3-2-1-16-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-16-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Finesta Baltic OÜ hagi AS-i TULMIN SISUSTUS vastu

8188 euro 80 sendi ja viivise saamiseks ning AS-i

TULMIN SISUSTUS vastuhagi Finesta Baltic OÜ vastu

12 043 euro 84 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-3615

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i TULMIN SISUSTUS kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

17 826 eurot 20 sent

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Finesta Baltic OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Daisy Tauk

Kostja AS TULMIN SISUSTUS, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aivar Ennok

Asja läbivaatamise kuupäev

20. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3615.

Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finesta Baltic OÜ (hageja) esitas 9. märtsil 2015 Harju Maakohtule AS-i TULMIN SISUSTUS

(registri andmetel tehtud kustutamishoiatus) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 8188 eurot 80 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras

viivise põhivõlgnevuselt alates 24. novembrist 2014 kuni tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale 18. jaanuaril 2014 hinnapakkumise korteri täislahendusega

sisekujunduse projekti koostamiseks, mh köögimööbli joonised, 3D projekt ning joonis-skeemid

(sisekujunduse teenuse leping). Kostja tegi 2. juunil 2014 hinnapakkumise köögimööbli müügiks ja

paigaldamiseks. 4. juunil 2014 tegi kostja uue hinnapakkumise. Muuhulgas oli kostja muutnud

mõõte, mille tagajärjel köögimööbel enam hageja kööki ei mahtunud. Muudetud mõõte ei olnud

pakkumises markeeritud. Hageja ei teinud mõõdistusi ega kontrollinud, kas tellitav mööbel hageja

ruumi mahub. 5. juunil 2014 saatis kostja hagejale mööbliosa ja paigalduse tellimuse kinnituse.

Kostja pakkumise kohaselt oli köögimööbli hind koos paigaldusega 16 377 eurot 60 senti, millest

8188 eurot 80 senti tuli tasuda ettemaksena. Hageja tasus ettemakse. Pakkumise kohaselt oli

köögimööbli tarneaeg neli kuni viis nädalat, s.o tähtajaga 14.-17. juuli 2014. 30. septembril 2014, s.o

enam kui kahekuulise hilinemisega, teatas kostja, et kogu köögimööbel on tarnitud. Samal päeval

teatas hageja, et sellist köögimööblit ei ole ta tellinud ega võta seda vastu. 3. oktoobril 2014 teatas

hageja, et köögimööbli puuduste hulk ei ole aktsepteeritav, ning palus ettemakse tagastada ning

detailid objektilt hiljemalt 8. oktoobriks 2014 ära viia. 8. oktoobril andis hageja kostjale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 22. oktoobrini 2014. 20. oktoobril 2014 teatas kostja, et puudused saab

kõrvaldada 28. novembriks 2014, kuid hageja antud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud.

23. oktoobril 2014 esitas hageja kostjale hinna alandamise avalduse, milles teatas, et ta ei oleks

mingil juhul ostnud sellise kvaliteedi ja pakutava tarneajaga mööblit 16 377 euro 60 sendi eest, ning

tegi ettepaneku müügihinna alandamiseks 30% ehk 4913 euro 28 sendi võrra, nii et lõplikuks

müügihinnaks jääks 11 464 eurot 32 senti. Pooled pidasid 2014. a novembris ka

kompromissiläbirääkimisi. 17. novembril 2014 taganes hageja sisekujunduse teenuse lepingust ja

köögimööbli müügilepingust (müügileping) ning palus kostjal tagastada köögimööbli ettemakse.

Hageja toimetas mööbli 8. detsembril 2014 kostja asukohta ning soovis seda tagastada, kuid kostja

keeldus mööblit vastu võtmast. Hageja on kehtivalt lepingust taganenud ning soovib seetõttu tasutud

ettemakse tagastamist ja seadusjärgses määras viivist. Kuivõrd hageja taganes lepingust, ei pea ta

tasuma teist osamakset 8188 eurot 80 senti.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et hageja ei ole poolte lepingust kehtivalt taganenud, kuivõrd puudub oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 mõttes, mis annaks hagejale aluse sisekujunduse teenuse lepingust

ning köögimööbli müügilepingust taganeda.

3. Kostja esitas 22. septembril 2015 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhinõude

12 043 eurot 84 senti ja viivise. Põhinõue moodustub kostja tasutud OÜ Asur Team arvest ja hageja

jaoks tellitud teenuse kulust 555 eurot 4 senti, ruumikujundusalaste konsultatsioonide tasust

3300 eurot (arved nr 103 ja 109) ja müügilepingu järgi tasumata osamaksest 8188 eurot 80 senti.

Hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ja võlgneb kostjale teise tasumata osamakse.

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja ei tellinud ruumikujundusalaseid konsultatsioone ajavahemikul 22. juunist kuni

13. novembrini 2014 ning tal puudub kohustus tasuda arve nr 103. Ka eluliselt ei ole usutav, et hageja

oleks soovinud kostjalt mistahes konsultatsioone pärast köögimööbli ebaõnnestunud tarnet. Samuti ei

ole hageja tellinud ruumikujundusalaseid konsultatsioone ajavahemikul 13. augustist kuni

11. detsembrini 2014 ning tal puudub kohustus tasuda arve nr 109.

5. Harju Maakohus rahuldas 18. märtsi 2016. a otsusega hagi täies ulatuses ja vastuhagi osaliselt.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7165 eurot 40 senti ja viivise põhivõlalt

VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hagiga seotud menetluskulud jäid kostja

kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määranud menetluskulude

suurust kindlaks.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustuste täitmisel

puudusi esines. Kappide hilinemine ei ole oluline lepingurikkumine, küll aga muutub see oluliseks

lepingurikkumiseks, kui kohustatud isik ei täida kohustust ka selle täitmiseks antud täiendava tähtaja

jooksul. Kostja kõiki puudusi täiendaval tähtajal ei kõrvaldanud. Seega on müügilepingut oluliselt

rikutud (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja antud täiendav tähtaeg 14 päeva oli ka mõistlik, kuivõrd

kahenädalane tähtaeg on üldjuhul mõistlik ja kapid oleksid pidanud kohal olema juba palju varem.

Hageja mure ei ole see, kuidas ja mil viisil kostja oma tähtajaks täitmata kohustusi täiendaval tähtajal

täidab. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ka ühe kuu jooksul. Lisaks taganes kostja oma algselt välja

pakutud tähtajast 28. novembril 2014 ja nimetas uueks tähtajaks 7.-8. detsembri 2014. Pidevalt

muutuvate lubaduste tõttu oli hagejal õigus kostjat enam mitte usaldada ja jätta uued täiendavad

tähtajad aktsepteerimata. Hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. Hagejal on õigus nõuda

tasutud ettemakse tagastamist ja viivist. Seetõttu ei ole hagejal kohustust tasuda ka teist osamakset

ning vastuhagi jääb vastavas osas rahuldamata.

Vastuhagi kohaselt esitas OÜ Asur Team kostjale arve mööbliosa paigaldamise ning pakendi

utiliseerimise eest kokku 590 eurot 44 senti. Kostja tasus selle arve. Kostja arvates on hageja

kohustatud hüvitama arve alusel tellitud teenuse kuluna 555 eurot 4 senti. Hageja ei ole sellele kostja

nõudele esitanud ühtegi vastuväidet. Seetõttu tuleb lugeda nõue hageja poolt omaksvõetuks ja

rahuldada vastuhagi vastavas osas.

Kostja nõude õige ja põhjendatud suurus arve nr 109 alusel on 600 eurot (+km). Pooled ei vaidle

asjaolu üle, et tasumata on 20% töödest, kuid arve on esitatud 25% tööde eest. 20% kogumahust

3000 eurot on 600 eurot (+km). Samas on nõue lõppenud tasaarvestusega. Hageja tasaarvestuseks

kasutatud nõue on selge ja tõendatud. Hageja nõudis õigustatult tasu kostjale kuuluva mööbli

ladustamise eest, sest kostja ei olnud nõus seda hageja omandilt ära viima.

Hageja ei ole tasunud arvet nr 103 sisustusprojekti lõpetuse eest, põhjendades seda asjaoluga, et

projekt on lõpetamata. Kostja esitas 16. veebruaril 2016 uusi tõendeid, mis väidetavalt tõendavad

vastuhagis esitatud nõudeid, sh nõutud jooniste hagejale saatmist. Selleks, et kostja oleks õigustatud

saama hagejalt 2000 eurot (+km), peab kostja olema teinud kokkulepitud tööd. Kostja on teinud

üheksast tööst kolm. Seega ei ole kostja nõue täielikult põhjendatud. Kuivõrd pooled ei ole esitanud

kohtule hinna kalkuleerimise alust või iga eraldi töö väärtust, nimetas kohus ise õiglase hinna,

lähtudes faktilistest ja tuvastatud asjaoludest. Kohus leidis, et kui 2000 eurot vastab üheksale tööle ja

kolm tööd üheksast on üks kolmandik, tuleb ka kolme tehtud töö väärtuseks võtta üks kolmandik

2000-st, milleks on 666 eurot 66 senti.

Kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded. Kuna mõlemad pooled on esitanud ka

viivisenõuded, arvestas kohus viivist mõlema poole kasuks kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Kohtuotsusest edasi arvestas kohus viivist üksnes nõudelt, mis pärast tasaarvestust alles jäi.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

hagi rahuldavas osas ja osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata. Kostja palus jätta hagi rahuldamata

ja rahuldada vastuhagi või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. oktoobri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab asja materjalide põhjal teha järelduse, et

vaidlusalune mööbel pidi olema Eestis vähemalt 23. septembril 2014 ja 30. septembril 2014 oli see

osaliselt paigaldatud. 1. oktoobril 2014 sai hageja tarnitud kauba ja tehtud tööga tutvuda. Selles osas

tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Samas ei ole mööbli Eestisse toomise ajal praeguses

vaidluses tähtsust.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda müüja olulise

lepingurikkumise tõttu. Nõustuda ei saa kostjaga, et lepingurikkumine ei olnud oluline põhjusel, et

enamik mööblist (93%) oli kohal ja paigaldatud. Hageja peamine etteheide on, et kostja müüs valede

mõõtudega mööbli, mis ettenähtud seina ära ei mahu, mis on tõendatud asjatundja arvamusega.

Kostja on seda aga põhjendamatult käsitanud kui ebaolulist probleemi. Kostja seisukohad selle

puuduse kohta on olnud muutuvad ning ta ei ole toiminud heas usus. Kostja oli kohustatud koostama

korteriomandi täislahendusega sisekujunduse projekti, mis sisaldas mh köögi jooniseid ning

konsultatsiooni, ning tööde tegemise käigus oli kostja kohustatud külastama korterit ning tegema

objektil järelevalvet. Joonised, 3D-projekti ja skeemid, mille alusel kostja köögimööbli tellis, koostas

ta ise. Köögimööbli tootjaga suhtles samuti kostja. Kostja oli ja pidi olema teadlik kõigist asjaoludest,

mis puudutavad konkreetse tootja köögimööbli tootmise asjaolusid (mh milliste mõõtudega kappe

toodetakse) ja konkreetse ruumi eripärasid (mh vastavate seinte mõõtusid, materjale jms), kuhu

apellant köögimööbli planeeris paigaldada. Seega pidi eelkõige kostja pöörama tähelepanu asjaolule,

et tootja muutis köögi joonisel nurgakapi mõõtusid, ning veenduma, kas muudetud joonise alusel

mööbli paigaldamine ruumi on üldse võimalik. Hageja küll kinnitas tellimuse peale muudetud joonise

saamist, kuid kuna kostja ei juhtinud tema tähelepanu muutustele, siis kostja vastutusest ei vabane.

Seetõttu ei olnud taganemine ebaproportsionaalne õiguskaitsevahend.

Hageja andis asja parandamiseks mõistliku tähtaja. Esialgu antud täiendav tähtaeg (22. oktoober

2014) pikenes kompromissiläbirääkimiste tõttu kuni 17. novembrini 2014. 12. novembril 2014 aga

teatas müüja, et mööbel on toodetud kvaliteetselt ning puuduvad kapid tarnitakse alles

7.-8. detsembril 2014. Seega oli müüjal puuduste kõrvaldamiseks oluliselt pikem aeg kui kaks

nädalat, kuid puudusi ta ei kõrvaldanud.

Hagejal oli õigus lepingust taganeda ka pärast hinna alandamise avalduse esitamist. Hinna

alandamise tahteavaldus kujundab pooltevahelise lepingulise suhte ümber, kuid suhe kestab edasi.

Hinna alandamise avaldusest nähtub, et ostja esitas selle olukorras, kus müüja oli teatanud

puuduolevate osade tarnimisest 28. novembril 2014. Peale seda teatas aga müüja, et puuduvate

kappide ja uste tarne toimub alles 7.- 8. detsembril 2014. Muutunud eluline olukord andis ostjale

õiguse kasutada uut õiguskaitsevahendit.

Kostja väide taganemise tulemusena ebamõistlikult suure kahju tekkimisest seetõttu, et tegemist on

eritellimusmööbliga, on vastuolus kostja varasemate väidetega, et tegemist on standardsete

mõõtudega mööbliga.

Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kostja väidetega, et arve nr 103 on põhjendatud 73%

ulatuses, sest tehtud oli kokkulepitud 22 joonisest 16. Kostja ei ole esitatud asjaolusid tõendanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ja

rahuldada vastuhagi või saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal olulist lepingurikkumist, mis annaks hagejale

aluse kogu lepingust taganeda, sest võimalik oli mööbel asendada ja parandada. Osa mööblist ei

mahtunud ettenähtud seina ära, kuna seinareljeef takistas paigaldamist. Müüja ei saa vastutada ostja

ehitajate töö eest, kui see ei olnud tähtaegselt lõpuni valmis. Müüjalt tellitud kaup vastas tellimusele.

Ka ei andnud hageja kostjale asja parandamiseks mõistlikku tähtaega. Tegemist oli Itaaliast tellitava

mööbliga. Osa kappide tarne pikenemine olukorras, kus suurem osa mööblist on olemas, ei ole

võrreldav ega põhjendatav kahjuga, mis tekkis ostja poolt lepingust täies ulatuses taganemisega.

Ringkonnakohus tõlgendas valesti VÕS § 114, kui leidis, et kümme päeva pikem tähtaeg muutis

oluliselt olukorda ning andis ostjale õiguse lepingust taganeda. 7% kappide hilinemine mõne päeva

võrra ei ole piisav põhjus kogu lepingust taganemiseks, sest ei takistanud ülejäänud köögimööbli

kasutamist. Kostja möönab puudusi, kuid need olid lihtsalt kõrvaldatavad. Hageja ei andnudki

tegelikku võimalust puuduste kõrvaldamiseks, kuna taganes juba enne kostja nimetatud tähtaega.

Arvestades, et puuduste kõrvaldamine eeldas lisamööbli tellimist ja tarnimist Itaaliast, siis ei saanud

lähtuda hageja soovitud tähtajast. VÕS § 114 lg 1 alusel pikenes see mõistliku tähtajani. VÕS § 114

lg-st 3 tulenevalt ei oleks hageja võinud selle aja jooksul kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

Taganemise ajal olid ka puuduvad kapid tellitud, mistõttu taganemine oli ebaproportsionaalne.

Rikkumine moodustas kostja kohustustest ebaolulise osa. VÕS § 222 järgi pidi hageja nõudma

parandamist või asendamist. Ringkonnakohus märkis ekslikult, et kostja muutis enda lubatud

tähtaegu. Kostja kirjutas, et kõrged kapid on tellitud ja saavad valmis 28. novembril 2014, seejärel

tarnitakse Eestisse, mis võtab omakorda umbes nädal aega.

Hinna alandamisega võttis hageja täitmise vastu ning tema hilisem vastuoluline käitumine ja

tehingust taganemine oli õiguslikult põhjendamatu ja alusetu. Neid asjaolusid ei ole ringkonnakohus

käsitlenud.

Kui kohus tuvastab, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, siis tuleb vastuhagi köögimööbli

teise osamakse saamiseks rahuldada. Hagejal on õigus nõuda hinna alandamist või kahju hüvitamist

osa mööbli hilinemise pärast, mistõttu võib teine osamakse selle võrra väheneda. Arve nr 109 osas ei

nõustu kostja seisukohaga, et hagejal oli õigus tasaarvestada see nõue köögimööbli ladustamise

arvega. Kui hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, siis kuulub kaup temale ning tal tuleb tasuda

ka ladustamisega seotud kulud. Samuti ei nõustu kostja kohtu seisukohaga arve nr 103 kohta. Hageja

väitis, et tegemata on üheksa tööd, ja kohus leidis, et tegemata on kuus tööd. Seega kohtu seisukohta

arvestades on 22 joonisest 16 tehtud. Seega peaks kostja nõue maakohtu seisukohti arvestades olema

73% osas põhjendatud.

9. Hageja leiab, et kassatsioonkaebuse menetlemist takistab see, et kostjale on tehtud

kustutamishoiatus. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ning menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

11. Kolleegium käsitleb esiteks hageja väidet, et kostja kassatsioonkaebust ei tohiks menetleda

seetõttu, et kostjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus. Kolleegiumi arvates ei takista

kustutamishoiatus kaebuse lahendamist. TsMS § 201 lg 2 esimese lause kohaselt on

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist

kustutamisega. Kostjat ei ole registrist kustutatud ja seega on kostja jätkuvalt õigus- ja teovõimeline

juriidiline isik.

12. Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud:

· kostja koostas hagejale korteri täislahendusega sisekujunduse projekti;

· 2. juunil 2014 tegi kostja köögimööbli müügiks ja paigaldamiseks hinnapakkumise, mida

muutis 4. juunil 2014 ning mille kohaselt oli köögimööbli hind koos paigaldusega 16 377 eurot

60 senti, millest 8188 eurot 80 senti tuli tasuda ettemaksena; mööbli tarneaeg oli 4-5 nädalat,

seega pidi see saabuma 14.-17. juulini 2014;

· ehitusobjekti hilisema valmimise tõttu lepiti kokku köögimööbli hilisemas tarnimises ning

paigaldamises 23. septembril 2014;

· 30. septembril 2014 teavitas kostja hagejat, et köögimööbel on täies ulatuses tarnitud; samal

päeval teatas hageja, et sellist köögimööblit ei ole ta tellinud ega võta seda vastu;

· 8. oktoobril 2014 andis hageja kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 22. oktoobrini 2014;

· 20. oktoobril 2014 teatas kostja, et tehas valmistab puuduolevad ülakapid ja uue

valamukapiukse hiljemalt 28. novembriks 2014;

· 23. oktoobril 2014 esitas hageja kostjale hinna alandamise avalduse, milles teatas, et ostja ei

oleks mitte mingil juhul ostnud sellise kvaliteedi ja kostja pakutava tarneajaga mööblit

16 377 euro 60 sendi eest; hageja tegi avalduse müügihinna alandamiseks 30% võrra ehk

lõpliku müügihinnaga 11 464 eurot 32 senti;

· 17. novembril 2014 esitas hageja avalduse, mille kohaselt taganes sisekujunduse teenuse

lepingust ja köögimööbli müügilepingust ning palus kostjal tagastada hagejale köögimööbli

ettemaksena tasutud 8188 eurot 80 senti;

· 8. detsembril 2014 toimetas hageja köögimööbli kostja asukohta, ent kuna kostja keeldus seda

vastu võtmast, siis hoiustas hageja mööbli tasu eest.

13. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud.

Kostja leiab, et olukorras, kus hageja oli hinda alandanud, ei saanud ta lepingust taganeda. Lisaks on

kostja seisukohal, et taganemiseks ei olnud alust, kuivõrd suurem osa lepingust oli täidetud ning

taganemine oleks ka ebaproportsionaalne õiguskaitsevahend.

14. Poolte lepingu on kohtud kvalifitseerinud müügilepinguna. Tuvastatud asjaoludel on kohtute

järeldus põhjendatud ja seda ei mõjuta asjaolu, et leping hõlmas ka valmistatava mööbli tarnimist ja

paigaldamist (vt VÕS § 208 lg 2 ja § 217 lg 5).

15. Kohtud on tuvastanud, et tarnitud köögimööbel oli puudustega, mistõttu hageja:

· andis 8. oktoobril 2014 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 22. oktoobrini 2014 (VÕS § 222

lg 1, § 114 lg 1);

· esitas 23. oktoobril 2014 hinna alandamise avalduse (VÕS § 112);

· esitas 17. novembril 2014 sisekujunduse teenuse lepingust ning müügilepingust taganemise

avalduse.

16. Võttes aluseks kohtute tuvastatud rikkumised ning hageja kasutatud õiguskaitsevahendid, on

kohtud hagi lahendades jätnud arvestamata hageja kasutatud õiguskaitsevahendite omavaheliste

seostega. Kuivõrd taganemise lubatavus mõjutab nii hagi kui ka vastuhagi põhjendatust, tuleb

ringkonnakohtu otsus tervikuna tühistada.

VÕS § 101 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Lähtudes VÕS § 101 lg-st 2, ei saa ostja samal ajal nõuda lepingu täitmist ja esitada avaldust hinna

alandamiseks. Lepingu täitmise nõudega on tegemist ka juhul, kui ostja nõuab puuduste

kõrvaldamist, sh asja parandamist või asendamist täiendava tähtaja jooksul. Samuti ei saa ostja

samadele asjaoludele (puudustele) tuginedes pärast hinna alandamist lepingust taganeda (vt lisaks

Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 24). Hinna alandamisega võtab

ostja mittekohase täitmise vastu (VÕS § 112 lg 1 esimene lause), mistõttu ei ole samad müügieseme

puudused käsitatavad enam mittekohase täitmisena ja seega lepingu rikkumisena.

17. Praegusel juhul otsustas hageja esmalt anda kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

Hageja antud täiendav tähtaeg pidi olema mõistlik VÕS § 114 lg 1 mõttes.

Hageja andis kostjale 8. oktoobril 2014 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 22. oktoobrini 2014

(maakohtu otsuse lk 6). Ringkonnakohus leidis, et täiendav tähtaeg pikenes 17. novembrini, kuivõrd

pooled pidasid vahepeal läbirääkimisi (ringkonnakohtu otsuse p 66). Kolleegium nõustub kostjaga, et

tuvastatud asjaoludel oli hageja antud tähtaeg (kaks nädalat) ebamõistlikult lühike. Sealjuures tuleb

arvestada sellega, et mööbel tarniti Itaaliast ning esialgse kokkuleppe kohaselt oli mööbli tarneaeg 4-

5 nädalat. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et täiendav tähtaeg pikenes kuni 17. novembrini,

mida kolleegiumi arvates võib pidada VÕS § 114 lg 1 mõttes mõistlikuks tähtajaks.

18. Kohtud ei ole arvestanud, et kui ostja on müüjale andnud täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks,

on tema õiguskaitsevahendite kasutamise õigus ajutiselt piiratud. VÕS § 114 lg 3 järgi, kui täiendav

tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul

keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise

maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

Seega, kui eeldada tuvastatud asjaolude õigsust, ei võinud hageja VÕS § 114 lg 3 järgi 23. oktoobril

2014 hinda alandada, sest täiendav mõistlik tähtaeg ei olnud veel möödunud.

19. Nii pooled kui ka kohtud on lähtunud sellest, et hageja esitas kostjale hinna alandamise avalduse.

Isegi kui hinna alandamist ei oleks takistanud VÕS § 114 lg 3, on kohtud jätnud analüüsimata, kas

kõik eeldused hinna alandamiseks olid täidetud. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas pärast

hinna alandamise avalduse tegemist on ostjal õigus lepingust taganeda, peab kohus enne tuvastama,

kas ja mis ulatuses on ostja hinda kehtivalt alandanud. Müügilepingu järgi võib ostja VÕS § 112 lg 1

esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused

(Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 18):

· müügileping on kehtiv;

· müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele

mittevastava (s.o puudustega) asja (vt ka VÕS §-d 77 ja 217);

· müüja vastutab asja puuduse eest;

· müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5,

§ 224 p-d 1 ja 2).

20. Pooled ei vaidle selle üle, et neil oli hinna alandamise avalduse tegemise ajal kehtiv müügileping.

Ka ei ole kohtud tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja ei vastuta asja

puuduste eest (vt täpsemalt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19).

21. Hinna alandamise avalduse kohaselt ei täitnud kostja müügilepingut tähtaegselt ega

nõuetekohaselt. Avalduse järgi ei oleks hageja ostnud sellise kvaliteedi ja tarneajaga mööblit

kokkulepitud hinna eest. Muuhulgas viitas hageja avalduses varem esitatud puuduste kõrvaldamise

nõudele. Seega nähtub avaldusest, et hageja tugines hinna alandamisel nii lepingueseme puudustele

kui ka lepingu täitmise viivitusele.

22. Kolleegium selgitab, et täitmisega hilinemine ei saa VÕS § 112 lg 1 järgi olla hinna alandamise

aluseks. Seega ei saanud hageja alandada hinda selle tõttu, et köögimööbel tarniti ja paigaldati

2014. a juuli asemel septembri lõpus. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et pooled leppisid kokku

uueks tarneajaks 23. septembri 2014 (ringkonnakohtu otsuse p 62). Seega vähemalt hagiavalduses

viidatud ulatuses kostja lepingu täitmisega ei hilinenud.

23. Hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (vt täpsemalt Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13, p 11). Hinna alandamisele tuginev pool peab esitama ja tõendama

lepingueseme väärtuse puudusega ja puuduseta (Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-17-12, p 20).

Kostja ei ole vaidlustanud hageja õigust hinda alandada, vaid viitab selle õiguse põhjendatud

kasutamisele ka kassatsioonkaebuses (kaebuse p 2.6). Praegusel juhul jääb kohtute tuvastatud

asjaoludest aga ebaselgeks, milliste puuduste tõttu hageja hinda alandas. Samuti ei ole hageja

tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtust.

24. Lisaks on kohtud jätnud tähelepanuta hinna alandamisega kaasnevad tagajärjed. Ostuhinna

alandamine on kujundusõigus, mida ostja teostab avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 112 lg 2

esimene lause). Kui hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte

kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 33-2-1-156-11, p-d 21, 23). Seega, kui hageja hinna alandamise avaldus oleks täitnud

hinna alandamise materiaalsed ja formaalsed eeldused (sh järginud VÕS § 114 lg-st 3 tulenevat

õiguskaitsevahendite kasutamise piirangut), siis oleks ta alates hinna alandamise avalduse

jõustumisest puudustega köögimööbli vastavas osas vastu võtnud ning kehtivalt hinda alandanud.

25. Eeltoodust nähtub, et kohtud ei ole tuvastanud vajalikke asjaolusid, et lugeda 23. oktoobril 2014

tehtud hinna alandamise avaldus kehtivaks. Samas ei ole ka pooled ise tegutsenud kooskõlas hinna

alandamisega kaasnevate tagajärgedega. Kuigi pooled on menetluses läbivalt viidanud hinna

alandamisele, jätkasid nad ka pärast hageja avaldust läbirääkimisi puuduste kõrvaldamise üle ning

kostja tegutses selleks, et tellida ja tarnida puuduolevad mööbli osad (ringkonnakohtu otsuse p 66).

Kostja nõuab vastuhagis kogu esialgu kokkulepitud, mitte alandatud ostuhinna tasumist. Hinna

alandamise mõttes on vastuoluline ka hageja taganemine lepingust, mille alusena on ta viidanud

samadele puudustele, millele hageja tugines hinna alandamise avalduses. Kui hageja oleks hinda

kehtivalt alandanud, siis ei oleks need puudused enam saanud olla lepingust taganemise aluseks

(vt otsuse p-d 28-29).

26. Kolleegiumi arvates võib eelnimetatud viisil tegutsemine viidata sellele, et pooled muutsid pärast

hinna alandamist uuesti köögimööbli müügi kohta sõlmitud lepingut. Hinna alandamisega poolte

leping iseenesest ei lõpe. Ei saa välistada, et pärast kujundusõiguse kasutamist otsustavad pooled

kokkuleppel õigussuhte taas ümber kujundada. Millised on sel juhul muudetud müügilepingu

tingimused, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades

TsÜS §-s 75 ning VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid (vt ka Riigikohtu 1. detsembri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-08, p 11). Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel

läbivaatamisel, et hageja alandas kehtivalt köögimööbli hinda, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel ka

hinnata, kas ja kui, siis millistel tingimustel poolte võlasuhe jätkus. Eelkõige tuleb sellisel juhul

kindlaks teha, millises lepingu täitmise tähtajas pooled kokku leppisid.

27. Arvestades eespool toodud seisukohti, on kohtud puudulikult analüüsinud ka lepingust

taganemise kehtivust. Lepingust taganemise aluseks said olla vaid puudused, mille osas hageja

kehtivalt hinda ei alandanud ning mis kujutasid endast olulist lepingurikkumist, sh võimaliku

uuendatud kokkuleppe olulist rikkumist (vt otsuse p 26).

Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige

olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), kui ka

sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11,

p 28). VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on lepingurikkumine oluline muu hulgas siis, kui teine lepingupool ei

täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja

jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse

müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole

võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või

ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Kohtud on leidnud, et hagejal oli õigus lepingust taganeda seetõttu, et ta andis kostjale puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, mille jooksul kostja puudusi ei kõrvaldanud (VÕS § 116 lg 2 p 5;

§ 223 lg 1). Ka hageja viitab kassatsioonkaebusele esitatud vastuses, et taganemiseks andis aluse

puuduste kõrvaldamata jätmine täiendava tähtaja jooksul. Kohtud ei tuvastanud, et köögimööbli

lepingutingimustele mittevastavus oleks kujutanud endast olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2

p-de 1-4 mõttes. Sellest lähtudes said taganemise aluseks olla vaid puudused, mille osas ei ole hinda

kehtivalt alandatud ning mille osas oli möödunud puuduste kõrvaldamiseks antud täiendav mõistlik

tähtaeg. Sealjuures on ka müügilepingu ümberkujundamisel, sh tagasimuutmisel (otsuse p 26) vaja

tuvastada täiendava tähtaja tulemusteta möödumine.

