3-2-1-32-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-32-17

Määruse kuupäev

Tartu, 19. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

S. G-le seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine

ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu

algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-31867

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Puudutatud isik S. G, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik V. A

Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu

Asja läbivaatamise kuupäev

3. aprill 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-31867

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroo Anti Aasmaa vandeadvokaadi Anti Aasmaa tasu ja kulude

suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus

selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus algatas 16. augusti 2016. a määrusega omal algatusel menetluse, et otsustada

S. G-le (eestkostetav) seatud eestkoste jätkumise vajalikkus ja talle määratud eestkostja ametiaja

pikendamine.

Eestkostetavale on määratud eestkostjaks V. A (eestkostja) Harju Maakohtu 1. oktoobri 1999. a

otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1343/99. Eestkostet ja eestkostja ametiaega pikendati Harju Maakohtu

12. oktoobri 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31867 12. oktoobrini 2016.

2. Eestkostetav leidis, et tal on eestkostet vaja ja eestkostjana võiks jätkata senine eestkostja.

Eestkostetav selgitas, et ta teab poliitikuid ja on valimas käinud, kuid tema kell ei näita kunagi õiget

aega ning leidis, et talle ei või liiga palju raha kasutada anda.

3. Eestkostja selgitas, et tunneb eestkostetavat alates 1998, käib teda sageli vaatamas, nad käivad

koos juuksuris, poes, jalutamas, muuseumites jne. Eestkostja märkis, et ta ei imesta, et eestkostetav

oskas advokaadi küsimustele hästi vastata, sest ta loeb palju ja tal on väga hea mälu. Eestkostja leidis,

et vaatamata sellele ei peaks aga eestkostetavale valimisõigust andma, sest ta ei oska enda seisukohta

selles osas kujundada. Eestkostja leidis, et eestkostetav ei oska oma rahaasju planeerida. Ükskõik kui

palju talle raha anda, kulutab ta selle kohe ära, ostes mõttetuid asju ja andes need teistele ära.

Eestkostja leidis, et eestkostetavale võiks jätta õiguse teha pisitehinguid, kuid nende suuruse võiks

jätta eestkostja otsustada.

4. Eestkostetava viimase registreeritud elukoha järgne kohalik omavalitsus Saue vald Saue

Vallavalitsuse kaudu (kohalik omavalitsus) leidis, et eestkostetava tervisliku seisundi

kindlakstegemiseks on vaja teha ekspertiis. Kohalik omavalitsus toetas senise eestkostja jätkamist,

kui eestkostetava tervislik seisund ei ole paranenud, leides, et eestkostja on seni oma ülesandeid

kohusetundlikult täitnud.

5. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat Anti Aasmaa (määratud

esindaja) leidis, et kuivõrd eestkostetava eestkostevajadus ei ole ära langenud, tuleks eestkostet

pikendada. Eestkostja ametiaja pikendamine on põhjendatud, sest eestkostetav ise soovib, et

eestkostjana jätkaks senine eestkostja, ning eestkostja ja eestkostetava vahel on välja kujunenud

hoolivad lähisuhted. Määratud esindaja leidis aga, et eestkostja ülesannete ringi tuleks kitsendada:

taastada tuleks eestkostetava valimisõigus ja eestkostetav võiks teha iseseisvalt pisitehinguid 25 euro

eest kuus.

6. Ekspert, kes tegi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, leidis, et eestkostetaval esineb

vaimuhaigus skisofreenia näol (RHK 10 järgi - F20.3), mille tõttu ei ole ta võimeline kestvalt oma

tegudest aru saama ega neid juhtima, samuti avaldama oma tahet, sh teostama valimisõigust.

Eestkostetava vaimne seisund võimaldab tal teha üksnes pisitehinguid. Ekspert leidis, et eestkostetava

ärakuulamine ei kahjusta tema tervist, samuti suudab eestkostetav avaldada oma tahet eestkoste

pikendamise ja eestkostja isiku suhtes.

7. Harju Maakohus tuvastas 11. oktoobri 2016. a määrusega, et eestkoste jätkumine tema kõigi asjade

ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik, ning pikendas senise eestkostja ametiaega

10. oktoobrini 2021. Maakohus määras eestkostetavale eestkostja resolutsiooni p-de 6 ja 8 kohaselt

kõigi asjade ajamiseks, kuid jättis eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja

määratud summa ulatuses kuus. Maakohtu resolutsiooni p 4 järgi on eestkostetav valimisõiguse osas

teovõimetu ning resolutsiooni p 5 järgi ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tegemise

tagajärgedest. Maakohus jättis eestkostetavale määratud esindaja ja ekspertiisi kulud riigi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on eestkostetaval ekspertiisiaktist lähtudes skisofreenia,

mistõttu on eestkostetav seniajani piiratud teovõimega ning tema huvide kaitseks on eestkoste

jätkumine vajalik. Eestkostetava huve ei saa kaitsta volituste andmise või abiliste kaudu. Senise

eestkostja ametiaega tuleb pikendada, sest eestkostja on enda ülesannete täitmisega hästi hakkama

saanud, tema ja eestkostetav on eestkoste jätkumisega nõus ning takistavaid asjaolusid ei ole.

