1-06-9331/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 1-06-9331

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2009. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-9331 Kriminaalasi Kohtutäituri avaldus E.M*ale asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Süüdistatav: E.M (isikukood xxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja: vandeadvokaadi abi Tambet Laasik Taotlus Asenduskaristuse määramiseks

Kohtuistungi toimumise aeg 4. mai 2009 RESOLUTSIOON

1. Pikendada E.M*ale mõistetud rahalise karistuse maksetähtaega ühe

aasta võrra, s.o. kuni 20.05.2010. Kogu rahalise karistuse seni tasumata osa 38 010.57 krooni, peab olema tasutud 20. maiks 2010.a.

2. Määrata rahalise karistuse tasumine osade kaupa iga kuu 30.kuupäevaks.

Kohustada E.M*a tasuma igakuiseid makseid vähemalt 2000 krooni kõnealloleva rahalise karistuse katteks.

Rahaline karistus tuleb tasuda kohtutäitur Janek Pool*i arvele nr. 10010124021013 SEB Pangas.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest.

Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevit . 1 Tartu) Tartu Maakohtu

2 Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.11.2006 a. kohtuotsusega nr 1-06-9331 mõisteti Kalle

Müürsepp*ale karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära ehk 49 680 krooni ning riigi

tuludesse tasumiseks sundraha 4500 krooni, koopia tegemise kulu 69.80 krooni. Kokku nõudeid 54 249.80 krooni ulatuses.

08.04.2009 saabus kohtusse Viljandi kohtutäitur Janek Pool*i avaldus asenduskaristuse määramiseks E.M*ale ™S § 206 lg 2 alusel. Täitemenetlus on E.M-i suhtes algatatud 29.10.2007 a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.11.2006 a. kohtuotsuse alusel. Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri toimetati võlgnikule kätte 01.11.2007 a. posti teel tähitult väljastusteatega aadressil xxxxxxxxxxxxxxxu. Rahalisest karistusest on 07. aprill

2009 a. seisuga tasutud 5791.65 krooni ja tasumata 43 888.35 krooni. Kohtutäitur on

kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohus määras kohtutäituri avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 4. mai 2009 a. 28. aprill 2009 a. saabus kohtule E.M*a kaitsja taotlus lükata kohtuistung edasi ja

peatada asenduskaristuse kohaldamise asjas menetlus, kuna „lahendamata on eelnevad kohtutäituri poolt tehtud toimingud“ ja kaebuste läbivaatamine kohtutäituri juures toimub 6. mai 2009 a. Kaitsja esitab ka põhjenduse, milles märgitud, et kohtutäitur on 7. aprill 2009 a.

teinud kaks võlgniku vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, ehkki kohtule esitatud asenduskaristuse kohaldamise avalduse faktilised asjaolud on jäänud samaks – et võlgnik ei ole enda kohustusi täitma asunud. E.M*a esindaja väitel on E.M peale haiguslehel viibimist tööle asudes asunud ka koheselt täitma temale täitemenetluses pandud kohustusi.

Kaitsja hinnangul sõltub asenduskaristuse määramine otseselt võlgniku senisest käitumisest

täitemenetluses, mida alles tuvastatakse täiteasjades nr. 171/200771931 ja 171/2007/1832.

Kaitsja on seisukohal, et kui kohtutäitur leiab, et arveldusarvete arestimine ei olnud

põhjendatud ning täitemenetluse jätkamine on võimalik võlgniku poolt ette pandud viisil – tema töötasu arestimisega – siis puudub igasugune alus asenduskaristuse kohaldamiseks.

30.04.2009 a. vastuses kohtu päringule selgitas kohtutäitur, et E.M*ale on Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.11.2006 a. otsuse täitmiseks antud kohtutäituri poolt vabatahtliku täitmise tähtaeg, mis oli 60 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates.

Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri toimetati võlgniku kätte 01.11.2007 a. posti teel tähitult väljastusteatega aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx. Seega oli vabatahtliku tasumise tähtaeg 31.12.2007 a. Vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul tasus võlgnik nõude katteks 11.12.2007 a.

618.00 krooni ja 21.12.2007 a. 400.00 krooni. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole Kalle Müürsepp*ale määratus rahalise karistuse ositi tasumise tähtaegu. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole E.M*ale määratud rahalise karistuse tasumise tähtaegu seni ka pikendatud.

07.04.2009 a. Swedbanki ja SEB Panka esitatud arestimisaktide alusel ei ole kohtutäituri

arvele seisuga 29.04.2009 laekunud midagi. Kohtutäitur taotleb endiselt asenduskaristuse kohaldamist E.M*a suhtes.

Seisuga 29.04.2009 a. on rahalise karistuse tasumata osa 38 010.57 krooni. Nõude katteks

laekus pärast asenduskaristuse taotluse esitamist rahaxxxxxxxxxxx pangaarvelt selgitusega „arestitud töötasust osa ajavahemikus 01.09.2008-01.04.2009, mis kuulub kinni pidamisele“.

Kohtutäiturile võlgniku poolt edastatud informatsiooni kohaselt on tegemist Kalle

Müürsepp*a elukaaslasega. Maksekorralduse selgitus ei ole kohtutäiturile arusaadav. Kohtutäitur on E.M*a taotlusel arestinud talle väljamakstava töötasu 05.02.2008

3

a. OÜ-s Fortaki. Nimetatud osaühingust laekus raha ajavahemikus 13.02.2008-09.05.2008 summas 3092.00 krooni.

10.06.2008 a. tasus E.M ise nõuete katteks 270.67 krooni, maksekorralduse selgitus oli „E.M,Rahaline nõue, täiteasi 171/2007/1831,1832,2184“. Rohkem ei ole E.M midagi tasunud enne asenduskaristuse taotluse esitamist.

Kohtutäitur on seisukohal, et E.M *a poolt kohtutäiturile 24.04.2009 a. esitatud

kaebuses puuduvad asjaolud, mis välistaksid asenduskaristuse taotluse esitamise vajaduse.

Kaebuse lisana kohtutäiturile edastanud Harjumaa Liinid AS õiendi alusel on Kalle Müürsepp*a põhipalk 7000 krooni kuus. See teeks võlgniku arestitavaks osaks 1005 krooni kuus. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.11.2006 a. otsuse täitmise tähtaeg KarS § 82 lg 1

p 2 kohaselt on 16. aprill 2010 a. Võlgniku töötasu arestimine ei võimalda nõude täitmist KarS §-st 82 lg 1 p 2 tuleneva tähtaja jooksul.

04.05.2009 a. teatas sissenõudja esindaja Kohtute Raamatupidamiskeskus, et E.M

tasus 8 kuu jooksul vabatahtlikult kohtuotsusega välja mõistetud nõuete katteks kokku 1599.50 krooni. Sissenõudja esindaja leiab, et peale 31.12.2007 a. ei täida E.M

kohtulahendit enam vabatahtlikult kuna vabatahtliku tasumise tähtaega ei ole pikendatud.

Sissetuleku arestimine on ™S-s sätestatud täitemenetluse toiming ning selle tagajärjel

laekuvaid summasid ei saa lugeda võlgniku poolt vabatahtlikult tasutud summadeks. Sissenõudjale rahalise karistuse katteks laekunud summa kokku on 10 139.73 krooni, millest

viimane laekumine 20.04.2009 a. moodustab üle 50% kinnipeetud summadest. Enne seda 11.07.2008-19.04.2009 s.o. 9 kuu jooksul laekumised puuduvad. 09.04.2009 s.o. enne viimast tasumist on kohtutäitur pööranud sissenõude ™S § 115 sätete

kohaselt võlgniku kontole. Sissenõudja leiab, et nimetatud menetlustoiming ei ole

põhjendamatu ning võlgnikku ülemääraselt koormav, kuna seaduse alusel ei kuulu arestimisele summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning teadaolevate andmete põhjal

võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluvad summad. Sissenõudja esindaja

nõustub võlgnikuga, et täitemenetluse keskne põhimõte ja eesmärk on tagada sissenõudja

nõude efektiivne rahuldamine, mis ongi väga selgeks ajendiks eeltoodud täitemenetluse toimingu läbiviimiseks.

Kahe aasta jooksul 16.04.2007-04.05.2009 on E.M tasunud ja/või on Kalle

Müürsepp*lt Tartu Maakohtu 10.11.2006 a. otsusega välja mõistetud nõuete katteks kokku kinni peetud 11 739.23 krooni s.h rahalise karistuse katteks 11 669.43 krooni. 29.04.2009 a. (04.05.2009) seisuga on rahalise karistuse tasumata osa 38 010.57 krooni, lisaks on tasumata sundraha, summas 4500 krooni. Kokku on E.M*al Tartu Maakohtu 10.11.2006 a. kohtuotsusega 1-06-9331 välja mõistetud nõudeid tasumata 42 510.57 krooni ulatuses s.o. ligi 80% välja mõistetud nõuetest. KarS § 82 lg 1 p 2 kohane täitmise aegumise tähtaeg on 16. aprill 2010. Sissenõudja esindaja nõustub kohtutäituri poolse avaldusega, et võlgniku töötasu arestimine ei võimalda nõuete täitmist KarS §82 lg 1 p 2 tuleneva tähtaja jooksul.

Sissenõudja esindaja on seisukohal, et kohtutäitur on toiminud korrektselt esitades kohtule

™S § 206 lg 2 sätete kohaselt avalduse E.M *a rahalise karistuse asendamise

otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras kuna rahalise karistusena mõistetud rahasummat ei ole määratud tähtpäevadeks tasutud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole ka pikendatud. Samas on sissenõudja esindaja seisukohal, et E.M*ale on võimalik tema poolt esitatud andmete põhjal (Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt kontrollimata) kohaldada karistuse täitmise pikendamist 12 kuuks KrMS § 424 kohaselt, vastavalt TMS § 206 lg 1 kuna otsuse täitmise aegumine selleks perioodiks KarS § 82 lg 1 p 2 sätete kohaselt peatub. Samas

palub sissenõudja esindaja määrata rahalise karistuse tasumine igakuiste maksetena

4

kohtutäituri arveldusarvele. Maksegraafiku mittejärgimisel jätkatakse tasumata osade osas täitemenetluse läbiviimist.

Kohtuistung

Kohtuistungil 04.05.2009 a. E.M*a kaitsja väitis, et E.M on täitnud

talle ™S alusel pandud kohustusi, v.a. siis, kui tal ei olnud tervislikel põhjustel seda

võimalik teha. Võlgnikul vara ei puudu, ta on tasunud kohustusi perioodiliste maksetega. Tagatis töötasu näol on olemas. Kaitsja arvates on ka ™S § 206 lg 1 korda kohtutäituri poolt

rikutud. ™S §130 toodud võimalust ei ole kohtutäitur kaalunud. Kaitsja leiab, et põhjus karistuse asendamiseks puudub ning on võimalik jätkata täitemenetlusega. E.M selgitas, et ei tasunud koheselt kohtuotsusega pandud kohustust, sest raha ei

olnud. 2007. aastal tegi ta niipalju ülekandeid, kui tal antud hetkel võimalik oli. Raha on E.M maksnud sellest ajast alates, kui ta tööle asus.

Kaitsja soovis maksetähtaja pikendamist kahe aasta, minimaalselt 19 kuu võrra ja ositi maksmist.

Prokurör oli seisukohal, et kui E.M tahab vabatahtlikku rahalise karistuse

tasumist, siis võiks maksetähtaega pikendada aasta võrra s.o. kuni 16.04.2010 a. Sellest

tulenevalt panna kohustus maksta alates maist igakuiselt 3167.60 krooni kohtutäiturile. Sellisel juhul saab aasta pärast karistuse põhiosa makstud. Kui seda ei ole võimalik täita, siis asendada rahaline karistus 38 010.57 krooni 61-päevase vangistusega lähtudes päevamäära suurusest 207 krooni.

Kaitsja soovis vaheaega, et kliendiga nõu pidada. Nõupidamise tulemusena tegi kaitsja ettepaneku, et rahalise karistuse tasumine toimuks aasta jooksul ja igakuine makstav summa

oleks 2000 krooni, millele lisandub aasta jooksul ülejäänud võlgnevuse tasumine E.M-i otsitud võimaluste abil.

Kohtu seisukohad

Kohus rahalise karistuse maksetähtaja pikendamiseks võtab aluseks KrMS § 424, mis sätestab: Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta

võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Tulenevalt KrMS § 424 ei ole seadusega kooskõlas kaitsja soov maksetähtaja pikendamiseks kahe aasta või minimaalselt 19 kuu võrra.

KarS § 66 lg 1 sätestab: Mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Täitemenetluse seadustiku § 206 lg.1 sätestab: Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja

jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või

varalise karistuse täitmise pikendamist kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

5

Käesoleval juhul on süüdimõistetule määratud kohtuotsusega rahaline karistus 49 680

krooni. Süüdimõistetu on kohtuotsuse jõustumisest möödunud kaheaastase perioodi kestel (16.04.2007-04.05.2009) täitnud rahalist karistust osaliselt – tema täitmata rahalise karistuse summa on 38 010.57 krooni, s.o. rohkem kui ¾ kogu mõistetud rahalise karistuse summast. Uuritud tõenditest nähtub, et süüdimõistetu ainukeseks sissetulekuks on tema põhipalk 7000 krooni kuus. Sellest tulenevalt ei ole E.M*al võimalik 16.aprilliks 2010 (KarS § 82 lg.1 p.2 tähtaeg) igakuise töötasu arvel rahalist karistust tasuda ei ühekordse maksena ega ka võlgniku palga arestitava osa arvel (1005 krooni kuus). Muu vara olemasolu Kalle Müürsepp eitab ja kohtutäitur ei ole muud vara tuvastanud. Seetõttu ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks on põhjendatud ja õige käsitleda praegu rahalise karistuse asendamise küsimust. Rahalise karistuse asendamise arutelu käigus on süüdimõistetu taotlenud rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist. Täitemenetluse seadustiku § 45 sätestab, et täitemenetluse käigus täitmise pikendamisel tuleb

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Sissenõudja on teatanud kohtule, et tema arvates on võimalik E.M-i*le kohaldada karistuse täitmise pikendamist. Arvestades seda asjaolu ning süüdimõistetu soovi, määrab kohus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise ühe aasta võrra. ™S § 205 lg 2 sätestab: Kui kohus on vastavalt karistusseadustiku § 66 lõikele 1 mõistnud

rahalise karistuse tasumise ositi või vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 424

pikendanud rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega, tasutakse rahaline

karistus või varaline karistus kohtuotsuses või -määruses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul.

E.M peab võimalikuks, et rahalise karistuse tasumine võiks toimuda aasta jooksul ja makstav summa oleks 2000 krooni kuus, lisaks aasta jooksul ülejäänud võlgnevuse tasumine muude täiendavalt otsitud vahendite abil. Prokuröri arvates peab igakuine tasutav summa tagama kogu rahalise karistuse seni tasumata osa tasumise 16.aprilliks 2010 ja seetõttu peab igakuine makse olema 3160.60 krooni.

Kohus on seisukohal, et arvestades E.M-i poolt esitletud ja kohtutäituri poolt kontrollitud olukorda (põhipalk 7000 krooni kuus), tuleb määrata E.M-ile rahalise

karistuse tasumine osade kaupa, vastavalt KarS § 66 lg 1, kuna osade kaupa tasumise

määramisel on arvesse võetud nii tema tööalast olukorda ( igakuine stabiilne sissetulek),

perekondlikku olukorda (E.M on elukaaslane, kelle osalusega pere kuludes tuleb arvestada), tema tervislikku seisundit (on sageli töövõimetu). Kõiki neid asjaolusid arvestab kohus ka igakuise osamakse suuruse määramisel, pidades silmas eesmärki, et kogu rahalise karistuse tasumata osa saaks määratud ajaks tasutud ja et

süüdimõistetul oleks võimalik paindlikult korraldada igakuiste tegelike osamaksete suurendamine. E.M*a rahalise karistuse igakuine kohustuslik osamakse peab olema vähemalt

2000 krooni. Sellisel juhul on süüdimõistetul võimalik osamakse suurust vastavalt oma

võimalustele igakuiselt reguleerida suurendamise suunas, suurendades seeläbi tõenäosust

rahalise karistuse tähtaegseks tasumiseks. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka rahalise karistusega karistatul on kohustus endal aktiivselt tegutseda rahalise karistuse täitmise nimel,

s.t. otsida võimalusi rahalise karistuse täielikuks tasumiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et

kohtu poolt määratud karistus kuriteo toimepanemise eest peabki kaasa tooma süüdimõistetule teatavaid kadusid ja kitsendusi, s.h. võib-olla tagasilangust elatustasemes või muid enesepiiramise vajadusi.

6

Kohus, olles pikendanud vastavalt KrMS § 424-le rahalise karistuse tähtaega ja määranud

vastavalt KarS § 66 lg 1-le rahalise karistuse tasumise ositi, määrab E.M*a rahalise karistuse maksetähtajaks 20. mai 2010 a. kohustades teda tasuma igakuiselt rahalise karistuse osamakset, s.o. vähemalt 2000 krooni ja arvestusega, et kogu summa saaks tasutud määratud tähtajaks.

Kohus selgitab, et kui E.M ei tasu määratud tähtajaks, 20.05.2010 a., kogu

rahalise karistuse seni tasumata summat, s.o. 38 010.57 krooni, siis tuleb uuesti arutlusele tasumata rahalise karistuse asendamine, vastavalt KarS § 70 ja ™S § 206 lg 2 järgi. Muu hulgas osutab kohus, et lisaks rahalisele karistusele kuulub tasumisele ka kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu.

™S § 206 lg 2 sätestab: Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud

rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise

tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb

täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise

otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses

märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule.

Kohtunik Ü. Raag