28. Taganemisavalduses viitab hageja puuduste kõrvaldamise nõude täitmata jätmisele ning asjaolule,

et köögimööbli erinevate osade tarneaega lükatakse pidevalt edasi. Seega viitas hageja

taganemisavalduses samadele puudustele, millele ta oli tuginenud juba puuduste kõrvaldamise

nõudes ja hinna alandamise avalduses (vt otsuse p 21). Kohtud ei ole tuvastanud, milliste puuduste

osas hageja hinda alandas (vt otsuse p 23). Seetõttu on ka tuvastamata, millises osas võttis hageja

puudustega mööbli vastu. Taganeda sai hageja lepingust vaid puuduste osas, mille tõttu ta hinda ei

alandanud ning mille osas antud täiendav tähtaeg oli tulemusteta möödunud. Kui pooled muutsid

pärast hinna alandamist kokkulepet (vt otsuse p 26), siis tuleb omakorda hinnata, kas kostja on

rikkunud uut kokkulepet, sh kokkulepitud tähtaega, kas hageja andis kohustuste täitmiseks täiendava

tähtaja ning kas uue kokkuleppe alusel antud täiendav tähtaeg on samuti möödunud. Sellisel juhul on

ainult siis, kui kohus tuvastab uue (muudetud) kokkuleppe rikkumise, selle kõrvaldamiseks täiendava

mõistliku tähtaja andmise ja selle tagajärjetult lõppemise, täidetud VÕS § 116 lg 2 p 5 ja § 223 lg 1

eeldused lepingust taganemiseks.

29. Ringkonnakohus leidis, et taganemine pärast hinna alandamist oli lubatud, sest muutunud eluline

olukord andis ostjale õiguse kasutada uut õiguskaitsevahendit. Olukorra muutumiseks pidas

ringkonnakohus asjaolu, et hinna alandamise avalduse esitas hageja olukorras, kus müüja oli teatanud

puuduolevate osade tarnimisest 28. novembril 2014, kuid hiljem teatas, et kapid tarnitakse alles

detsembri alguses.

Kostja teavitas hagejat, et tehases valmivad puuduolevad elemendid 28. novembriks (I kd, tl 135),

ning hiljem, et tarne toimub 7.-8. detsembril (I kd, tl 30). Kostja väidab, et ta teavitas hagejat esialgu

elementide valmimise tähtajast, kuid hiljem nende Eestisse tarnimise tähtajast, ega pikendanud seega

lubatud tähtaegu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul neid kostja väiteid hinnata.

Eelkõige võivad viidatud tähtajad olla olulised, otsustamaks, kas need võisid olla poolte uue

kokkuleppe tingimusteks (vt otsuse p 26).

30. Kolleegium juhib siiski tähelepanu sellele, et pärast täiendava tähtaja andmist ei saa müüja

ostjaga kokku leppimata seada uut täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Seetõttu on kohtud

põhjendatult lähtunud sellest, et kostja teavitused, mille järgi puuduolevad esemed valmistatakse

28. novembriks ja tarnitakse 7.-8. detsembril, ei välistanud iseenesest hageja õigust lepingust

taganeda, kui need ei olnud poolte kokkuleppe osaks.

31. Kuivõrd kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis ei

pea kolleegium vajalikuks käsitleda kostja väiteid temale taganemisest tekkiva ebamõistlikult suure

kahju kohta.

Kolleegium märgib siiski, et VÕS § 116 lg 2 p-st 5 ei tulene kohustust kaaluda, kas taganemine oleks

lepingut rikkunud poole suhtes proportsionaalne. Sellist poolte huvide kaalumise kohustust ei tulene

ka teistest kostja viidatud sätetest. Samas ei ole välistatud, et taganemise lubamatus võib tuleneda hea

usu põhimõttest (TsÜS § 138), kui ebaolulistele puudustele tuginev taganemine on poolte huve

kaaludes ebaõiglane.

32. Kuigi maakohus rahuldas osaliselt vastuhagi ning hageja selles osas maakohtu lahendit ei

vaidlustanud, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada tervikuna, kuivõrd maakohus lahendas asja

tasaarvestusega. Suurem osa kostja nõudest sõltub ka hagi lahendamise tulemusest. Eelkõige nõuab

kostja vastuhagis müügilepingu alusel teise osamakse tasumist. Kui hageja on aga kehtivalt hinda

alandanud (vt otsuse p-d 19-24), siis tuleb ka seda osamakse nõude lahendamisel arvestada. Kostja

nõue sõltub müügilepingust taganemise kehtivusest. Arve nr 109 osas sõltub tasaarvestamise

lubatavus samuti taganemise kehtivusest.

33. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

34. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Malle Seppik