3-1-1-21-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-21-17

Kohtuotsuse kuupäev

18. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Väärteoasi Armen Andranikyani karistamises liiklusseaduse

§ 203 ja § 227 lg 2 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. detsembri 2016. a otsus väärteoasjas nr

4-15-7565

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse

isiku

Armen

Andranikyani

kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis, kassatsioon

Teised

kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. aprill 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2016. a otsus Armen Andranikyani väärteoasjas

menetlusaluse isiku karistamises liiklusseaduse § 203 ja § 227 lg 2 järgi. Lõpetada

väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja

möödumise tõttu. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus koostas 28.

juulil 2015 väärteoprotokolli, mille kohaselt Armen Andranikyan juhtis 12. märtsil 2015 kell 17.59

Nissi vallas, Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla mnt 16,6 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 118 km/h

(+/-5 km/h). Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas A. Andranikyan lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1. Tegu on

karistatav LS § 227 lg 2 järgi. Samuti ei olnud sõiduk nõutavas korras ümber registreeritud, millega

rikuti LS § 76 lg 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõiduki ja selle

haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1, mille kohaselt mootorsõiduki registriandmete

muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Tegu on karistatav

LS § 203 järgi.

2. Kohtuvälise menetleja 26. augusti 2015. a otsusega karistati A. Andranikyani KarS § 63 lg-st 1

lähtudes LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

3. Menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumiste

tõttu.

4. Harju Maakohtu 12. detsembri 2016. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1, § 178 lg-te 1 ja 4

ning § 180 lg 3 alusel jäeti menetluskulud riigi kanda. Väärteotoimikule lisatud salvestised jäeti

väärteoasja materjali juurde.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas 7. märtsil 2017 kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes

palub tühistada maakohtu otsuse ja lõpetada väärteomenetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

14. märtsil 2017 esitas kaitsja taotluse lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise

tõttu.

6. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles palub jätta kassatsioon rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kaks aastat, seadus ei näe teo eest erandlikult ette kolmeaastast

aegumistähtaega ja puuduvad KarS § 81 lõigetes 5-8 nimetatud aegumistähtaja arvestamise

täiendavad tingimused. LS § 227 lõikes 2 ja §-s 203 sätestatud väärtegude puhul ei ole üldisest

kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud. A. Andranikyan pani etteheidetava teo toime

12. märtsil 2015 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Asja materjalist ei ilmne väärteo aegumise

peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7 tähenduses. VTMS § 29 lg 1 p 5 järgi tuleb

aegumistähtaja möödumise kui absoluutse menetlustakistuse tõttu väärteomenetlus lõpetada

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10,

p 5).

8. Väljaspool kassatsiooni piire selgitab Riigikohus, et maakohus eksis menetluskulude määramisel,

viidates KrMS § 175 lg 1 p-le 1. Nimelt määrati isikule kaitsja riigi õigusabi korras (§ 175 lg 1 p 4).

Samuti on Riigikohtu praktikas kooskõlas KrMS § 180 lg 3 sõnastusega leitud, et kohus peab

süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või

kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa

menetluskuludest riigi kanda. Seega ei ole kohtupraktikas seni jaatatud võimalust jätta menetluskulud

täielikult riigi kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-2-15, p 11).

Praeguses asjas lõpetatakse aga väärteomenetlus aegumise tõttu. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 lg 1

kohaselt jäävad menetluskulud sel juhul riigi kanda, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks seda

küsimust täiendavalt käsitleda.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 punktist 4, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 12. detsembri 2016. a otsuse isiku karistamises ning lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Muus osas

jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Lea Kivi, Hannes Kiris, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)