1-09-4148/3 · 1-09-4148/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Prokurör Peeter Pool

Kaitsja Kätlin Uibo

Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav:

H.G, ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel;

keskharidusega; töökoht: K AS; väärteokorras karistatud 3-l korral (kõik täitmata), sealhulgas:

01.07.2005.a. Põhja PP poolt LS § 7419

alusel rahatrahviga 15000 krooni; kriminaalkorras karistatud 3- l korral: 11.04.1995.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1a, katseaeg 1a 6k; 23.04.1999.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel rahalise karistusega 1080 krooni; 25.10.2006.a. Tartu Maakohtu KarS § 199 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 5000 krooni.

Tõkend – ei kohaldatud süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. KrMS § H.G

238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G

ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; •

p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Kriminaalasi nr. 1-09-4148

2 •

p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 06.05. 2009.a.

Määrata H.G Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta H.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista H.G-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise maksumus summas 420 krooni; - kaitsjale makstud tasu 1292,10 krooni.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 06.05.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

H.G süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kustumata karistuse ajal uuesti, olles joobeseisundis 07.04.2006.a. kella 17.20 ajal juhtis Harjumaal, Saue vallas, Valingu-Jõgisoo tee 2. km-l mootorsõidukit xxx reg nr xxx

Seega pani H.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: , et on Kohtuistungil selgitas H.G

süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi

ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. H.G

selgitas, et sündmus leidis aset 2006.a., ka oli ta purjus ning ei mäleta enam juhtunut, kuid

ülekuulamisel (t.l.24-25) rääkis uurijale tõtt. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, lisas, et

süüdistatav ei ole hiljem analoogilisi rikkumisi toime pannud ja palus karistada isikut leebelt,

3 mitte rahalise karistusega,kuna isikul makseraskused. . Lisakaristust kohaldada minimaalmääras.

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis H.G karistamist 4- kuulise 15 päevase vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS § 74 sätteid, mõistes vangistuse tingimisi 1,6 aastase katseajaga. Lisakaristuse kohaldamist nõudis prokurör 4 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et H.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning H.G puhtsüdamlikku süü

tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.G süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele

joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus H.G puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav

pani toime teise astme kuriteo. H.G on varem kohtulikult kriminaalkorras, ka väärtegudes karistatud, rahatrahvid osaliselt tasumata, käimas mitmeid täitemenetlusi.

Arvestades H.G isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et isikut on võimalik karistada

tingimusliku vangistusega. Rahalist karistust kohaldada ei ole otstarbekas, arvestades isiku

väikest sissetulekut (karjak), kahte ülalpeetavat (elukaaslase lapsed), käimasolevaid täitemenetlusi. Kuna süütegu leidis aset 2006.a. ning puuduvad andmed analoogsete süütegude toimepanemise

jätkamisest, ka vajab isik töökohal juhtimisõigust (sõit karjamaale), peab kohus võimalikuks kohaldada lisakaristust lühiajaliselt. H.G’ süüd tõendavad:

•

Koopia otsusest väärteoasjas (tl 2), millest nähtub, et 01.07.2005.a. on H.G Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 15 000 krooni. • Väärteoprotokoll 07.04.06.a. (tl 6), millest nähtub, et 07.04.2006.a. kella 17.20 ajal juhtis H.G Harjumaal, Saue vallas, Valingu-Jõgisoo tee 2. km-l, liikudes Jõgisoo suunas,

mootorsõidukit XXXreg nr xxx, olles alkoholijoobes ning tal puudus esitamiseks juhiluba. Nimetatud tegevusega rikkus ta LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 7419 lg 1, 7435 lg 1 järgi. • Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 7), mille kohaselt 07.04.2006.a. kella 17.27

ajal on Saue vallas tuvastatud H.G alkoholijoove 0,93 mg/l, millega ta on

nõustunud. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest on ta loobunud. •

Menetlusaluse isiku H.G ütlused (tl 8), mille kohaselt tunnistab ta, et juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx ja enne seda oli tarvitanud 2 liitrit õlut. Lisab, et oli vaja juhtida sõiduk Valingu raudteejaamast Valingu külla. •

Kahtlustava H.G ütlused (tl 24-25), mille kohaselt tunnistab ta osaliselt

kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Ta lisab, et 17.03.2006.a. tarvitas kodus alkoholi. Kella 22.00 ajal läks ta jalgsi bensiinijaama, mis asub kodust kolme kilomeetri

kaugusel. Bensiinijaamas sai ta kokku tuttava KL(L ), kelle autosse nad läksid juttu ajama. Ta istus juhiistmele ja K kõrvalistmele, autos olid kahekesi. Vahetult pärast seda tulid tema juurde Falck’i turvatöötajad ja väitsid, et ta tahtis alkoholijoobes sõiduautot

juhtida. Kohalekutsutud politsei tuvastas tal alkoholijoobe2,0 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli ta nõus ja meditsiinilist joobeekspertiisi ta ei nõudnud. Seejärel koostati

4

temale väärteoprotokoll selle kohta, et tema 17.03.2006.a. kella 22.55 ajal juhtis

Harjumaal, Keila linnas, Ülejõe tn 2 juures mootorsõidukit XXX reg nr xxx, olles

alkoholijoobes. Protokolliga ta tutvus, kuid ei nõustunud sellega, sest sel õhtul ta mootorsõidukit ei juhtinud.

Ta tunnistab, et 07.04.2006.a. kella 17.20 ajal juhtis Harjumaal, Saue vallas, Valingu- Jõgisoo tee 2. km-l mootorsõidukit XXX reg nr xxx., olles joobeseisundis. Ta lisab, et 06.04.2006.a. tarvitas ohtralt alkoholi, 07.04.2006.a. parandas ta õllega pead. Kella 17.00 ajal läks ta tuttava KL autot Valingu raudteejaamast ära tooma, kuna auto omanikul pole juhiluba. Enne sõiduauto juhtimist teadis ta, et on alkoholijoobes. Sõiduauto XXXreg nr XXX juhtimist alustas ta Valingu raudteejaamast, ta sõitis mööda Valingu-Jõgisoo teed

suunaga Valingu poole. Vahepeal möödus temast politseiauto, mis pööras hiljem ringi ning ta peatati lõpuks Sarapuu tn 2 juures. Tal puudus esitamiseks juhiluba, sest oli selle

koju unustanud. Alkomeetriga tuvastati temal alkoholijoove 0,93 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli ta nõus ning meditsiinilist joobeekspertiisi ta ei nõudnud. Seejärel koostati talle väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis 07.04.2006.a. kella 17.20 ajal Harjumaal,

Saue vallas, Valingu-Jõgisoo tee 2. km-l mootorsõidukit XXX reg nr xxx, olles

joobeseisundis. Protokolliga oli ta nõus. Ta lisab, et 01.07.2005.a. määrati talle

karistusena LE § 7419

alusel rahatrahv 15 000 krooni selle eest, et ta juhtis

mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Ta lisab, et see trahv on tal tasumata, kuna varasemalt puudusid materiaalsed võimalused, nüüd käib tööl asub trahvi tasuma. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.

Kohtunik