1-09-4052/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-4052

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva

Kriminaalasja arutamise aeg ja

koht

04.mai 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva

Kriminaalasja nr

1-09-4052 (08233000863)

Kohtunik

Mihhail Komt atnikov ś

Kohtuistungi sekretär

Laila Üleoja

Tõlk

Sirje Sirnask

Kriminaalasi (Dmitry Chudakov) süüdistuses T.D

Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaporokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Silvi Erro

Süüdistatav , sünniaeg xxx - T.D

isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik,

keskeriharidusega, emakeel-vene keel, elukoht: xxx ei

tööta, abielus, varem kriminaalkorras karistatud ühel

korral:

14.veebruaril 2006.aastal Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi vangistusega 3 (kolm)

kuud, tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud. Väärteomenetluse korras karistatud neljal korral, tõkend - elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Jekaterina Jev ina (riigi poolt määratud ś

korras)

juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 311,

313, maakohus : o t s u s t a s

1-09-4052

(6) 2

RESOLUTSIOON

1.

KarS § 424

Süüdi tunnistada T.D järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud

vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

2. kinnipidamiskohta saabumise Karistuse kandmise aja alguseks lugeda T.D

aeg. (Süüdistatav T.D peab vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, aadressil Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi). 2.1.Kohtuotsus pöörata täitmisele selle jõustumisel. 2.2.Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. mootorsõiduki Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta T.D-lt juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

3.1.Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas märke tegemiseks registrisse.

4.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.D-lt (elukoht: xxx) riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 40 (nelikümmend) krooni 30 senti (lk 39).

5.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo „J & M“ OÜ kasuks

(asukoht: Tallinna mnt 10a

, 20304 Narva) 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni

vandeadvokaat Jekaterina Jev ina määratud korras süüdistatava T.D kaitsjana ś kohtumenetlusel osutatud õigusabi eest (kaitsja taotlus 04.maist 2009.a).

5.1. (elukoht: xxx) KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.D-lt

menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni riigituludesse vandeadvokaat Jekaterina Jev ina kohtumenetlusel osavõtu eest. ś

5.2. (elukoht: xxx) KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.D-lt menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti riigituludesse vandeadvokaat Jekaterina Jev ina eeluurimisel osavõtu eest. ś

6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „T.D, kriminaalasi 1-09-4052, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 05.mail 2009.aastal.

1-09-4052

(6) 3 Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s. o 06.maist 2009.a Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda kohtuotsusega. Otsuse terviktekst on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 26.maist 2009.a

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

ASJAOLUD ja MEENTLUSE KÄIK

1. esitatud süüdistus selles, et tema, olles Käesolevas kriminaalasjas on T.D-le

alkoholijoobes, 09.novembril 2008.aastal kella 01.10 paiku Narva linnas, Rahu tn maja 8

juures juhtis sõiduautot „Audi A6 Avant“ reg. märgiga 687 AON, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 14.veebruari 2006.a KarS § 424 alusel 3 (kolm) kuud vangistust tingimuslikult katseajaga 18 (kaheksateist) kuud.

Seega T.D, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. süüdi Prokuröri abi Silvi Erro jäi esitatud süüdistuse juurde, palus T.D

tunnistada ja karistada vabadusekaotusega ning mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga.

2.1. tunnistas ennast süüdi täies ulatuses. Nõustus vangistuse Süüdistatav T.D asendamist üldkasuliku tööga. Vandeadvokaat Jekaterina Jev ina leidis, et süüdistatava selgitused toimunu kohta on leidnud ś kohtuistungil tõendamist ning palus kergendada vangistuse karistust. Vandeadvokaat nõustus asendama karistust üldkasuliku tööga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. esitatud süüdistus on kohtuistungil leidnud Maakohus leidis, et T.D-le täielikult tõendamist ja seda järgmiste tõenditega.

4.Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud koopia 14.veebruari 2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusest 1-06-653 (lk 24-25) ja karistusregistri väljavõtte T.D

kohta (lk 30-31), millistest nähtub, et T.D karistati 14.veebruaril 2006.aastal KarS § 424 järgi 3 (kolme) kuu vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati ja katseajaks määrati 18 (kaheksateist) kuud.

Seega 09.novembril 2008.aastal oli T.Dsik, keda on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o KarS § 424 tähendatud isik.

5.

Selle kohta, et 09.novembril 2008.aastal kella 01.10 paiku oli T.D alkoholijoobes, on maakohtule esitatud joobe tuvastamise protokoll (lk 3), millest nähtub, et T.D tuvastati 09.novembril 2008.aastal kella 01.10 ajal alkoholijoove 1,02 mg/l kohta, mis Vabariigi Valitsuse 2.aprilli 2001.a määruse nr 120 § 19 lg 1 p 2 vastab kergele alkoholijoobele, mille alusel koostati väärteoprotokoll (lk 2).

1-09-4052

(6) 4

5.1.Kuivõrd isik oli joobes juhtimiselt tabatud teistkordselt, siis lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust (lk.1). Nimetatud asjaolu kohta andsid ütlusi ka tunnistajad xxx (lk 14-18), xxx (lk 19-23), kes kõik kinnitasid, et T.D oli süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobes. Eelnimetatud tõendite osas kohtuistungil vaidlust ei olnud. Süüdistatav T.D

tunnistas ka ise, et on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest oli ka 09.novembril 2008.aastal tarvitanud alkoholi (lk 7-12).

Neid tõendeid kogumis hinnates maakohus leiab, et T.D süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud.

6.KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses

sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses

võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 424 järgi, mis kriminaliseerib mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist üldohtliku

süüteo eest abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus

arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni

Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara.

Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis.

Süüdistatav, omades 14.veebruari 2006.a (lk 24-25) määratud kehtivat karistust

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime KarS § 424 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Süüdistatav oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse süüteo eest ning pidi teadlik

olema endal esineda võivast joobeseisundist, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav nimetatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis.

7. süüd, samuti Karistuste määramisel arvestad maakohus eelkõige T.D

toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

7.1. pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad T.D ja raskendavad asjaolud T.D suhtes puuduvad. Kohtunik ei nõustu vandeadvokaat Jekaterina Jev ina ja prokuröri abi Silvi Erro väidetega, et ś

karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvata puhtsüdamlikku kahetsust. Selline väide on paljasõnaline ja ei tule kriminaalasja tehioludest. Kohtuniku arvates, kui isik pärast katseaja möödumist pani toime samalaadse kuriteo ei saa lugeda sellist käitumist puhtsüdamlikuks kahetsuseks.

7.2. tuvastati alkoholijoove 1,02 Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et T.D mg/l, s.o keskmine joove ülemise piiri lähedal ja et taolises joobes liiklemine võib kujutada endast ohtu paljude isikute tervisele/elule ja nende varale.

7.3.KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust.

1-09-4052

(6) 5

Maakohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse

mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T.D varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo eest.

Tema katseaeg möödus 2007.a augustikuu keskel ja vähem kui ühe aasta ja kahe kuu

möödudes pani ta toime uue kuriteo. Teda on karistatud ka väärteokorras samalaadse

liiklusalase rikkumise eest. Maakohtu arvates näitab eeltoodu, et T.D on

liikluseeskirjade rikkuja, kes ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste

toimepanemist. Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud vangistusega, mille

kandmisest ta oli tingimuslikult vabastatud. Vaatamata määratud karistustele ja antud

võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vangistust kandmata, ei ole

süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist. Eelneva põhjal leiab maakohus, et käesoleval juhul ei pea maakohus põhjendatuks T.D-le KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga.

Maakohus leiab, et selle isiku mõjutamiseks pole põhikaristusena tuleb mõista vaid vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab

maakohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

7.4.Seoses sellega, et kohtunik ei nõustu vandeadvokaat ja prokuröri abi ettepanekutega

asendada vangistuse karistus üldkasuliku tööga, kohus märgib järgmist. Olgu siinjuures

äratoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.detsembri 2008.a otsuses nr 3-1-1-91-07 väljendatud seisukoht, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega

kaitsja vastavate taotlusega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.

8.Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii

sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohus vajalikuks KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamist ja T.D-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle

määratud karistustesse, peab maakohus vajalikuks kohaldada lisakaristust, mis ei ületa keskmist määra. Puuduvad erandlikud asjaolud, et lisakaristust mitte kohaldada. KarS § 55 lg

1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

8.1.Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005.a otsuses nr 3-4-1-2-05 väljendatud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes erandlikel asjaoludel. Kohtunik peab vajalikuks viidatud üldkogu otsust korrata selles, et juhtimisõiguse

peatamise kui materiaalses mõttes karistuse eesmärk on praegusel juhul legitiimne, kuna joobnuna mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas

kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

9. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-09-4052

(6) 6

10.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. eeluurimisel määratud kaitsjale makstav tasu, toimiku paljunduskulu 40 (nelikümmend) krooni 30 senti (lk 39) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäär ehk 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Mihhail Komt atnikov ś kohtunik