tsiviilasja nr ja hagi ese

nr 2-16-16043

A.T. hagi E.T. vastu ühisvara jagamise nõudes

Hagi hind

3500 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

kohtuistung 11. aprill 2017

Hageja

A.T. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Merle Albrant (e-post: merle@jkk.ee)

Kostja

E.T. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lõpetada ühisomand kinnisasjale registriosaga nr. XXX asukohaga XXX ning

jätta kinnisasi kostja E.T. ainuomandisse.

3. Kohustada kostjat E.T. hüvitama korteri eest hagejale A.T. le 18 500 (kaheksateisttuhat

viissada) eurot.

4. Kohustada E.T. hagejale välja andma hageja lahusvara hulka kuuluvad esemed – XXX,

XXX, XXX ning XXX-XXX.

5. Seoses menetluskuludega:

5.1 välja mõista A.T. lt riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud pool

riigilõivust summas 150 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete

osamaksetena so 12,50 eurot kord kuus vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole;

5.2 välja mõista E.T. lt riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud pool

riigilõivust summas 150 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete

osamaksetena so 12,50 eurot kord kuus vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole;

5.3 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele;

5.5 edastada kohtuotsuse koopia peale kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul

Perekonnaseisuosakonnale.

5.6 Saata otsuse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

6. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi

kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 kohaselt

on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

A.T. ja E.T. abielu sõlmiti XXX.a XXX (Lisa 1). Abielu lahutati XXX.a Tartu XXX otsusega,

tsiviilasi nr. XXX (Lisa 2).

Poolte abielu ajal soetati 09.10.2003.a ühiselt korteriomand aadressil XXX, katastritunnusega

XXX. Korter on üldpinnaga 39,2 m². Viljandi notar Virgi Ojapi juures koostatud dokumendi

kohaselt (ametitoiming nr XXX), kanti korteri XXX omanikuna registrisse E.T. . Korteri

ostuhind oli 140 000 krooni. Samuti seati korterile hõpoteek XXX kasuks summas 170 000

krooni (lisa 3).

Pooled proovisid korteriomandit müüa 2012. aastal koheselt peale lahutust, kuid E.T. võttis selle

korteri müügist maha ning keeldus ühisvara jagamisest.

XXX, XXX asuva korteri ostmiseks võtsid abikaasad laenu XXX 09.03.2003.a nimetatud

kinnistu ostmiseks, leping nr. XXX (Lisa 4), mõlemad abikaasad olid ühiselt laenusaajad. Laenu

tasumise tähtpäev oli 04.10.2014.a ning laen on pangale tagastatud. Hageja on panustanud antud

kinnisvara soetamiseks, st maksnud ainuisikuliselt pangalaene 5 aastal.

Hageja ei ole saanud XXX linnas asuvat korteriomandit kasutada alates august 2012. aastast.

Hageja arvates on põhjendatud ühisvara lõpetamine, kuna pooled elavad aastaid reaalselt eraldi

ning vaid kostja on saanud korterit ise kasutada. Hageja on pidanud elama pikka aega koos

lapsega naiste tugikeskuses turvakodus. Samuti on pidanud hageja otsima endale ja lapsele

erinevaid elukohti, üürinud kortereid. Kostja on oma pahatahtliku käitumisega põhjustanud selle,

et hageja pidi koos lapsega E. – A. T. lahkuma kodust. Nimelt on kostja süüdi mõistetud oma

abikaasa vägistamises ja lähenemiskeelu rikkumises. 29.12.2014.a on kriminaalasjas nr XXX

E.T. süüdi mõistetud A.T. löömises ja tahte vastaselt temaga suguühendusse astumises

vägivallaga. A. T. ei ole pärast kriminaalasja saanud suhelda kostjaga, kuna tunneb jätkuvalt

hirmu kostja eest.

XXX asuva korteriomandi turuväärtus on hageja hinnangul käesoleval ajal 37 000,- eurot.

Korter on renoveeritud, väga hea asukohaga. Selliseid kortereid müüakse hetkel

hinnavahemikus 30 000,- kuni 62 800. eurot,- sõltuvalt korteri seisundist.

Hageja lepinguline esindaja võttis ühendust E.T. ga e-posti teel ning saatis 21.09.2016.a E.T. le

ettepaneku ühisvara jagamiseks ja palus vastata hiljemalt 30.09.2016.a. Antud ettepanekule ei

ole E.T. siiamaani vastanud.

Hageja isiklikud esemed asuvad samuti XXX korteris. Hageja soov on saada kätte enda isiklikud

esemed. Isiklike esemete nimekiri on alljärgnev:

-

XXX, väärtusega 400 eur,

-

XXX ,väärtusega 2000 eur,

-

XXX, väärtusega 200 eur,

-

XXX. Ühise kooselu lõppedes XXX.a jäi korteriomand E.T. ainukasutusse. Nimelt oli E. T.

põhjustanud oma käitumisega olukorra, kus A.T. l puudus võimalus oma kodus edasi elada. Kuna

A.T. l puudub reaalne võimalus ühisvara kasutada, on põhjendatud ühisomandi lõpetamine ja

korteri jätmine E.T. valdusesse nii, et E.T. maksab A.T. le hüvitist tema omandiõiguse

kaotamise eest.

A.T. omab õigust saada kätte tema lahusvara hulka kuuluvad esemed, mida E.T. hoiab seni enda

valduses.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid kohtule esitanud.

Kohtuistung 11.04.2017

Kohtuistungile ilmus hageja ja tema esindaja, kostja istungile ei ilmunud.

Hageja esindaja avaldas, et hageja jääb kirjalikult esitatud hagiavalduse juurde. Nad teavad, et

kostja elab ja töötab Saksamaal. Korter, millest on jutt, selle korteri on kostja välja üürinud ja

saab sellelt tulu. 2012. aastal proovisid pooled korterit müüa, aga kostja võttis hiljem

müügikuulutuse maha. Kostja tegelikult Saksamaal teenib hästi. Kostja kohtus poolte ühise

lapsega viimati märtsis 2017 ja lapsele ta ütles, et töötab ja elab Saksamaal. Nad teavad, et korter

on välja üüritud, aga üürilepingut pole sõlmitud. Lapsele väitis kostja, et ta on Saksamaal väga

hea elu peal ja teenib hästi. Nad kardavad, et kostjale makstakse osa palka mustalt. Kui kostja

oleks täna kohale tulnud, oleks olnud võimalik ka kompromiss sõlmida ja kokku leppida tähtaeg,

mis ajaks kostja peaks hagejale maksma hüvitise korteri eest.

Hageja palub hagi rahuldada, jätta ühisvara korter kostjale ja välja mõista hüvitis hageja kasuks

18500 eurot. Kohustada hagejat välja andma kostjale hageja isiklikud asjad XXX ja XXX.

Menetluskulude taotlusest nad loobuvad. Menetluskulud võiksid jääda poolte endi kanda.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-te 1, 11 ja 3 järgi jagavad varaühisuse lõppedes

jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse

kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos

varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte

lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisis, otsustab kohus hageja nõudel jagada asi

kaasomanike vahel reaalosadeks, anda ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas või müüa asi avalikult või

kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt osa suurusele.

4. Kuna abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi sätete järgi, on kohus kõnesoleva

vaidluse lahendamisel seotud hageja taotletud jagamise viisiga. Hageja on kohtult

palunud jätta poolte ühisomandis olev korter kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat

hüvitama hagejale korteri eest 18 500 eurot. Kostja ei ole nimetatud vara jagamisele

hageja soovitud viisil vastu vaielnud. Seetõttu on kohtu hinnangul korteriomandi hageja

soovitud viisil põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada.

5. PKS § 27 lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara.

PKS § 27 lg 2 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad abikaasa isiklikud tarbeesemed

ja esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu

kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.

6. AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

7. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud hagejale välja andma hageja

lahusvara hulka kuuluvad esemed –XXX, XXX, XXX ning XXX.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

9. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

10. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses põhjendatud jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

11. Hageja on Tartu Maakohtu 26.10.2016 määrusega (tl 42-44) saanud menetlusabi

ning ta on vabastatud täielikult, s.o 300 euro ulatuses riigilõivu tasumisest ühisvara

jagamise hagi esitamisel.

12. Kohus leiab, et ühisvara jagamise nõude riigilõiv 300 eurot tuleb jätta poolte

kanda võrdsetes osades.

13. Hagejalt A.T. lt tuleb riigituludesse välja mõista hagiavalduse esitamisel

maksmisele kuulunud pool riigilõivust summas 150 eurot ning summa tasuda ühe aasta

jooksul võrdsete osamaksetena so 12,50 eurot kord kuus.

14. Kostjalt E.T. lt tuleb riigituludesse välja mõista hagiavalduse esitamisel

maksmisele kuulunud pool riigilõivust summas 150 eurot ning summa tasuda ühe aasta

jooksul võrdsete osamaksetena so 12,50 eurot kord kuus.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või

selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse

hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik