1-08-12777/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-12777

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12777 (08230108112) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi K.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav K.R

Ik: XXX, eestlane, EV kodanik, keskharidus, töövõimetuspensionär, elukoht: xxx Tõkend: Harju Maakohtu 09.01.2009 määrusega tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine. Vahistatud 02.05.2009.

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. K.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik, so

02.05.2009 kuni 06.05.2009, so 5 (viis) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta K.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva K.R-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.R temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 ettenähtud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.R-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

2

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada K.R-i temale määratud 2 aastase katseaja

jooksul täielikult hüvitada TV tekitatud varaline kahju 30 000 krooni.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.R-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.05.2009.

7. K.R-i suhtes muudetud tõkend vahistamine tühistada ja K.R vabastada

vahi alt kohtusaalis.

8. K.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 590 (viissada üheksakümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank),

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.R , 1-08-12777, kaitsjatasu“.

9. Jätta K.R-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja

mõistetav sundraha 6525 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

10. TV esitatud tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning K.R-ilt välja mõista TV kasuks 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni, mis tuleb K.R KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud korras heastada kohtu määratud 2 aastase katseaja

jooksul. Hüvitamisele kuuluv tsiviilhagi summas 30 000 krooni tuleb üle kanda TV arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgituseks „K.R, 1-08-12777, tsiviilhagi hüvitamine“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Asitõend: kriminaaltoimikus asuv (t/l 40) sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus nr XXX edastada Autoregistrikeskusele registreerimistunnistuse eeskirjadejärgseks hävitamiseks ja sõiduki arvelt kustutamiseks. 13. Asitõend: kriminaaltoimikus asuv (t/l 88) ümbrik sündmuskohalt võetud rooste tükkidega kuulub kui asi, millel puudub väärtus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.05.2009 ja kui apellatsioonkaebust selleks tähtajaks ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.05.2009.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

3

K.R-i süüdistatakse selles, et tema, kasutades ära teist isikut, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st varguse, alljärgnevalt:

Eeluurimisel tuvastamata kuupäeval 2008 aasta aprillikuu lõpus K.R , väites, et

omab õigust käsutada, sealhulgas võõrandada Tallinnas Poska 14 maja hoovil seisnud

sõiduautot XXX, r.n. XXX, turuväärtusega 30000 krooni, eelnimetatud õigust tegelikkuses mitte omades, sõlmis lihtkirjaliku müügilepingu, müües eelnimetatud sõiduauto, OBBD´ile, saades viimaselt sõiduki müügisummana 1000 krooni sularaha.

Eeltoodud teoga K.R lõi OBBD'ile ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites viimasele endal olevat õiguse, millist K.R tegelikkuses ei olnud. Selliselt tekkis K.R-i ja OBBD´i vahel ärakasutamissuhe, mis võimaldas K.R kui

vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut OBBD'it kui vahendit

süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. K.R valitses ärakasutatavat isikut OBBD´it teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb -K.R-i

jaoks võõra vallasasja, sõiduauto, äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. 25.04.2008 OBBD'i poolt sõiduauto eelnimetatud kohast äraviimisega teostus

varguse süüteokoosseisupärane tegu — vallasasja, sõiduauto, omaniku TV valdus sellele lõppes valduse murdmise teel ning K.R lõi endale omanikusarnase seisundi ja pööras võõra vallasasja - sõiduauto - OBBD´i vara hulka. Seega pani K.R toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K.R-i selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime

pannud varguse, kasutades ära teist isikut, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline tegu jäi lõpule viimata K.R-i tahtest mitteolenevatel asjaoludel, s.t. varguse katse, alljärgnevalt: 21.05.2008 K.R, väites, et omab õigust käsutada, sealhulgas võõrandada Tallinnas Poska 14 maja hoovil seisnud sõiduautot XXX, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 6000 krooni, sõiduautot XXX, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 5000 krooni, registrisse

mittekantud sõiduautot XXX, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 5000 krooni ja

registrisse mittekantud, ilma registreerimisnumbriteta sõiduautot XXX, väärtusega 2000

krooni, eelnimetatud õigust tegelikkuses mitte omades, sõlmis neli lihtkirjalikku

müügilepingut, müües eelnimetatud sõiduautod SC, saades viimaselt sõidukite

müügisummana 4000 krooni sularaha. Eeltoodud teoga K.R lõi SC ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites viimasele endal olevat õiguse, millist K.R

tegelikkuses ei olnud. Selliselt tekkis K.R-i ja SC vahel ärakasutamissuhe, mis võimaldas K.R kui vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut SC kui

vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. K.R valitses ärakasutatavat

isikut SC teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb - K.R-i jaoks võõraste vallasasjade, sõiduautode, äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 23.05.2008 kella 15:00 ajal, mil K.R oli minetanud kontrolli

toimuva üle, SC poolt sõiduautode eelnimetatud kohast äraviimise katsega teostus varguse süüteokoosseisupärane tegu - võõraste vallasasjade - sõiduautode - omanike TV ja HT valdust

nendele püüti murda, milline tegevus jäi lõpule viimata, kuna sündmuskohal viibinud sõiduautode omanikud tõkestasid tegevuse. Seega pani K.R toime KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on riigiprokuröri abi Meelis Sentifoli, süüdistatav K.R

ja tema kaitsja Owe Ladva sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 199 lg 2 p 4

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5

(viis) kuud vangistust ning KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades jäetaks vangistus kohaldamata kui K.R 24 (kakskümmend neli) kuulise katseaja jooksul ei pane toime

uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti

4

kohustub K.R vastavalt KarS § 75 lg 2 p l sätestatud korras heastama kuriteoga

tekitatud kahju kohtu määratud 2-aastase katseaja jooksul, s.t. hüvitama TV poolt esitatud tsiviilhagi 30 000 krooni.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 199 lg 2 p 4 asub kohus seisukohale, et K.R kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 4

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik