2-15-14718/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14718

Tsiviilasi

Dodo Studio OÜ hagi ETS Logistics OÜ vastu kahju

hüvitamiseks, kostja kohustamiseks ära vedama hagejale

mittekuuluv kaup, laoruumide kasutamise eest hüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2016 otsus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

8 483,60 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

ETS Logistics OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Dodo Studio OÜ

(12059872), lepinguline esindaja Mihkel Nukka

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): ETS Logistics OÜ

(11372168), lepinguline esindaja Renee Mahl

Isik, kelle kaasamist kolmanda isikuna kostja taotles:

Delamode Estonia OÜ (12362613), lepinguline esindaja

Marko Jaani

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ETS Logistics OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2016 otsus laokulude nõude 400 euro

väljamõistmise, alates 15.09.2015 laoruumide kasutamise eest igakuiselt 50 euro

väljamõistmise, ETS Logistics OÜ nõude Dodo Studio OÜ kohustamiseks vedada

laoruumidest ära hagejale mittekuuluv kaup rahuldamise ning menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

3. Jätta Harju Maakohtu 11.04.2016 otsus muutmata kahju 2 783,60 eurot

hüvitamise nõude rahuldamise osas, arvestades sealjuures ka käesoleva otsuse

põhjendusi.

1(18)

4. Kohtuotsuse kehtiv terviklik resolutsioon:

4.1.

Dodo Studio OÜ hagi ETS Logistics OÜ vastu kahju hüvitamiseks, kostja

kohustamiseks ära vedada hagejale mittekuuluv kaup ja laoruumide

kasutamise eest hüvitise saamiseks rahuldada osaliselt.

4.2.

Välja mõista ETS Logistics OÜ-lt Dodo Studio OÜ kasuks 2783,60 eurot.

4.3.

Jätta rahuldamata Dodo Studio OÜ hagi ETS Logistics OÜ vastu

laokulude 400 eurot ja alates 15.09.2015 laoruumide kasutamise eest

igakuiselt 50 euro väljamõistmiseks ning ETS Logistics OÜ kohustamiseks

vedada Dodo Studio OÜ laoruumidest ära Dodo Studio OÜ-le mittekuuluv

kaup.

4.4.

Jätta Delamode Estonia OÜ menetluskulud maakohtus ETS Logistics OÜ

kanda ning ülejäänud maakohtu- ja ringkonnakohtu menetluskulud 33%

ulatuses ETS Logistics OÜ ja 67% ulatuses Dodo Studio OÜ kanda.

4.5.

Välja mõista ETS Logistics OÜ-lt Delamode Estonia OÜ (12362613)

kasuks menetluskulu 261 eurot.

4.6.

ETS Logistics OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

Delamode Estonia OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

4.7.

Rahuldada Dodo Studio OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks maa- ja ringkonnakohtus osaliselt. Määrata Dodo

Studio OÜ menetluskulude suuruseks 1 047,09 eurot (ilma käibemaksuta), s.o

783,09 eurot menetluskulu maakohtus ja 264 eurot menetluskulu

ringkonnakohtus.

4.8.

Rahuldada ETS Logistics OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks maa- ja ringkonnakohtus osaliselt. Määrata ETS

Logistics OÜ menetluskulude suuruseks 1 423,75 eurot (ilma käibemaksuta),

s.o 579,55 eurot menetluskuludena maakohtus ja 844,20 eurot

menetluskuludena ringkonnakohtus.

4.9.

Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4.7. ja 4.8. toodud poolte

vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista välja Dodo Studio OÜ-lt

menetluskulud summas 376,66 eurot ETS Logistics OÜ kasuks.

4.10.

Dodo Studio OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda ETS

Logistics OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

2(18)

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Dodo Studio OÜ (hageja) esitas 01.10.2015 Harju Maakohtule hagi ETS Logistics OÜ

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 2783,60 eurot, kostja kohustamiseks ära

vedama hagejale mittekuuluv kaup, laoruumide kasutamise eest hüvitise saamiseks

summas 400 eurot ja alates 15.07.2015 summas 50 eurot kuus kuni kauba ära

vedamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 18.12.2014 ekspedeerimislepingu

hageja kauba vedamise korraldamiseks Suurbritanniast Eestisse veotasuga 495 eurot +

käibemaks. Veoseks oli 3 euroalust CA+ kategooria riideid hinnaga 4 naela/kg ehk

40 kotti kaaluga 25 kg/kott, kokku 1000 kg. Kaks euroalust sisaldasid kaupa 325 kg

ning kolmas euroalus 350 kg. Kotid olid Suurbritannias kinni õmmeldud

masinõmblusega, kinnitatud euroalustele roheliste polüpropüleen (PP) köitega ning

märgistatud CA+ tähisega. Hageja kinnitas tellimuse 21.12.2014, märkides kauba

väärtuseks 4000 naela ehk 5200 eurot.

3. Kostja ise faktiliselt vedu ei teostanud ja 18.12.2014 sõlmis kostja veolepingud

Delamode gruppi kuuluvate äriühingutega Eesti Vabariigis ja Leedu Vabariigis.

Kokkuleppe järgi oli kostja poolt määratud vedajale laadimise kuupäev 19.12.2014 ja

mahalaadimise kuupäev hageja juures 30.-31.12.2014.

4. 31.12.2014 sai hageja ühe poolikult laetud euroaluse kaupa, st 4 kotti (4x25 kg).

Nimetatud kaubal puudusi ei olnud ning koos kaubaga esitati hagejale saateleht

CMR 105259, millel oli käsitsi muudetud saadetise suurus kolmelt euroaluselt ühele

euroalusele. Samal päeval teatas hageja kostjale puudustega saadetise saabumisest.

13.01.2015 teavitas kostja, et ülejäänud saadetis jõuab hagejani vahemikus

15.01.201516.01.2015.

5. 15.01.2015 jõudis hagejani teine saadetis kolme euroalusega, millega esitati hagejale

saateleht CMR 204315, millel oli märgitud saatjaks hagejale tundmatu isik. Üks

nimetatud kolmest euroalusest kaubast ei olnud mõeldud hagejale ning hageja tagastas

selle koheselt vedajale. Ülejäänud kahest euroalusest esimesel oli 12 kotti kaupa

(12x25 kg), millest 3 kotti olid terved ning ülejäänud 9 olid ilmselgelt vedamise

käigus avatud ning seejärel uuesti suletud, kusjuures kotid olid uuesti suletud erinevalt

algselt müüja poolt kasutatud meetodist (masinõmblus). Osad eelpool märgitud kotid

olid ühest otsast ka katki rebitud. Teisel euroalusel oli 13 kotti kaupa (13x25 kg),

millest terved olid 2 kotti. Ülejäänud 11 kotti olid samasuguste tunnustega nagu

eelpool märgitud 9 kotti. 11 kotti kaupa oli kadunud. Eelnevast teavitas hageja

koheselt kostjat.

6. Kokku toimetas kostja hagejani 40 kotist 9 kotti ehk 225 kg kaupa (mis on vastu

võetud 31.12.2014 ja 15.01.2015). 11 kotti kaupa (275 kg) on kaotsi läinud, mida

kostja on ka tunnistanud. Sellega on tekitatud kahju 1430 eurot. 20 kotti (500 kg) ei

ole hageja tellitud kaup. Kuna tegemist on võõra kaubaga, siis tuleb lugeda hageja

poolt tellitud 500 kg kaupa samuti kaotsiläinuks, millega hagejale on tekitatud kahju

summas 2600 eurot. Seega on hageja poolt tellitud 1000 kg kaubast kaotsiläinud

kokku 775 kg. Kokku on tekitatud hagejale kahju 4030 eurot, millest kostja on

hüvitanud 1048,40 eurot. See on kostja poolt tunnistatud hageja nõue 11 kadunud koti

osas, mille kostja tasaarvestas enda veotasu nõudega hageja vastu.

7. Kostja on vähendanud veotasu 381,60 euroni (318 eurot ilma käibemaksuta), kuid

vähendamise põhjus on selgusetu. Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestusega. Kuna

kostja toimetas hagejani kolme euroaluse kauba asemel ühe euroaluse jagu kaupa,

3(18)

täitis kostja oma kohustuse vaid 1/3 osas. Seega on hageja tasu maksmise kohustuse

suuruseks 1/3 kokkulepitud tasust ehk 165 eurot, mis koos käibemaksuga on 198

eurot. Arvestades, et kostja on hagejale tekitanud kahju kogusummas 4030 euro

ulatuses, millest 1048,40 eurot on tasutud, on tasaarvestatavaks summaks 2981,60

eurot. Pärast tasaarvestust võlgneb kostja hagejale 2783,60 eurot. Hageja tasu

maksmise kohustus kostja ees on lõppenud. Hageja ei nõustunud kostja täpsustatud

tasaarvestusavaldusega.

8. Hageja ladustas 15.01.2015 500 kg võõrast kaupa saatelehtedel märgitud saaja

aadressil Soojuse tee 9, Lohkva. Sellega on hageja tegutsenud kostja huvides. Kuivõrd

hageja on ajanud kostja asja, siis on kostjal kohustus hüvitada hagejale käsundita

asjaajamisel tekkinud kulud ning vabastada hageja käsundita asjaajamisel võetud

kohustustest. Ekspedeerimislepingu alusel ei tekkinud hagejal kohustust ladustada

hagejale kuuluvas laos kaupa, mida hageja ei ole tellinud ning mille omanik hageja ei

ole. 20 koti kauba ladustamine hageja poolt vastab kostja huvile ja eeldatavale tahtele.

Hageja on ladustanud 20 kotti kaupa eesmärgiga vältida võimaliku kahju tekkimist

kostjale. Kostjal on hageja ees pooltevahelisest käsundita asjaajamise võlasuhtest

tulenev kulutuste hüvitamise kohustus perioodi eest 15.01.2015-15.09.2015.

Hinnapakkumisest tulenevalt on mõistlikuks igakuiseks hageja laoruumide

kasutamisest tekkinud kulutuse suuruseks 50 eurot. Seega on kostjal kohustus hüvitada

hagejale 500 kg kauba ladustamisest perioodil 15.01.2015-15.08.2015 tekkinud kulud

summas 400 eurot ja sealt edasi igakuiselt 50 eurot kuni kauba ära vedamiseni kostja

poolt.

9. Hagejal on õigus nõuda kostjalt, et kostja vabastaks hageja 20 koti kauba ladustamise

kohustustest ning kostja on kohustatud vedama hageja laoruumidest ära 20 kotti

kaupa, mis on kostja tegevuse tulemusel ekslikult hagejale veetud.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et

D&G Trade Ltd andis vedajale kaubad üle hageja kirjeldatud viisil (õmmeldud

masinõmblusega, kinnitatud euroalustele roheliste polüpropüleen (PP) köitega ning

märgistatud CA+ tähisega). CMR-il vastavad märked puuduvad. Kostja arvates ei ole

hageja saanud seetõttu kahju, et osa kauba pakenditest on avatud. Ei ole eluliselt

usutav ja tõendatud, et vedaja vahetas transpordi käigus välja hagejale adresseeritud

kõrgema kvaliteediga riided ja asendas need madalama kvaliteediga riietusesemetega.

Meelevaldne on hageja märkus, et tundmatu leedukeelse nimega isiku märkimine

CMR saatedokumendis annab koostoimes pakendi seisuga alust arvata, et pakendid on

vahepeal Leedu Vabariigis avatud ning nende sisu muudetud. Hageja ei ole tõendanud,

mis kaup, millises kvaliteedis, koguses ja kirjelduses müüja D&G Trade Ltd poolt

vedajale üle anti ja mis kaup, millises kvaliteedis, koguses ja kirjelduses 15.01.2015

kohale jõudis. Seetõttu ei saa hageja ka väita, et kaup ei vasta müüja poolt vedajale

üleantule või mis osas ei vasta kaup üleantule. Hagejale adresseeritud kaup oli

markeerimata. Isegi, kui leiab tõendamist, et hagejale D&G Trade Ltd poolt saadetud

kaup on läinud vedamise käigus kaotsi, siis vabaneb kostja CMR art 17.4 lit e alusel

vastutusest.

11. Kostja möönis, et on hüvitatava veotasu suuruse kalkuleerimisel eksinud. Kostja

tunnustas hageja nõuet summas 1430 eurot (11 kaubapakki). Seega moodustab kostja

poolt tunnustatud hageja kahju suurus 27,5% kauba maksumusest ja vastavas osas

tuleb vähendada veotasu käibemaksuga summat (mitte käibemaksuta nagu kostja

arvutas). Kostja tasaarvestas hagejale kahjuhüvitisena maksmisele kuuluva 1593,35

eurot kostja käibemaksuga veotasu nõudega 594 eurot. Tasaarvestuse tulemusena

4(18)

kuulub kostja poolt tasumisele 999,35 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale 49,05

eurot rohkem kui oleks pidanud (1048,40-999,35). Kostja ei nõustunud hageja

nõudega ja teostatud tasaarvestusega.

12. Hageja käsundita asjaajamisel põhinev kauba ladustamisele tehtud kulutuste nõue ja

kauba äraveo nõue on alusetu. Kostja toimetas vaidlusalused 20 kotti hagejale

ekspedeerimislepingu alusel. Pärast kauba otsese valduse üleandmist kostjalt hagejale

on kostja lepingulised kohustused lõppenud. Hageja eeldus, et kostja peaks ilmselt

tundmatud kolmanda isiku ees kauba eest vastutama ja tagama selle säilimise, on

meelevaldne. Kui kauba müüja D&G Trade Ltd saatis hagejale müügilepingu

tingimustele mittevastava kauba, siis oli hagejal kui kauba ostjal CISG art-st 53

tulenev kohustus kaubatarne vastu võtta ja CISG art 86 kohaselt tagada selle säilimine.

Vaidlusaluse kauba ladustamisega hageja laos puhul ei ole tegemist VÕS tähenduses

asjaajamisega kostja kasuks, sest täidetud ei ole VÕS § 1018 lg 1 eeldused. Kostja ei

ole väidetavat asjaajamist heaks kiitnud ja asjaajamine ei vasta kostja huvile ja tahtele.

Samuti ei olnud hagejal põhjust eeldada, et vaidlusaluse kauba ladustamine võiks

vastata kostja eeldatavale tahtele.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

13. Harju Maakohus 11.04.2016 otsusega hagi rahuldati. Kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja 3183,60 eurot ja alates 15.09.2015 hüvitis 50 eurot laoruumide Soojuse tee 9,

Lohkva kasutamise eest kuni kostja poolt 20 koti kauba ära vedamiseni. Samuti

kohustati kostjat ära vedama hageja laoruumidest Soojuse tee 9, Lohkva 20 kotti

hagejale mittekuuluv kaup, mille kostja vedas 15.01.2015 hagejale. Menetluskulud

jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 2373 eurot

ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Samuti mõisteti kostjalt

välja Delamode Estonia OÜ kasuks menetluskuluna 261 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel sõlmiti 18.12.2014 veoleping või

ekspedeerimisleping, kas 20 kotti kaupa saab lugeda kaotsiläinuks, kas hagejal on

õigus nõuda kostjalt 20 koti kauba ladustamise eest hüvitist ja kas kostja peab ära

vedama 20 kotti kaupa, mida hageja ei pea enda omaks.

15. Maakohus leidis, et käesolevas asjas esitatu ei võimalda järeldada, et pooltel oli

ekspedeerimisleping VÕS § 854 lg 1 mõttes. Täidetud on Rahvusvahelise kaupade

autoveolepingu konventsiooni (CMR) kohaldamise eeldused (CMR art 1 lg 1).

16. Vaidlust ei ole selles, et kostja vedu ei teostanud ja sõlmis omakorda lepingu

Delamode Eesti OÜ-ga. Tegemist ei olnud järjestikuse veoga CMR art 34 mõttes.

Hageja ja Delamode Eesti OÜ vahel lepingut sõlmitud ei ole ja hageja suhtes ei olnud

vedajaks Delamode Eesti OÜ. Hageja nõue kostja vastu tuleneb nendevahelisest

veolepingust. Kostja pidi kauba võtma peale Suurbritanniast (D&G Trade Ltd, Unit 10

Gateway Trading Estate, London) ja toimetama selle hagejale Eestisse (Soojuse tee 9,

Lohkva, Tartumaa).

17. Kohus leidis, et kostja vastutab hageja ees lepingu alusel kui vedaja CMR art 17 p 1 ja

art 3 järgi. CMR art 23 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas kostjal kui vedajal on

kohustus hüvitada hagejale veolepingu rikkumisega, antud juhul kauba

kaotsiminekuga tekitatud kahju, ning kas ei esine vedaja vastutusest vabastamise või

vastutust piiravaid asjaolusid (CMR art 17, 18). Riigikohus on asunud seisukohale, et

CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku eest sõltumata oma süüst (vt

lahendid nr 3-2-1-18-03, 3-2-1-127-05, 3-2-1-25-10).

5(18)

18. Kohus luges tõendatuks, et kostjale vedamiseks antud kaup oli Suurbritannias kinni

õmmeldud masinõmblusega, kinnitatud 3 euroalusele roheliste polüpropüleen (PP)

köitega ning märgistatud CA+ tähisega (kd I tl 17, tõlge tl 129). Õigesti kinnitatud

kotid nähtuvad kahelt fotolt (kd I tl 26, 28). Vaidlust ei ole asjaolus, et 31.12.2014

jõudis hagejani üks alus 100 kg kaubaga (4 kotti x 25 kg), mille kohta on CMR

105259. Kuna see kaup oli puudusteta, võttis hageja kauba vastu. Kaup on saadetud

D&G Trade Ltd poolt (kd I tl 18). 15.01.2015 jõudis hagejani kolmele alusele

paigutatud kaup, millest üks alus oli hagejale ekslikult toimetatud ja mis saadeti tagasi

(kd I tl 24). Veo kohta on CMR 204315, millel on saatjaks märgitud Leedus asuv isik

(kd I tl 25), kuigi kaup pidi olema saadetud Suurbritanniast D&G Trade Ltd poolt.

Kohus luges tõendatuks, et hagejale 15.01.2015 saadetud 20 kotti (500 kg) ei ole

hageja kaup ja see tuleb lugeda kaotatuks CMR art 20 p 1 kohaselt. Hagejale üle antud

kaup ei vastanud D&G Trade Ltd poolt üleantule, sest kaup ei olnud nõuetekohaselt

kinnitatud ja märgistatud. Hageja on tõendanud, et 20 kotti oli vedamise käigus avatud

ning seejärel uuesti suletud ning kotid olid osaliselt ühest otsast ka katki rebitud (kd I

tl 27, 29, 30-35). Lisaks on kaup saadetud Leedus asuva isiku poolt, kuigi kauba

saatjaks oli Suurbritannias asuv äriühing D&G Trade Ltd, kes saatis ka esimese osa

kaubast. Lisaks oli 11 kotti kaubast kadunud ja sellele kostja vastu ei ole vaielnud.

Hageja esitas kostjale selles osas koheselt pretensiooni ja teatas, et võtab vastu 5 tervet

kotti kaupa (kd I tl 2224).

19. Kostja vastuväitel ei olnud kaup nõuetekohaselt markeeritud. Kohus leidis, et kostja

vastutusest vabanemise alus ei ole tuvastamist leidnud. Kohus tuvastas, et kostja

logistik on edastanud 18.12.2014 e-kirja, märkides, kuidas kaup peab olema

markeeritud (kd I tl 88, tõlge tl 89, sildid tl 90-91). Kohtu hinnangul oleks kostja

pidanud markeeringu saatma hagejale, sest hageja ei saa mõjutada, kas kauba müüja

nõutud markeeringu ka kaubale paneb. Lisaks peab kauba vedaja CMR art 8 punkti 1

kohaselt kontrollima kauba vastuvõtmisel markeeringut. Saatelehele erimärkusi

markeeringu kohta ei ole tehtud. Kostja vedaja võttis kauba vedamiseks vastu

erimärkusi tegemata ja kostja vastutusest vabanemise alus seega puudub.

20. Kui vedaja on vastavalt konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või

osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus

määratakse kindlaks CMR art 23 p 1 kohaselt kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal

kehtiva kauba maksumuse alusel. Vaidlust ei ole, et D&G Trade Ltd müüs hagejale

1000 kg CA+ kategooria riideid, hinnaga 4 naela ehk 1,3 eurot kg (kd I tl 16, tõlge

tl 128). Kostja on tunnistanud kohtuväliselt hageja nõuet summas 1 430 eurot ja

hüvitanud hagejale 1048,40 eurot kaotsiläinud 11 koti (275 kg kauba) eest. Kostja ei

ole esitanud sisulisi vastuväited selles osas, et 20 koti (500 kg) kaotsiläinud kauba

väärtuseks on 2 600 eurot.

21. Riigikohus on leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja

osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust

(RKTKo 3-2-1-3-09, p 12). Tasaarvestus on reguleeritud VÕS § 197 jj. Kohus nõustus

hageja tasaarvestusega. Kostja tasaarvestuse alus ei ole õige, kuna kostja on lähtunud

tema poolt tunnustatud kaotsiläinud kauba väärtusest summas 1430 eurot. Kohus

tuvastas, et tegelikult läks kaotsi kaupa 775 kg ehk väärtuses 4030 eurot. Hageja

tasaarvestus on kehtiv ja seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 2783,60 eurot.

Kohus märkis, et kui lähtuda kostja tasaarvestuse alusest, kuuluks kostjale

hüvitamisele vaid 22,5% veotasust.

22. Maakohus märkis juba eespool, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid

küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku

õigust (RKTKo 3-2-1-3-09, p 12). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on

6(18)

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist. Hageja nõuab, et kostja

hüvitaks talle 500 kg võõra kauba ladustamise kulu perioodil 15.01.2015 kuni

15.08.2015 eest summas 400 eurot, arvestatuna 50 eurot kuu ja sealt edasi igakuiselt

50 eurot kuni kauba ära vedamiseni kostja poolt.

23. Kohus tuvastas, et hageja ladustas 15.01.2015 500 kg võõrast kaupa saatelehtedel

märgitud saaja aadressil Soojuse tee 9, Lohkva. 09.07.2015 oli hageja teadlik, et kostja

seda kaupa ei soovi. Samas kostja ei teavitanud hagejat, et kostja ei ole kaubast

huvitatud ja hageja võib selle hävitada. Kostja jäi enda sõnul passiivseks, kuid sellest

ei saa järeldada, et hageja oleks võinud kauba hävitada. Kohus nõustus, et kauba

ladustamisega on hageja tegutsenud kostja huvides eesmärgiga vältida võimaliku

kahju tekkimist kostjale.

24. Käesoleval juhul on hageja talle mittekuuluvat kaupa ladustades pannud end olukorda,

kus tal on tulnud kanda kulusid talle mittekuuluva kauba ladustamisega seoses. Kostja

ei ole hagejale mittekuuluvat kaupa ära viinud ega teavitanud, et hageja võiks selle

hävitada, kui kostja ei pea kaupa enda omaks. Kostja on jäänud passiivseks. Kostja

käitumise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju (laokulu). Seega võib hageja

võlausaldajana VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda

asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1

mõttes. Juhul kui hageja ei oleks pidanud hoiustama talle mittekuuluvat kaupa, siis ei

oleks tal ka vastavaid kulusid tekkinud. Hageja on välja toonud, et hinnapakkumisest

tulenevalt on mõistlikuks igakuiseks hageja laoruumide kasutamise tasuks 50 eurot.

Kostja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega on kostjal kohustus hüvitada

hagejale 500 kg kauba ladustamise eest perioodil 15.01.2015-15.08.2015 tekkinud

kulud summas 400 eurot.

25. Hageja taotles, et kostja hüvitaks talle alates 15.07.2015 igakuiselt 50 eurot

laoruumide kasutamise eest kuni kauba ära vedamiseni kostja poolt. Kohus mõistis

kostjalt hagejale välja hüvitisena 50 eurot alates 15.09.2015, sest kostjalt on juba välja

mõistetud hüvitis kauba ladustamise eest perioodil 15.01.2015-15.08.2015.

26. Hagejal on õigus nõuda kostjalt, et kostja vabastaks hageja 20 koti kauba ladustamise

kohustustest ning kostja on kohustatud vedama hageja laoruumidest ära 20 kotti

kaupa, mis on kostja tegevuse tulemusel ekslikult hagejale veetud.

27. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäeti hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määras

ka rahaliselt kindlaks menetluskulude suuruse.

28. Hageja taotluse kohaselt on hageja menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv

450 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Lisaks taotleb hageja, et kostja hüvitaks

talle esindaja sõidukulud, sest hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht on Tartus,

kuid tsiviilasja menetlus toimus Harju maakohtus. Kuna tegemist on menetluskuluga

TsMS § 144 p 2 ja TsMS § 138 lg 1 järgi, tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja

sõidukulud summas 108 eurot. Kostja neile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Et hagejal

oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 alusel.

Taotluse kohaselt on hagejale osutatud maakohtu menetluses õigusabi 19,65 tundi,

hinnaga 100 eurot tund + km. See sisaldab ka 16.03.2016 kohtuistungiga seotud

õigusabikulusid. Hageja õigusabikulud esitatud nimekirja ja taotluse kohaselt on

1965 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ja kulud on käibemaksuta.

29. Kohus leidis, et kirjeldatud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg on osaliselt

ülemäärased. Võttes arvesse käesoleva asja keerukust ja mahukust võis hagiavalduse

koostamisega seotud toiminguteks kuluda 9,5 tundi. Kohus vähendas 29.10.2015

7(18)

toimingutega (hagivastuse ja tõenditega tutvumisega) seotud ajakulu 1 tunnile, kuna

sellele ei järgnenud menetlusdokumendi koostamist. 17.11.2015 ja 30.12.2015

toimingute ajakulu ei ole ülemäärane, sest hagejal on õigus tutvuda menetluses

kolmanda isiku seisukohtadega, kohus on need hagejale edastanud. Hageja esitas

20.11.2015 seisukoha kolmanda isiku taotlusele ja kostja tasaarvestusavaldusele ning

selleks võis kuluda 2,5 tundi. 16.03.2016 kohtuistung kestis protokolli kohaselt

1,5 tundi ja hageja esindajal on kulunud seega istungiks ettevalmistumisele 2 tundi.

Kohus vähendas istungiga seotud ajakulu 1 tunni võrra, sest praktikas peetakse

põhjendatud istungiks ettevalmistumise ajakuluks 1 tund. Seega on hagejale osutatud

vajalikku ja põhjendatud õigusabi kokku 18,15 tundi ning kostjal tuleb hüvitada

hageja õigusabikulud summas 1 815 eurot. Kokku kuulub kostja poolt hagejale

hüvitamisele 2373 eurot (450+108+1815). Kohus määras hageja taotluse ja TsMS §

177 lg 4 alusel, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

30. 29.10.2015 esitas kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel

Delamode Estonia OÜ. Maakohus jättis 31.11.2015 määrusega taotluse rahuldamata ja

ringkonnakohus 08.01.2016 määrusega maakohtu 30.11.2015 määruse muutmata.

Seoses taotluse lahendamisega on Delamode Estonia OÜ-l kaasnenud menetluskulud

462,55 eurot, mille hüvitamist ta taotles. Taotluse kohaselt on Delamode Estonia OÜ-

le osutatud õigusabi 5 tundi ja 19 minutit, hinnaga 87 eurot tund. Maakohus jättis

ebaedukast taotlusest tingitud Delamode Estonia OÜ menetluskulud kostja kanda.

31. Kohus leidis, et kolmanda isiku kaasaise taotlusega seotud õigusabitoimingud ja neile

kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Maakohus leidis, et taotluse lahendamisega

seotud toimingutele võis kuluda maksimaalselt 3 tundi, mis sisaldab nii oma seisukoha

kujundamist ja kohtule esitamist, määruskaebusega tutvumist ja sellele seisukoha

esitamist ning kohtumäärustega tutvumist. Ringkonnakohtu määruse puhul on

tegemist kirjeldava ja põhjendava osata määrusega ja sellega tutvumisele ei saanud

kuluda 18 minutit. Määruskaebuse vastuses on kirjeldatud samu seisukohti nagu juba

taotlusele esitatud vastuses, mis tähendab, et määruskaebusega seotud toimingutele ei

saanud kuluda enam aega kui esialgse taotlusega tutvumisele ja sellele seisukoha

kujundamisele. Maakohus määras hüvitada Delamode Estonia OÜ-le kolmanda isiku

kaasamise taotlusega seotud menetluskuluna 261 eurot. Kohus määras Delamode

Estonia OÜ taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et väljamõistetud menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

33. Apellandi arvates on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et kauba pakendi

avamisest veo käigus võiks järeldada, et kaup ei vasta hagejale saadetule ning et

hageja 20 kotti pakendatud kauba võib lugeda CMR art 20 lg 1 järgi kaotsiläinuks.

Veo käigus kauba pakendi avamine võib tuua kaasa hageja põhjendatud kahtluse, et

osa kaubast võib olla puudu, kuid seda ei ole hageja väitnud. Hageja ei ole püüdnud

tuvastada, mis kvaliteediga kauba (kasutatud riided) talle kostja üle andis. Hageja on

tuginenud tõendamata ja põhjendamata eeldusele, et avatud kottides ei ole hagejale

adresseeritud kaup ja et suletud kottides on hagejale kuuluv kaup. Hageja vastuvõetud

5 masinõmblusega suletud kotid ja nendes olevate riiete fotod (kd I tl 26, 28) ei erine

avatud kaubakottide ja nendes olevate riiete fotodest (kd I tl 27, 2935). Kostja arvates

8(18)

tõendavad fotod ainult kottide avamist. Asjaolu, et saabunud kauba kohta väljastatud

CMR saatedokumendis (kd I tl 25) oli saatjaks märgitud Leedus asuv isik, ei oma

apellandi arvates asjas tähtsust, sest hagejale transporditi tellitud kaup, mida tõendab

asjaolu, et hageja võttis saabunud saadetisest pretensioonideta vastu 5 tervet kotti

kaupa (kd II tl 27, lg 5 pöördel – otsus). Kuivõrd hagejale üleantud kauba puhul on

tegemist kasutatud riietega, siis ei sõltu kauba turustamine ja müügihind Eesti

lõpptarbijale kauba pakendist.

34. Isegi juhul, kui lugeda tõendatuks kauba kaotsiminek, vabaneb kostja CMR art 17 lg 4

lit e alusel vastutusest kaubapakkide markeeringu või numeratsiooni puudulikkuse või

mittevastavuse tõttu. Kohus on valesti kohaldanud CMR art 17 lg 4 lit e, välistades

selle alusel kostja vastutusest vabanemise. Hagejale adresseeritud kaup oli

markeerimata. Ainuüksi müüja D&G Trade Ltd poolt iga aluse pealmisele kotile

„DODO“ kirjutamist ei saa pidada kauba äratuntavalt markeerimiseks, mis võimaldaks

transportimisel kaupa äratundvalt identifitseerida. Markeering on seotud kauba saatja

tegevusega, mis ei ole vedaja mõjusfääris. Lisaks on kostja istungil selgitanud, et kui

Inglismaalt saadetakse välja vaid mõned alused, siis neid ei tooda otse Eestisse, vaid

viiakse vahelattu Leetu, kus toimub kauba ümberjagagamine (kd I tl 182). Kohus ei

ole otsuses põhjendanud, millisele õigusnormile või lepingusättele kohus tugineb

leides, et kostja oleks pidanud saatma markeeringu mitte kauba müüjale G&D Trade

Ltd, vaid kostjale, kes oleks saanud müüjat mõjutada panema kaubale kostja saadetud

markeering. Ükski seadus ette, et vedaja peaks üldse kauba müüjale (D&G Trade Ltd)

või ostjale (Dodo Studio OÜ) esitama nõudmisi kauba markeerimise kohta. CMR art

18 lg 2 kohaselt ei pea vedaja tõendama, et kaubakahju oli artikli 17 lg-s 4 nimetatud

erilise riski tagajärg, vaid vastutusest vabanemiseks piisab, kui vedaja tõendab, et

kujunenud asjaoludel kauba kaotsiminek või vigastamine võis olla ühe või mitme

erilise riski tagajärg. Nõude esitajal on artikli 18 lg 2 viimase lause kohaselt kohustus

tõendada, et kaotsiminek või vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise

riski tagajärg. Seda hageja menetluse käigus tõendanud ei ole.

35. Kohus on ka valesti kohaldanud CMR art 8 lg 1, leides, et kostja vedaja võttis kauba

vedamiseks vastu erimärkusi tegemata. Isegi juhul, kui vedaja ei kontrollinud, kas

kaup on markeeritud või mitte ja/või ei teinud saatedokumenti erimärkusi markeeringu

ebapiisavuse või puudumise kohta, ei kaota vedaja õigust tugineda CMR art 17 lg 4 lit

e alusel vastutusest vabanemisele. CMR art 9 lg 2 sätestab, et kui saatedokument ei

sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise tõendamiseni, et kaup ja selle pakend

olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et kaubapakkide

arv, samuti markeering ja numeratsioon vastavad saatedokumendis märgitule. Poolte

vahel ei ole vaidlus selles, et 31.12.2014 ja 15.01.2015 saabunud kaup oli

markeerimata selliselt, mis võimaldaks selle identifitseerimist. Piisava markeerimise

puudumist tõendavad hageja poolt 31.12.2015 e-kirjaga kostjale esitatud kahjuteatele

lisatud fotod 31.12.2014 saabunud saadetise kohta (kd I tl 19-21) ja hagile lisatud

fotod 15.01.2015 saabunud saadetise kohta (kd I tl 26-35). Hageja ei ole kordagi

vaielnud vastu kostja faktiväitele, et kaup oli nõuetekohaselt markeerimata, ega kostja

õiguslikule vastuväitele, et kostja kui vedaja vabaneb CMR art 17 lg 4 lit e alusel

vastutusest markeeringu või numeratsiooni puudulikkuse tõttu. Seetõttu ei oma CMR

art 17 lg 4 lit e kontekstis asjas tähtsust, et autojuht ei teinud kaupa D&G Trade Ltd-lt

vastu võttes CMR saatedokumenti märkusi kauba piisava markeeringu puudumise

kohta. CMR art 8 lg-s 2 nimetatud vedaja erimärkuste olemasolu või puudumine omab

tähtsust üksnes tõendamisel, kas kaup oli piisavalt markeeritud või mitte.

36. Kauba markeerimise kohustus lasus D&G Trading Ltd ja vastustaja vahel

kokkulepitud tarnetingimuse Incoterms EXW (Ex Works) kohaselt kauba müüjal

9(18)

D&G Trade Ltd. Vastavale EXW-kokkuleppele on viidatud müüja G&D Trade Ltd

07.11.2014 kaubaarves vastustajale (kd I tl 16, tõlge tl 128). Incoterms EXW ja FCA

tarnetingimuse punkt A9 sätestab: „ [...] Müüja peab pakkima kauba oma kulul, juhul

kui kõnealust kaupa tavaliselt ei veeta pakkimata kujul. Juhul kui ostja pole enne

müügilepingu sõlmimist teatanud müüjale pakkimise erinõuetest, tohib müüja kauba

pakkida viisil, mis vastab veoviisile. Pakend peab olema markeeritud asjakohaselt“.

Ka VÕS § 778 lg 2 sätestab, et saatja peab veose tähistama, kui tähistamine on vajalik

selleks, et vedaja saaks toimida veosega vastavalt lepingule. Kuivõrd VÕS § 774 lg 1

kohaselt sõlmitakse veoleping „saatja“ ja „vedaja“ vahel, siis tuleb hageja ja kostja

vaheliste veolepinguliste õiguste ja kohustuste määratlemisel lähtuda sellest, et

saatjaks on kostja ees hageja. Kuigi hagejal kauba saajana ei ole tehniliselt võimalik

kostja kui vedaja ees VÕS § 778 lg-s 2 sätestatud kauba pakendamise ja

markeerimise / tähistamise kohustust täita, lasub see kohustus müügilepingu suhtes

kohaldatava mistahes Incoterms tarnetingimuste kohaselt vastustaja ees kauba müüjal

D&G Trade Ltd-l. Kauba müüja D&G Trader Ltd poolt kauba nõuetekohase

pakendamise ja markeerimise/tähistamise kohustuse rikkumisel saab hageja kasutada

müüja suhtes CISG-is nimetatud õiguskaitsevahendeid (eelkõige alandada hinda ja/või

nõuda kaotsiläinud kauba tarnimist), mistõttu ei teki hagejale kahju sellepärast, et ta

on apellandiga sõlmitud veolepingu suhtes VÕS ja CMR tähenduses „saatja“ ning

vastustajal kui CMR-vedajal on CMR art 17 lg 4 lit e alusel õigus markeeringu

puudulikkusest tingitud kauba kaotsimineku korral vastustaja ees vastutusest

vabaneda.

37. Antud juhul rikkus kauba müüja D&G Trade Ltd vastustaja ees kauba nõuetekohase

markeerimise kohustust, mille tõttu läks kaup kaotsi ja mille tõttu vabaneb apellant

vastustaja ees kauba puudujäägi eest vastutusest CMR art 17 lg 4 lit e alusel.

38. Kostja arvates on kohus laokulude hüvitamise nõude ja kauba ladustamise kohustusest

vabastamise nõude rahuldamisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS §

115 kahju hüvitamise üldiseid sätteid ning jätnud kohaldamata CMR art 23 lg 4 ja

käsundita asjaajamise sätteid (VÕS § 1018, § 1023 ja § 1025). Kui vedaja vastutab

CMR art 17 lg 1 alusel kauba kaotsimineku, kahjustumise või kohale toimetamisega

viivitamise eest, siis maksmisele kuuluva hüvitise suurus kaubakahju eest määratakse

kindlaks CMR art 23 lg 1 ja 2 ning 25 lg 1 ja 2 alusel. Kohtu poolt kohaldamata

jäänud CMR art 23 lg 4 kohaselt kuuluvad peale selle veel täielikult hüvitamisele

veomaksed, tollimaksud ja –lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja

proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei

hüvitata. Ka VÕS § 796 lg 2 välistab muude kui lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise

vedaja poolt. Seega isegi kui kauba saab lugeda osaliselt kaotsiläinuks, ei vastuta

kostja laokulude eest. Kuna CMR konventsiooniga on sätestatud lõpliku loeteluna,

milline varaline kahju ja kui suures ulatuses kuulub vedaja poolt hüvitamisele, siis ei

kuulu kahju hüvitamist reguleerivad võlaõigusseaduse üld- ja eriosa normid

kohaldamisele lepingulise kahju eest.

39. CMR art 28 lg 1 koostoimes CMR art 23 lg 4 teise lausega välistab ka lepinguvälise

kahju hüvitamise vedaja poolt, mistõttu ei vastuta apellant ladustamisega kaasnenud

kulude või kahju eest vastustaja ees ka käsundita asjaajamise sätete alusel. CMR art-ga

28 lg 1 sarnane regulatsioon on ka VÕS §-s 797. Kohus tuvastas ebaõigesti vastustaja

poolt käsundita asjaajamise apellandi kasuks, tõlgendades valesti VÕS § 1018 lg 1

sätteid. Samuti on kohtuotsus vastuoluline, sest kuigi kohus lahendas vastustaja hagi

punktis 2.5 (I kd lk 7-9) esitatud ladustamisega seotud kulude nõude hüvitamise

apellandi poolt sisuliselt käsundita asjaajamise sätete alusel, ei kohaldanud kohus

apellandi poolt vastustajale kulutuste ja kahju hüvitamise otsustamisel mitte VÕS §

10(18)

1023 ja § 1025 erinorme vastustaja käsundita asjaajamisele, vaid kulude ja kahju

hüvitamise üldiseid aluseid VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 ja § 127 lg 1. Sellega on kohus

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, mille tulemusena on jõudnud ebaõigele

järeldusele.

40. Vastustajale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel oleks apellant pidanud

vastustajale teatama, et kauba võib hävitada ja millisel õigusnormil põhineb vastustaja

õigus tema valduses olev kolmanda isiku kaup hävitada. Juhul, kui vastustaja leidis, et

tema valduses on temale mittekuuluv kaup ja ta oli teadlik, et apellant sellest kaubast

huvitatud ei ole, siis oleks vastustaja pidanud apellandi arvates eelkõige veenduma, et

15.01.2015 saabunud kaubast 20 kotti pakendatud kaubast ei kuulu talle,

inspekteerima selle kauba ja koostama akti tema valduses oleva kauba ja selle koguse

kohta, kasutades vajadusel sõltumatut eksperti, ning lahendama kaubaga seotud

edasised küsimused, kas müüjaga D&G Trade Ltd-ga CISG-i sätete alusel või

asjaõigusseaduse sätete alusel. Vaidlusaluse kauba ladustamise puhul vastustaja poolt

temale kuuluvas laos ei ole tegemist VÕS tähenduses asjaajamisega kostja kasuks, sest

täidetud ei ole VÕS § 1018 lg 1 eeldused. Kui kohus leidis, et „kauba ladustamisega

on hageja tegutsenud kostja huvides eesmärgiga vältida võimaliku kahju tekkimist

kostjale“, st tegemist on hageja poolt kostja kasuks tehtud käsundita asjaajamisega,

siis oleks kohus pidanud asja lahendama VÕS § 1023 ja VÕS § 1025 alusel. Vastustaja

ei ole kandnud kauba ladustamisega kulutusi nagu vastustaja hagis märkis ja millega

kohus nõustus ja apellandilt välja mõistis. Hageja ei ole tõendanud, mis kulud tal

tekkisid seoses 20 koti ladustamisega talle kuuluvas laos. Hageja kuluks ei saa pidada

laoruumi pinna kaotust. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse ühe aluse ladustamise

tõttu ei ole saanud ta ladustada enda kaupa ja on seetõttu pidanud vajalikku laopinda

rentima. VÕS § 1023 sõnastuse kohaselt kuuluvad hüvitamisele reaalselt kantud

kulud, mida käsundita asjaajaja kandis.

Vastustaja seisukoht

41. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

ning maakohtu otsuse muutmata.

42. Kostja esitas 08.08.2016 vastuses apellatsioonkaebuse vastusele lisana ETS

Logistics OÜ 18.12.2014 e-kirja msg-formaadis ja äriregistri väljavõtte Dodo Studio

OÜ kohta. Hageja oma vastuses palus jätta rahuldamata kostja taotlus tõendite

vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus keeldus 05.01.2017 määrusega uute tõendite

vastuvõtmisest.

Ringkonnakohtu seisukoht

43. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu

11.04.2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada laokulude nõude

400 euro väljamõistmise, alates 15.09.2015 laoruumide kasutamise eest igakuiselt 50

euro väljamõistmise ning kostja kohustamise osas vedada hageja laoruumidest ära

hagejale mittekuuluv kaup. Eelnimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse,

millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb

vastavalt muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust hageja ja kostja

menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta TsMS § 657

lg 1 p 21 alusel muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

44. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja vahel oli kaubaveoleping, mille kohaselt

lasus kostjal kohustus vedada kaup Suurbritanniast Eestisse. Maakohus tuvastas

vastava õigusliku järelduse eelduseks olevad asjaolud õigesti ja tegi tuvastatud

11(18)

asjaolude pinnalt selles osas õige järelduse. Maakohus kohaldas ka õigesti CMR

konventsiooni. Õige on maakohtu tuvastus CMR konventsiooni kohaldamise

eelduseks olevate asjaolude (CMR art 1) kohta. Käesoleval juhul ei esine ka asjaolusid

(CMR art 2 lg 1 lause 2), mis annaksid aluse kohaldada muud õigusakti. Vastavate

asjaolude tuvastamist kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud ning

ringkonnakohtul tuleb maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisel maakohtu poolt

tuvastatud asjaoludest lähtuda.

45. TsMS § 652 lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised

asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude

tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

46. Veolepingu kohaselt kostja pidi vedama hagejale adresseeritud kauba Suurbritanniast

Eestisse. Poolte vahel on apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas hagejale

adresseeritud 20 kotti kaupa saab lugeda kaotsiläinuks CMR art 20 lg 1 mõttes ja kas

kostja saab vabaneda vastutusest CMR art 17 lg 4 lit e alusel kauba markeeringu

väidetava puudulikkuse tõttu. Samuti vaidlevad pooled selle üle, et kas on põhjendatud

hüvitada hagejale laokulud hageja väitel võõra kauba hoidmise eest ja kas kostjal on

kohustus nimetatud kaup hageja laoruumidest ära vedada.

47. Kostja on tuginenud sellele, et 31.12.2014 ja 15.01.2015 saabunud kaup oli

markeerimata selliselt, mis võimaldaks selle identifitseerimist. Kostja on seisukohal, et

ainuüksi müüja D&G Trade Ltd poolt iga aluse pealmisele kotile „DODO“ kirjutamist

ei saa pidada kauba äratuntavalt markeerimiseks, mis võimaldaks transportimisel

kaupa äratundvalt identifitseerida. Piisava markeerimise puudumist tõendavad kostja

arvates hageja poolt 31.12.2014 e-kirjaga kostjale esitatud kahjuteatele lisatud fotod

31.12.2014 saabunud saadetise kohta (kd I tl 19-21) ja hagile lisatud fotod 15.01.2015

saabunud saadetise kohta (kd I tl 26-35). Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

48. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti lugenud tõendatuks, et

kostjale vedamiseks antud kaup oli Suurbritannias pakendatud kottidesse, mis olid

kinni õmmeldud masinõmblusega, kinnitatud 3 euroalusele roheliste polüpropüleen

(PP) köitega ning märgistatud CA+ tähisega (kd I tl 17, tõlge tl 129). Ringkonnakohtu

hinnangul saab saatja poolt alustel paiknevale kaubale kirjutatud märget „DODO“

pidada äratuntavaks markeerimiseks, arvestades saatedokumenti märgitud kauba

adressaati Dodo Studio OÜ. Vaidlust ei ole ka selles, et samasuguse markeeringuga

esimese kaubaaluse sai hageja kätte (kd I tl 18).

49. Lisaks on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti viidanud CMR art 8 lg-le 1, mille

kohaselt pidi vedaja kontrollima kauba markeeringut. Puudub vaidlus selles, et vedaja

ei teinud kauba vastuvõtmisel saatedokumendile märkusi kostja arvates puuduliku

markeeringu kohta (CMR art 8 lg 2). Seega tuli kostja poolt vastupidise tõendamiseni

CMR art 9 lg 2 alusel eeldada, et kaup oli vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt

nõutavas seisundis. Iseenesest on õige kostja väide, et saatedokumendile märkuste

tegemata jätmisega ei kaota ta õigust tugineda CMR art 17 lg 4 lit e alusel vastutusest

vabanemisele. Küll aga eeldab CMR art 17 lg 4 lit-le e tuginemine saatedokumendile

märkuste tegemata jätmisel seda, et kostjal lasub kohustus tõendada, et kaubapakkide

markeering oli puudulik.

50. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud

vastutusest vabanemise aluseid. Kostja ei ole tõendanud, et kaup oli puudulikult

markeeritud. Samas nõustub ringkonnakohus kostjaga selles, et kauba esialgne

markeering ei ole vedaja mõjusfääris. Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb jätta välja

põhjendus, et kohtu hinnangul oleks kostja pidanud markeeringu saatma hagejale, sest

12(18)

hageja ei saa mõjutada, kas kauba müüja nõutud markeeringu ka kaubale paneb.

Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud maakohtu hinnang on vastuoluline. Õige on

apellandi seisukoht, et temal ei ole seadusest tulenevat kohustust kirjutada saatjale või

kauba saajale ette, kuidas tuleks saadetist markeerida. Siiski isegi olukorras, kus kostja

kirjutas kauba saatjale ette, milline peaks olema kostja arvates korrektne markeering,

ei saa ainuüksi kostja juhistest saatja poolt lähtumata jätmisest järeldada, et kaup oli

puudulikult markeeritud.

51. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti lugenud tõendatuks, et hagejale

adresseeritud 20 kotti kaupa on läinud kaotsi CMR art 20 lg 1 mõttes. Maakohus on

lähtunud sellest, et hagejale kätte toimetatud 20 kotti kaupa ei vastanud saatja D&G

Trade Ltd poolt üleantule, sest kotid olid vedamise käigus avatud, uuesti suletud ning

osaliselt ühest otsast katki rebitud. Nimetatut on kauba saatja ka kinnitanud,

selgitades, et „kaubad Dodo Studio Ltd poolt saadetud piltidel ei ole samad, mis laaditi

peale Londonis. Kotid on avatud ja suletud sidudes. Seal on ka kokku pressitud kaup,

mis ei olnud siitpoolt saadetud Dodo Studiole“ (kd I tl 17, tõlge tl 129). Hageja võttis

vastu ainult need temale saadetud kotid, mis olid kinnitatud vastavalt kauba saatja

kirjeldusele, s.o kinni õmmeldud masinõmblusega ja märgistatud CA+ tähisega

(kd I tl 17, tõlge tl 129, kd I tl 26, 28).

52. Kostja on heitnud hagejale ette, et ta ei ole kottides olevat kaupa üle vaadanud. Kostja

arvates ei saa kauba pakendi avamisest järeldada, et kaup ei vasta hagejale saadetule.

Samuti on kostja väitnud, et kuivõrd hagejale üleantud kauba puhul on tegemist

kasutatud riietega, siis ei sõltu kauba turustamine ja müügihind Eesti lõpptarbijale

kauba pakendist. Ringkonnakohtu arvates need väited kostja vastutust ei välista.

Vedaja vastutus sõltub eelkõige sellest, kas ta on täitnud kauba kohaletoomise ja

saajale üleandmise kui vedaja peamise kohustuse. Riigikohus on 07.12.2005 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-127-05 märkinud, et pigem on rahvusvahelise kaupade

autoveolepingu konventsioonis sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele,

sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et

rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast, hoolsust. Seetõttu

vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida

vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel.

53. Eeltoodut arvestades ei oma vedaja vastutuse puhul tähtsust asjaolu, kas hagejal oleks

võimalik realiseerida kaupa, mis ei olnud sama, mis saatja temale Suurbritanniast

saatis. Vedaja täidab oma peamise veolepingust tuleneva kohustuse, kui ta toob saajale

adresseeritud kauba sihtkohta ja annab selle saajale üle. Antud juhul ei ole vedaja oma

kohustust täies ulatuses täitnud.

54. Ringkonnakohus leiab, et laokulude nõude ja kauba äravedamiseks kohustamise nõude

osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta nende nõuete osas hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu arvates ei vasta maakohtu otsus laokulude hüvitamise nõuete ja

kauba hagejalt äravedamise kohustuse osas ka TsMS § 442 lgs 8 sätestatud

kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Maakohus ei ole põhjendanud, millisel alusel

vastutab kostja laokulude tekkimise eest ja millel alusel on kostjal kohustus võõras

kaup ära vedada. Maakohtul oli nõude õigusliku kvalifitseerimise kohustus, mida

maakohus ei ole täitnud. Maakohtu otsusest ei selgu, millisest võlasuhtest tulenevat

kohustust on kostja rikkunud, mille alusel on maakohus rahuldanud laokulude kui

kahju hüvitamise nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel.

55. CMR art 28 lg 1 kohaselt neil juhtudel, kui vastavalt seadusele võidakse esitada

lepinguväline nõue seoses sellega, et vedudel tekkinud kaotsiminek, vigastamine või

kohaletoimetamisega viivitamine kuulub käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse,

võib vedaja toetuda konventsiooni sätetele, mis välistavad tema vastutuse, määravad

13(18)

kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või piiravad seda. Analoogselt sätestab

VÕS § 797 lg 1, et käesolevas jaos (s.t kaubaveolepingule) ettenähtud vedaja

vastutuse piirangud kehtivad ka veose kaotsiminekust, kahjustumisest või veotähtaja

ületamisest tulenevatele saatja või saaja nõuetele vedaja vastu, mis ei tulene

veolepingust, eelkõige õigusvastaselt kahju tekitamisest, käsundita asjaajamisest ja

alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele.

56. Hageja ei ole laokulude hüvitamise või kauba äravedamise nõuete esitamisel

tuginenud sellele, et kostja oleks rikkunud hageja ja kostja vahelist veolepingut.

Hageja on põhjendanud oma nõuet käsundita asjaajamisega, millise nõude esitamine

vedaja vastu on CMR art 28 lg 1 ja ka VÕS § 797 lg 1 mõttes piiratud. Lisaks on

käsundita asjaajamisest tuleneva nõude esitamisel üldjuhul eelduseks, et poolte vahel

puudub lepinguline suhe. Isegi kui käsundita asjaajamise nõue oleks võimalik, ei saaks

hageja laokulude nõue tuleneda VÕS §-st 1018 ja §-st 1023, sest VÕS § 1023

sätestatud kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on nende kulutuste tegemine. Hageja

ei ole viidanud kulutuste kandmisele, vaid on esitanud nõude laokulude

hinnapakkumistele tuginedes. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks 20 koti võõra

kauba ladustamisega tekkinud kulutusi. Lisaks ei ole hageja õiguslikult põhjendanud

oma nõuet kohustada kostjat ära vedama hagejale mittekuuluv kaup. Ka maakohus ei

ole hageja sellist nõuet õiguslikult kvalifitseerinud.

57. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis annaksid alust nõuda

kostjalt laokulude hüvitamist või kauba hageja juurest äravedamist. Hageja on

tuginenud eeldusele, et kui temale üleantud kaup ei ole tegelikult hagejale

adresseeritud, on kostjal mingist muust õigussuhtest tulenevalt kohustus anda see kaup

üle õigele (kolmandale) isikule, keda hageja ei tea. Samuti on hageja tuginenud sellele,

et hageja poolt kauba ladustamine (säilitamine) vastab kostja huvidele, sest välistab

kostjale kahju tekkimise. Hageja ei ole väitnud ega tuginenud sellele, et ta oleks

kostjale andnud juhise kaup ära vedada CMR art 12 mõttes ning et oleksid täidetud

CMR art 12 lg-s 5 sätestatud eeldused. Samuti ei ole hageja tuginenud laokulude ja

kauba äravedamise nõude osas veolepingu rikkumisele. CMR art 12 lg-te 1 ja 2

kohaselt kaotab saatja õiguse kaupa käsutada (sh kauba ettenähtud üleandmiskoha

muutmist või kauba väljaandmist saatedokumendis märgitust erinevale saajale) alates

hetkest, mil saatedokumendi teine eksemplar on üle antud saajale, või kui saaja teostab

oma õigust, mis on ette nähtud CMR art 13 p-s 1. Sellest hetkest peab vedaja

juhinduma kauba saaja juhistest. CMR art 12 lg-st 5 tulenevalt saab saaja anda

vedajale juhised, esitades vedajale saatedokumendi esimese eksemplari, millele

peavad olema kantud uued juhised vedajale.

58. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui vedaja on täitnud veolepingust tuleneva

kohustuse kaup saatedokumenti märgitud aadressile kohale vedada, siis ei ole tal ilma

vastava juhiseta kohustust vedada kaupa mujale ja teha vastavaid kulutusi. Samal

hetkel kui saatja juhiste andmise õigus läheb üle saajale (kui kaup antakse üle), siis

lõpeb ka vedaja vedamise kohustus. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud

laokulude nõude 400 euro väljamõistmine, alates 15.09.2015 laoruumide kasutamise

eest igakuiselt 50 euro väljamõistmine ning kostja kohustamine vedada hageja

laoruumidest ära hagejale mittekuuluv kaup. Kas hagejal on CISG-ist tulenevad

kohustused müüja ees (sh kauba säilitamise osas), ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

59. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb osaliselt muuta ka menetluskulude

jaotust. Delamode Estonia OÜ menetluskulude kostja kanda jätmise osas ei ole alust

maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta. Küll aga tuleb hagi osalist

14(18)

rahuldamist arvestades jaotada hageja ja kostja menetluskulud proportsionaalselt hagi

rahuldamise ulatusega vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Protsentuaalse proportsiooni

määramisel lähtub kohus iga nõude proportsioonist hagihinnas. Ringkonnakohus on

19.05.2016 määranud hagihinnaks 8483,60 eurot (3183,60+1800+3500). Hagi kuulub

rahuldamisele rahalise nõude 2 783,60 euro ulatuses, seega 33% ulatuses. Seega tuleb

kostja kanda jätta 33% menetluskuludest ja hageja kanda 67% menetluskuludest.

60. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema

astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui

madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või

teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus

vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist

suurust. Lähtudes menetlusökonoomiast määrab ringkonnakohus menetluskulude

rahalise suuruse, olenemata sellest, et maakohus ei hinnanud kostja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust.

61. Maakohus on rahaliselt kindlaks määranud hageja maakohtu menetlusega seonduvate

menetluskuludena 2373 eurot ja Delamode Estonia OÜ menetluskuludena 261 eurot.

Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning ringkonnakohus ei muuda

maakohtu järeldust hageja ja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kaasamata jäetud Delamode Estonia OÜ menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

osas maakohtus. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude

rahalise suuruse maakohtus ning seejärel summad, mis tuleb hagejalt ja kostjalt

vastastikku välja mõista.

62. Kostja esindaja on 16.03.2016 ja 21.03.2016 esitanud menetluskulude nimekirjad,

mille kohaselt on esindaja käesolevas menetluses teinud järgmisi toiminguid: 1)

26.10.2015 hagiavaldusega tutvumine ja hinnangu andmine (1,25 h); 2) 27.10.2015

hagiavaldusele vastuse koostamise alustamine (4,50 h); 3) toimikuga tutvumine ja

kostja materjalide nummerdamine (0,10 h); 4) 29.10.2015 asjaolude täpsustamine ja

vastuse koostamise lõpetamine (5,50 h); 5) 05.11.2015 kohtule taotluse esitamine

Delamode Estonia OÜ arve materjalide hulka võtmiseks (0,20 h); 6) 19.11.2015

Delamode Estonia OÜ kolmanda isiku kaasamise taotlusele esitatud seisukohaga

tutvumine (0,05 h); 7) 23.11.2015 hageja vastusega tutvumine (0,20 h); 8) 30.11.2015

kolmanda isiku kaasamata jätmise kohtumäärusega tutvumine (0,10 h); 9) 11.12.2015

kohtus toimikuga tutvumine (0,15 h); 10) 13.12.2015 ringkonnakohtule kolmanda

isiku kaasamata jätmise kohta määruskaebuse esitamine (2,25 h); 11) 16.03.2016

kohtuistungiks valmistumine (1 h); 12) 16.03.2016 kohtuistungil osalemine (1,5 h).

Kokku kostja esindaja ajakulu 16,8 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis

(käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane ja saab õigusabiteenuse arvetelt

käibemaksu tagasi. Ringkonnakohtu arvates saab kostja esindaja tunnitasu 100 eurot

(käibemaksuta) pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks.

63. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii nagu Delamode Estonia OÜ menetluskulud

tuleb ka kostja enda menetluskulud, mis seonduvad kolmanda isiku kaasamise

taotlusega, jätta kostja enda kanda, kuna taotlus jäi rahuldamata. Seega kostja esindaja

menetlustoimingutest ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud

05.11.2015 kohtule taotluse esitamine Delamode Estonia OÜ arve materjalide hulka

võtmiseks (0,20 h); 19.11.2015 Delamode Estonia OÜ kolmanda isiku kaasamise

taotlusele esitatud seisukohaga tutvumine (0,05 h); 23.11.2015 hageja vastusega

tutvumine (0,20 h); 30.11.2015 kolmanda isiku kaasamata jätmise kohtumäärusega

15(18)

tutvumine (0,10 h); 13.12.2015 ringkonnakohtule kolmanda isiku kaasamata jätmise

kohta määruskaebuse esitamine (2,25 h).

64. Ringkonnakohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja esindaja ajakulu

26.10.2015-29.10.2015 seoses hagile vastuse koostamisega. Kokku on nimetatud

perioodil teinud kostja esindaja toiminguid 11,35 tundi. Ringkonnakohtu arvates on

kostja esindaja poolt hagiavaldusega ja toimikuga tutvumisele ning vastuse

koostamisele põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. Lisaks peab ringkonnakohus täies

ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja toiminguid seoses 16.03.2016

kohtuistungiks valmistumise (1 h) ja kohtuistungil osalemisega (1,5 h), samuti

11.12.2015 kohtus toimikuga tutvumisega (0,15 h). Seega kokku on ringkonnakohtu

arvates põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 6 + 1 + 1,5 + 0,15 = 8,65 tundi

ning kostja maakohtu menetlusega seonduvate menetluskuludena tuleb kindlaks

määrata 865 eurot.

65. Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale 33%

menetluskuludest (2 373 eurost) ja hageja hüvitama kostjale 67% menetluskuludest

(865 eurost). Seega peab kostja hüvitama hagejale 783,09 eurot ja hageja kostjale

579,55 eurot maakohtu menetlusega seonduvate menetluskuludena.

66. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks

jaotada ringkonnakohtu menetlusest tingitud menetluskulud samamoodi nagu

maakohtu menetlusega seotud menetluskulud, s.o jätta ringkonnakohtu menetlusega

seonduvad menetluskulud 33% ulatuses kostja kanda ja 67% ulatuses hageja kanda.

67. Hageja on palunud oma apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskuludena

kindlaks määrata 1 375 eurot, s.o 13,75 tunni suuruse ajakulu eest tunnitasuga 100

eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul saab tunnitasu 100 eurot

(käibemaksuta) pidada hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatuks ja vajalikuks.

68. Hageja esindaja on apellatsioonimenetluses teinud järgmisi toiminguid: 1) maakohtu

otsuse analüüs (0,75 h), 2) apellatsioonkaebuse analüüs ja õigusliku positsiooni

kujundamine (1 h), 3) 15.06.2016 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (9 h), 4)

kostja 08.08.2016 menetlusdokumendi ja uute tõendite analüüs (0,5 h), 5) vastavalt

kohtunõudele 23.12.2016 seisukoha koostamine kostja taotlusele uute tõendite

vastuvõtmiseks (1 h), 6) 05.04.2017 seisukoha koostamine (1,5 h). Ringkonnakohtu

arvates hageja esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ei ole TsMS § 175 lg

1 mõttes põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, vaid on osaliselt ülemäärased. Kostja

on esitanud vastuväite hageja menetluskuludele ainult 05.04.2017 seisukoha

koostamise osas. Muus osas kostjal vastuväiteid ajakulule ei ole.

69. Ringkonnakohtu arvates saab maakohtu otsuse analüüsile pidada piisavaks 0,75 tunni

asemel 0,5 tundi, arvestades otsuse pikkust ja ka asjaolu, et hagejal oli sama

lepinguline esindaja ka maakohtu menetluses, kes pidi olema vaidluse asjaoludest

teadlik. Apellatsioonkaebuse analüüsile ja 15.06.2016 vastuse koostamisele peab

ringkonnakohus põhjendatuks 10 tunni asemel kokku 6 tundi, arvestades mh

menetlusdokumentide pikkust ja juba maakohtu menetluses esitatud seisukohtade

kordamist. Kostja 08.08.2016 menetlusdokumendi ja uute tõendite analüüsi 0,5 tundi

peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. 23.12.2016 seisukoha koostamisele

peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks 1 tunni asemel 0,5 tundi. 05.04.2017

seisukoha koostamisele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks 1,5 tunni

asemel 0,5 tundi, kuna hageja kordas oma varasemaid väiteid ning menetluskulude

nimekirja koostamise osas ei kuulu menetluskulud hüvitamisele. Seega kokku peab

ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvaid hageja

lepingulise esindaja kulu 8 tunni, s.o 800 euro ulatuses. Seega tuleb hageja

16(18)

apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskuludena kindlaks määrata 800 eurot,

millest kostja peab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitama 33% ehk

264 eurot.

70. Kostja on palunud oma apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskuludena

kindlaks määrata 2 785 eurot, s.o riigilõiv 500 eurot, millest 325 eurot kostja tasus

04.05.2016 ja 175 eurot 19.05.2016, ja 2 285 eurot lepingulise esindaja kulu

22,85 tunni suuruse ajakulu eest tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul saab tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) pidada kostja

esindaja kvalifikatsiooni arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja

vajalikuks.

71. Kostja esindaja on apellatsioonimenetluses teinud järgmisi toiminguid: 1) 11.04.2016

kohtuotsusega tutvumine (0,5 h); 2) 16.05.2016 apellatsioonkaebuse koostamine

(14,5 h); 3) 15.06.2016 apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine (0,75 h); 4)

08.08.2016 apellatsioonkaebuse vastusele seisukoha koostamine (5,0 h); 5) 23.12.2016

vastustaja seisukohaga tutvumine (0,1 h); 6) 19.04.2017 vastustaja 05.04.2017

seisukoha ja menetluskuludega tutvumine ja vastuse koostamine (2,0 h).

Ringkonnakohtu arvates kostja esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ei

ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, vaid on osaliselt

ülemäärased. Hageja on esitanud vastuväite kostja menetluskuludele

apellatsioonkaebuse koostamise, 08.08.2016 vastuse ja taotluse koostamise ajakulu

suuruse osas.

72. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulisel esindajal 11.04.2016 kohtuotsusega

tutvumisele kulunud 0,5 tundi mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Nimetatud ajakulu on

samaväärne kostja esindaja ajakuluga seoses 11.04.2016 kohtuotsusega tutvumisega.

Ringkonnakohtu arvates ei ole aga 16.05.2016 apellatsioonkaebuse koostamise

ajakulu 14,5 tundi vastavuses dokumendi sisu ja mahuga. Kostjal oli sama lepinguline

esindaja ka maakohtu menetluses, kes pidi olema vaidluse asjaoludest teadlik, ning

apellatsioonkaebuses on korratud maakohtule esitatud väiteid. Apellatsioonkaebuse

koostamisele kulunud mõistlikuks ajaks peab ringkonnakohus 6 tundi. 15.06.2016

apellatsioonkaebuse vastusega tutvumisega seoses on ringkonnakohtu arvates mõistlik

ja põhjendatud ajakulu 0,75 tunni asemel 0,5 tundi. 08.08.2016 apellatsioonkaebuse

vastusele seisukoha koostamise ajakulu 5 tundi peab ringkonnakohus täies ulatuses

põhjendamatuks, sest kostjal ei olnud kohustust hageja vastusele vastata ning kostja

vastuses sisaldunud tõendite vastuvõtmise taotluse jättis ringkonnakohus 05.01.2017

määrusega rahuldamata. 23.12.2016 hageja seisukohaga tutvumisele kulunud 0,1 tundi

on põhjendatud kulu. 19.04.2017 hageja 05.04.2017 seisukoha ja menetluskuludega

tutvumisele ja vastuse koostamisele peab ringkonnakohus põhjendatuks kuluks 2 tunni

asemel 0,5 tundi, kuna kostja kordas oma varasemaid väiteid ning menetluskulude

nimekirja koostamise osas ei kuulu menetluskulud hüvitamisele. Seega kokku peab

ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvaid kostja

lepingulise esindaja kulu 7,6 tunni, s.o 760 euro ulatuses. Seega tuleb kostja

apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskuludena kindlaks määrata 1 260 eurot

(sh riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu 760 eurot), millest hageja peab

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale hüvitama 67% ehk 844,20 eurot.

73. Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale 33% hageja

menetluskuludest, s.o 1 047,09 eurot, sh 783,09 eurot menetluskuludena maakohtus ja

264 menetluskuludena ringkonnakohtus. Hageja peab hüvitama kostjale 67% kostja

menetluskuludest, s.o 1 423,75 eurot, sh 579,55 eurot menetluskuludena maakohtus ja

844,20 eurot menetluskuludena ringkonnakohtus.

17(18)

74. TsMS § 445 lg 1 alusel kohus tasaarvestab poolte menetluskuludest tulenevad

vastastikused nõuded, mille tulemusel mõistab ringkonnakohus Dodo Studio OÜ-lt

ETS Logistics OÜ OÜ kasuks välja menetluskulud summas 376,66 eurot. Vastavalt

kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb Dodo Studio OÜ-lt välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda ETS Logistics OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

18(18)