Maakohus leidis, et eestkostetava ülesanded peavad hõlmama eestkostetava kõikide asjade ajamist,

arvestades menetluses ära kuulatud isikute välja toodud seisukohti, ning eestkostetavale tuleb jätta

õigus teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja määratud rahasumma ulatuses. Kuna eestkostja

seatakse kõikide asjade ajamiseks ning vaatamata oma heale mälule ei suuda eestkostetav enda

seisukohti adekvaatselt kujundada, tuleb eestkostetav tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 5 alusel ning jätkuvalt mitte lubada eestkostetaval

teha perekonnaõiguslikke tehinguid, sest ta ei saa nende õiguslikest tagajärgedest aru.

8. Eestkostetav esitas määratud esindaja vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4 ja 8, millega maakohus tunnistas

eestkostetava valimisõiguse osas teovõimetuks ning määras eestkostetavale eestkostja kõikide asjade

ajamiseks, kuid lubas eestkostetaval teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja määratud rahasumma

ulatuses.

Eestkostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Saue vald palus jätta maakohtu määruse muutmata osas, millega eestkostetav tunnistati valimisõiguse

osas teovõimetuks, kuid leidis, et eestkostetavale võib anda õiguse teha 25 euro eest pisitehinguid

kuus.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust seda muuta. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse

põhjendustega ja neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korranud.

Ringkonnakohus leidis, et kui eestkostetavale on määratud eestkostja kõikide asjade ajamiseks, ei pea

kohus eestkostetava valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamist TsMS § 526 lg-st 5 lähtudes eraldi

põhjendama.

Ringkonnakohus leidis, et eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise ulatuse saab määrata

eestkostja, sest eestkostetavale endale oleks kahjulik, kui määrataks kindlaks konkreetne summa,

mida ta võiks iseseisvalt kasutada. Eestkostja ärakuulamise protokollist, vastusest määruskaebusele ja

varasematest materjalidest nähtub, et ükskõik kui palju raha eestkostetavale anda, kulutab ta selle

kiiresti ära ja jagab asjad mh teistele hooldekodus viibijatele laiali. Varem on proovitud

eestkostetavale kindlat summat määrata, kuid see ei ole toiminud. Kasvatajate käes on alati

eestkostetava tarbeks 20-30 eurot ja kui see otsa saab, annavad kasvatajad teada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Eestkostetav esitas määratud esindaja kaudu Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 8 ning ringkonnakohtu määruse osas, milles maakohtu

määrus jäeti muutmata ning teha asjas uus määrus, millega anda eestkostetavale iseseisvate tehingute

tegemise õigus 25 euro ulatuses kuus või 5 euro väärtuses nädalas ning lugeda eestkostetav

valimisõiguse osas teovõimeliseks. Eestkostetavale määratud esindaja esitas koos määruskaebusega

ka riigi õigusabi tasu taotluse 120 euro (+ km) hüvitamiseks kaebuse koostamise eest ning hiljem

taotluse 20 euro (+ km) hüvitamiseks määruskaebusele saabunud vastustega tutvumise eest.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtupraktikas küllaltki ulatuslikult omaks võetud seisukoht,

et eestkostja võib määrata rahasumma, mille ulatuses on eestkostetaval õigus teha iseseisvalt

pisitehinguid. Määruskaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu, leides, et kohus ei saa TsMS § 526

lg 2 p-st 4 lähtudes delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib

eestkostetav iseseisvalt pisitehinguid teha. Summa, mille ulatuses isik võib iseseisvalt pisitehinguid

teha, tuleb kindlaks määrata kohtulahendis.

Eestkostetavale tuleks anda õigus teha pisitehinguid nädalas 5 euro eest ja kuus 25 euro ulatuses.

Kohtud välistasid eestkostetava õiguse iseseisvalt pisitehinguid teha mitte seetõttu, et eestkostetav ei

oleks selleks võimeline, vaid seetõttu, et eestkostetav võib teha ebamõistlikke oste. Selline põhjendus

ei saa olla alus jätta konkreetse summa määramise õigust eestkostja otsustada. Vajadusel saab kohus

määrata lühikese perioodi (nt 5 eurot nädalas), et vältida, et eestkostetav kulutaks kiirelt

põhjendamatult suure summa.

TsMS § 526 lg 5 ei välista võimalust, et kuigi eestkostja seatakse kõikideks tehinguteks, säilitab

eestkostetav valimis- ja hääleõiguse, lahendit ei ole selles osas põhjendatud. Valimisõiguse

teostamine ei eelda süvateadmisi poliitikast, vaid valimiste tähendusest arusaamist, eestkostetav

teadis ärakuulamise ajal, kes on president ja kes on olnud sellel ametikohal varem. Samuti oli tal

erakondlik eelistus ja ta selgitas, et kunagi hääletades valis ta tuttava kandidaadi.

11. Eestkostja tõi vastusena määruskaebusele välja, et eestkostetavale ei ole mõtet anda raha osa

kaupa kätte, sest eestkostetavale iseseisvaks kasutamiseks mõeldud raha antakse niikuinii

kasvatajatele ja kantakse arvepidamise kaardile. Eestkostetav ei võta enda kätte raha isegi siis kui

seda pakkuda. Ka siis, kui eestkostetav koos eestkostjaga asju ostab, lähevad need lattu, kust

eestkostetav saab need kätte vajadust mööda. Ostetud asjad annab eestkostetav ise lattu, sest muul

juhul vahetab ta need kohe välja. Eestkostetavale ei ole mõtet anda valimisõigust. Eestkostetav ei

oleks valijate arvestuses isegi siis, kui ta tunnistataks valimisõiguse osas teovõimeliseks, sest

eestkostetaval ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, mistõttu ei saaks ta valijakaarti.

Samuti ei ole tema ID-kaardil allkirja, mistõttu ei saaks ta hääletamissedelit.

Saue vald leidis, et eestkostetavale võib anda õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid 25 euro eest kuus,

kuid leidis, et valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamist ei pea kohus TsMS § 526 lg-st 5

tulenevalt eraldi põhjendama. Isiku hea mälu ei tähenda tema head analüüsivõimet.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi

tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

13. Ringkonnakohus leidis, et eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise ulatuse saab määrata

eestkostja, sest eestkostetavale endale oleks kahjulik, kui määrataks kindlaks konkreetne summa,

mida ta võiks iseseisvalt kasutada. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Eestkostemäärusesse tuleb TsMS § 526 lg 2 kohaselt märkida eestkostetava ja eestkostja isik,

eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib eestkostetav teha eestkostja nõusolekuta ning

aeg, millal kohus otsustab hiljemalt eestkoste lõpetamise või pikendamise. Olukorras, mil

eestkostemäärusest ei tulene selgelt, milliseid tehinguid võib eestkostetav iseseisvalt eestkostja

nõusolekuta teha, ei vasta eestkostemäärus TsMS § 526 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele.

14. Kolleegium selgitab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja TsMS § 526 lg 4 ja

perekonnaseaduse (PKS) § 207 lg 1 kohaselt. Eestkostemääruses märgitakse eestkostja ülesannete

ring, millest tuleneb eestkostja esindusõiguse ulatus. Eestkostja saab PKS § 203 lg 2 järgi määrata

ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Osas, milles isikule on eestkostja

määratud, eeldatakse, et tema teovõime on piiratud, kuid eestkostja ülesannete ringist välja jäävas

ulatuses ei eeldata, et eestkostetava teovõime oleks piiratud, ning tal on võimalik teha iseseisvalt

kehtivalt tehinguid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 mõttes.

15. TsMS § 526 lg 2 p 4 annab võimaluse määratleda need tehingud, mida eestkostetav võib teha

eestkostja nõusolekuta, ehk ulatuse, milles eestkostetava teovõime ei ole piiratud. Eestkostemääruses

kajastatud tehingud, mida eestkostetav võib teha iseseisvalt, on kehtivad ka siis, kui tehingu

tegemiseks ei olnud eestkostja nõusolekut ja eestkostja hiljem tehingut heaks ei kiida. Seega on

eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õiguse kajastamine eestkostemääruses vajalik selleks, et

tagada õigusselgus, kas eestkostetava eestkostja nõusolekuta tehtud tehingud on kehtivad.

Kolleegium nõustub seejuures määruskaebuses esitatud väitega, et kohus ei saa delegeerida

eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha,

vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p-st 4 lähtudes kajastuma

ka eestkostemääruses.

16. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et pisitehingute tegemise õiguse jätmine eestkostetavale ei

välista eestkostja määramist kõigi asjade ajamiseks. Kolleegium leiab, et ka siis, kui

eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2

p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas

teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes.

17. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus eeltoodust lähtudes hindama, kas ja millises

ulatuses on põhjendatud anda eestkostetavale õigus enda varaga iseseisvalt tehinguid teha. Kui

eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus.

18. Kuivõrd ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

19. Kolleegium leiab, et eestkostetavale määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu

suuruseks 144 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi

seaduse §-dest 22 ja 23, kuid taotlus täiendavalt 24 euro (sh käibemaks) hüvitamiseks

määruskaebusele saabunud vastustega tutvumise eest ei ole põhjendatud.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks