3-2-1-10-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-10-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aivar Niidu (Niit), Andres Velvelti (Velvelt) ja Kersten

Uibo hagi Osaühingu TOPFIKS vastu osanike 5. oktoobri

2015. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-14922

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu TOPFIKS kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Aivar Niit, Andres Velvelt, Kersten Uibo, esindaja

vandeadvokaat Piret Blankin

Kostja Osaühing TOPFIKS, esindaja vandeadvokaat Meelis

Pirn

Asja läbivaatamise kuupäev

20. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-14922

ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingu TOPFIKS kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ-le

Advokaadibüroo Barrister.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Niit (hageja I), Andres Velvelt (hageja II) ja Kersten Uibo (hageja III) esitasid 7. oktoobril

2015 Harju Maakohtule hagi Osaühingu TOPFIKS (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja

osanike 5. oktoobri 2015. a koosoleku (koosolek) otsuste tühisuse. Menetluskulud palusid hagejad

jätta kostja kanda. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja 5558 euro suuruse

menetluskulu, sh riigilõivu 350 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja osanikud, kellele kuulub kokku 49% suurune osalus kostjas.

51% suurune osalus kuulub Lasse Matti Eino Parviainenile. Laupäeval, 26. septembril 2015 saatis

L. Parviainen kui üks kahest kostja juhatuse liikmest hagejaga I kui teise juhatuse liikmega

konsulteerimata hagejatele e-postiga kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teated. Kuna teated

edastati hagejate tööalastele e-posti aadressidele (aivar@topfiks.ee, andres@topfiks.ee ja

kersten@topfiks.ee) nädalavahetusel, jõudsid osanike koosoleku kokkukutsumise teated hagejateni

alles 28. septembril 2015 ehk esmaspäeval. 1. oktoobril 2015 andis L. Parviainen hagejatele üle

koosoleku päevakorra täiendamise teate, millega lisati esialgsele päevakorrale hageja I kui juhatuse

liikme tagasikutsumise ja erikontrolli korraldamise otsustamine. Päevakorra täiendamise põhjendusi

ega otsuste eelnõusid ei esitatud.

Osanike koosolek toimus 5. oktoobril 2015 ja seega jõudis koosoleku kokkukutsumise teade

osanikeni kuus päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakorra täiendamisest teatati ainult

kolm päeva enne koosolekut. Hagejad koosolekul ei osalenud. Enne koosolekut anti koosoleku

korraldajale üle hagejate kirjalik vastuväide koosoleku toimumisele. Koosolekul ei võinud otsuseid

vastu võtta ja otsused on äriseadustiku (ÄS) § 1721 ning § 1771 lg 1 alusel tühised, kuna koosoleku

kokkukutsumise korda rikuti oluliselt.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

L. Parviainenil kui juhatuse liikmel oli õigus koosolek kokku kutsuda. Koosoleku kokkukutsumise

teade saadeti hagejatele õigel ajal. Koosoleku teade saadeti osanikele e-posti aadressidel, mille

osanikud olid kostjale ise andnud kontaktaadressidena ning mida osanikud ja ühing olid omavahelises

suhtluses kogu aeg kasutanud. Osanikud peavad olema kättesaadavad ka väljaspool tööaega ja -kohta.

L. Parviainen täiendas, mitte ei muutnud osanike koosoleku päevakorda. Formaalsed eeldused

päevakorra täiendamiseks olid täidetud. Päevakorra täiendamisest tuleb ette teatada kolm päeva enne

koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumise teatele olid lisatud otsuste eelnõud. Juhatuse

liikme tagasikutsumine ei eelda otsuse eelnõu põhjendust. Isegi kui koosoleku kokkukutsumise korda

rikuti, ei ole rikkumised olulised, ja isegi kui rikuti päevakorra täiendamise nõudeid, saavad tühised

olla vaid juhatuse liikme tagasikutsumise ja erikontrolli määramise otsus. Hagejate käitumine on hea

usu põhimõtte ja heade kommete vastane.

3. Harju Maakohus rahuldas 6. juuni 2016. a otsusega hagi ja tuvastas, et koosolekul vastuvõetud

otsused on tühised. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hagejate

menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 1670 eurot ja viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saadeti koosoleku kokkukutsumise teated hagejate tööalastele

e-posti aadressidele ja need saab tavalise edastamise korral lugeda kättesaaduks esmaspäeval,

28. septembril 2015, kuna majandus- ja kutsetegevuses saab üldjuhul eeldada, et isik kontrollib e-

posti tööpäeviti vähemalt kord päevas. Osanikud ei pea tööalastel e-posti aadressidel olema

osaühingule kättesaadavad väljaspool tavalist tööaega. Kuna koosolek toimus 5. oktoobril 2015, siis

ei edastatud teateid hagejatele selliselt, et kutse saamise ja koosoleku toimumise vahele jääks

vähemalt üks nädal, nagu nõuab ÄS § 172 lg 1.

Koosoleku päevakorra täiendamisest tuli ÄS § 172 lg 3 kohaselt teatada sama tähtaja jooksul nagu

koosoleku kokkukutsumisest, mis tähendab, et päevakorra muutmise teate saamise ja koosoleku

toimumise vahele pidi jääma vähemalt nädal. Tegelikult jäi päevakorra muutmisest teatamise ja

koosoleku vahele ainult kolm päeva. ÄS § 1711 lg 2 ei muuda ÄS § 172 lg-s 3 sätestatud koosoleku

teate edastamise tähtaega ja osanikele peab jääma vähemalt seitse päeva koosolekuks

valmistumiseks. Seadus ei erista päevakorra täiendamist ja muutmist. Päevakorra täiendamine on

samuti päevakorra muutmine. Eeltoodust tulenevalt on kostja oluliselt rikkunud koosoleku

kokkukutsumise korda ja koosolekul vastu võetud otsused on tühised.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

Hagejad palusid jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

5. Hagejad esitasid samuti maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada

maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjalt menetluskulud välja mõistmata 1670 eurot

ületavas osas, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja

menetluskulud 4569 eurot 76 senti, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja nii

kostja kui ka hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis

ringkonnakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 540 euro suuruse menetluskulu

ning viivise menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hagejate taotluse mõista kostjalt

välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 812 eurot.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb osanike koosoleku toimumise teade ÄS § 172 lg 1

kohaselt saata osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil ja selliselt, et see tavalise

edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja juhatuse

liige saatis teate hagejate töistele e-posti aadressidele 26. septembril 2015 ehk laupäeval ja koosolek

toimus 5. oktoobril 2015. Maakohus leidis õigesti, et tavapäraselt ei saa eeldada, et töötajad loevad

puhkepäeval oma töisele e-posti aadressile saadetud e-kirju. Samuti ei ole kohtu ette toodud

asjaolusid, millest järelduks, et kostja töötajatel oli tavaks puhkepäevadel töökoha e-posti

aadressidele saadetud kirju lugeda või et neil oli selline kohustus. Seega tuvastas maakohus õigesti, et

hagejad pidid teate kätte saama 28. septembril 2015 ehk esmaspäeval, mistõttu ei järgitud koosoleku

5. oktoobriks 2015 kokkukutsumisel ÄS § 172 lg-s 1 sätestatud etteteatamise tähtaega. Samuti on

õige maakohtu seisukoht, et koosoleku päevakorra täiendamise või muutmise teate saatmisele

kohaldub ÄS § 172 lg 3, mis näeb ette, et kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate

saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike

koosoleku toimumist teatada osanikele samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku

kokkukutsumise teate saatmisel. ÄS § 172 lg-s 1 toodud ühenädalane etteteatamistähtaeg on vajalik

selleks, et osanik saaks koosolekuks valmistuda ja võtta seal vastu kaalutletud otsused, mistõttu on nii

ÄS § 172 lg-s 1 kui ka lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumine oluline ja sellisel koosolekul vastuvõetud

otsused tühised.

Maakohus jaotas menetluskulud õigesti, otsuse põhjendused on jälgitavad ja kontrollitavad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks kas ringkonnakohtule või maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate

kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidsid kohtud ekslikult, et koosoleku toimumise teated

saadeti hagejate töistele e-posti aadressidele. Need aadressid olid hagejate isiklikud aadressid ja

suhtluses kostjaga kontaktaadressid ÄS § 172 lg 1 mõttes. Neid aadresse kasutati ka töövälisel ajal.

Seega tuleb lugeda, et teated jõudsid hagejateni laupäeval, 26. septembril 2015 ja seega oli

5. oktoobril 2015 koosolekut pidades seitsmepäevast etteteatamistähtaega järgitud. Kohtud

kohaldasid valesti ÄS § 172 lg-t 1 ja TsÜS § 69 lg-t 2. Praegusel juhul ei kohaldu TsÜS-i

tahteavalduste edastamise sätted. Koosoleku kokkukutsumise teate puhul on oluline, millal see

osanikele saadeti, mitte see, millal osanik selle tegelikult kätte sai. ÄS § 172 lg 1 kolmanda lause

kohaselt peab teade vähemalt nädal enne koosolekut jõudma osaniku aadressile, kus osanikul on

võimalik sellega tutvuda. See, millal osanik teate tegelikult kätte saab, ei ole oluline. Osanike

omavaheline suhtlus, sh koosolekute kokkukutsumine ei ole piiratud tööajaga ega -kohaga ja

osanikud peavad tagama, et nad saavad ÄS § 172 lg-s 1 nimetatud aadressil teateid vastu võtta ka

nädalavahetusel.

Lisaks on hagejate tuginemine vaidlusaluste otsuste tühisusele vastuolus hea usu põhimõttega, sest

hagejate eesmärk oli kostjat kahjustada. Kohtud jätsid kostja sellekohase väite analüüsimata.

Hagejad ei tulnud teadlikult koosolekule, et nad saaksid tugineda otsuse tühisusele. Nad teadsid, et

koosolek toimub, neil oli võimalus koosolekuks valmistuda ja sellest osa võtta. Hagejate esindajad

viibisid koosolekul, kuid ei hääletanud. Sellises olukorras ei või hagejad tugineda koosoleku

kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele.

Kohtud kohaldasid vääralt ÄS § 172 lg-t 1 ja ÄS § 1771 lg-t 1 ning jätsid hindamata, kas koosoleku

kokkukutsumise korra formaalne rikkumine on oluline. Osanike koosolekule kutsumise nõuete

rikkumine ei olnud praegusel juhul oluline, kuna hageja I kohustuste rikkumise tõttu tuli koosolekut

võimalikult ruttu pidada ja hageja I juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda.

ÄS § 1711 lg 2 esimese lause järgi on osanikul õigus nõuda päevakorra täiendamist ja sama sätte

teise lause järgi peab sellisel juhul päevakorda täiendama. L. Parviainen oli ise ka osanik, kes soovis

panna täiendava küsimuse 5. oktoobril 2015 toimuva koosoleku päevakorda. Täiendav

päevakorrapunkt esitati mitte hiljem kui kolm päeva enne koosoleku toimumist. ÄS § 172 lg 3 ei

kohaldu. See säte reguleerib olukorda, kui muudetakse päevakorda tervikuna. Praegu kohaldub

ÄS § 1711 lg 2, mis reguleerib juba kindlaksmääratud päevakorra täiendamist mõne lisaküsimusega

ja seda võib teha mitte hiljem kui kolm päeva enne koosolekut.

8. Hagejad vaidlevad kostja kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle:

kostjal on neli osanikku: hagejad ja L. Parviainen;

hagejatele kuulub kokku 49% suurune osalus ja L. Parviainenile 51% suurune osalus kostjas;

L. Parviainen saatis 5. oktoobriks 2015 kavandatud osanike koosoleku teated osanikele nende e-posti

aadressidel laupäeval, 26. septembril 2015;

1. oktoobril 2015 saatis L. Parviainen osanikele e-postiga 5. oktoobriks 2015 kokku kutsutud osanike

koosoleku päevakorra täiendamise teate, mille kohaselt oli täiendavalt päevakorda pandud hageja I

kui juhatuse liikme tagasikutsumine ning erikontrolli korraldamise otsustamine;

kostja osanike koosolek toimus 5. oktoobril 2015;

koosolekul oli kohal L. Parviainen, hagejad koosolekul ei viibinud.

11. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas 5. oktoobril 2015 toimunud osanike koosoleku

kokkukutsumise teate saatmisel on järgitud seaduses sätestatud etteteatamistähtaega ja kas

1. oktoobril 2015 saadetud päevakorra täiendamise teade on saadetud seaduses ettenähtud tähtaega

järgides.

12. Hagejad leiavad, et kõik kostja osanike 5. oktoobri 2015. a koosolekul vastu võetud otsused on

tühised. Seejuures põhjendavad hagejad otsuste tühisust sellega, et otsuste tegemisel rikuti oluliselt

koosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks peavad

hagejad nii koosoleku toimumise teate kui ka päevakorra täiendamise teate hilinenud saatmist

osanikele.

13. Osanikele osanike koosoleku toimumisest teatamist reguleerib ÄS § 172 lg 1, mille teise lause

kohaselt tuleb koosoleku kokkukutsumise teade saata osanike nimekirja kantud aadressil või

elektronposti aadressil. Sama sätte neljanda lause kohaselt peab teade olema saadetud selliselt, et see

tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

ÄS § 1771 lg 1 esimese lause kohaselt on osanike otsus tühine mh siis, kui rikuti oluliselt otsuse

teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium märgib, et koosoleku toimumisest

osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis

toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on

seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub

ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult

hääletada.

14. Kohtute tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludel saadeti koosoleku toimumise teated osanikele e-

posti aadressidel. TsMS § 172 lg 1 teine lause võimaldab sellist teatamist. Pooled ei vaidle selle üle,

et tegu oli selliste e-posti aadressidega, mida hagejad kasutasid suhtluses kostjaga (juhatusega) ja

omavahel. Samuti ei ole hagejad väitnud, et nad ei ole koosoleku teateid kätte saanud. Praeguses

asjas tuleb selleks, et tuvastada, kas koosoleku teate saatmisel oli koosoleku kokkukutsumise korda

järgitud, teha kindlaks, millal teated e-posti teel edastati ja millal võis need tavalise edastamise puhul

lugeda adressaadini jõudnuks.

15. Kolleegium on varasemas praktikas käsitlenud olukorda, kus osanike koosoleku toimumise teade

saadeti osanikele postiga, ja leidnud, et TsMS § 172 lg 1 mõtte kohaselt on üks nädal aeg, mille

seadus annab osanike koosolekuks valmistumiseks, mistõttu peab osanike koosoleku toimumise teade

postiga saatmise korral olema saadetud osanike nimekirja kantud aadressile selliselt, et postitöö

tavalistel tingimustel jõuaks see osaniku aadressile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Teate

kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik. Osanike koosolek loetakse seega õigesti

kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse

peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule

edastamise käigus ja kutse võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda

osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumine. Vastasel juhul muudetaks osaühingule koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine

põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist (vt Riigikohtu

29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13).

Kolleegiumi arvates kohalduvad eeltoodud põhimõtted vähemalt üldjuhul ka olukorras, kus osanike

koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga. Ka sel juhul loetakse osanike koosoleku

teate saatmine õigeaegseks juhul, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses

tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini

sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline

edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab

adressaadini samal päeval, kui see saadeti. Kuna vaidlustamata asjaoludel toimus kostja osanike

koosolek esmaspäeval, 5. oktoobril 2015, siis sai hageja juhul, kui e-kiri saadeti talle 26. septembril

2015, selle e-kirjaga saadetud teate eeldatavasti samal päeval kätte. Sellel kuupäeval e-kirjaga

saadetud teate kättesaamise korral ei ole teade saadetud hilinemisega, nagu ekslikult leidsid kohtud.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada esiteks ÄS § 172 lg 1 neljanda lause ebaõige

tõlgendamise ja kohaldamise tõttu.

16. Kolleegium rõhutab, et ÄS § 172 lg 1 neljas lause on erinorm võrreldes TsÜS § 69 lg 2 teise

lausega, mis reguleerib tahteavalduse tegemist eemalviibijale ja mille kohaselt loetakse eemalviibijale

tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega kui tuvastatakse osanike koosoleku toimumise teate

saatmise tähtaegsust, ei tule hinnata mitte seda, millal adressaadiks oleval osanikul on TsÜS § 69 lg 2

teise lause järgi mõistlik võimalus tema aadressil saabunud teatega tutvuda, vaid seda, millal teate

saab tavalise edastamise korral lugeda osaniku aadressile (e-posti aadressile) kohale jõudnuks ehk

millal võib osaühing arvata, et teatud viisil edastatud teade jõuab osaniku aadressile (e-posti

aadressile).

Kolleegium märgib, et kui koosoleku toimumise teade saadeti ühingu ja osanike vahel tavapärases

suhtluses kasutusel olnud e-posti aadressidele, siis ei ole sellel, et tegu oli töiste e-posti aadressidega,

teadete kohale jõudnuks lugemisel tähendust, välja arvatud juhul, kui osaühingule oli teada, et

hagejatel ei ole töövälisel ajal juurdepääsu kõnealustele e-posti aadressidele.

17. Hagejad leiavad lisaks, et kostja rikkus koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ka sellega, kui

saatis 1. oktoobril 2015 hagejate e-posti aadressidele teate, millega lisas 5. oktoobri 2015. a

koosoleku päevakorda kaks punkti, mida esialgses teates ei olnud päevakorrana välja kuulutatud:

hageja I kui juhatuse liikme tagasikutsumise ja erikontrolli korraldamise.

Osanike koosoleku päevakorra osanikele enne koosolekut teatavaks tegemise nõue tuleneb ÄS § 172

lg 2 esimesest lausest, mille järgi peab päevakord sisalduma koosoleku kokkukutsumise teates.

Päevakorra muutmist ja täiendamist reguleerib ÄS § 1711, mille lg 3 reguleerib päevakorra

täiendamist koosolekul ja lg 2 päevakorra täiendamise nõude esitamist enne koosolekut. ÄS § 1711

lg 2 kohaselt on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õigus nõuda

täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav nõue

esitatakse hiljem kui kolm päeva enne koosoleku toimumist. Eeltoodud sättest on kostja järeldanud,

et osanike koosoleku päevakorda võib täiendada, kui osaühing teatab osanikele lisatud

päevakorrapunktidest hiljemalt kolm päeva enne koosolekut.

18. Kolleegium ei nõustu eeltoodud seisukohaga ja selgitab, et ÄS § 1711 lg 2 teine lause reguleerib

üksnes tähtaega, millest hiljem esitatud päevakorra täiendamise taotlused võib juhatus jätta

tähelepanuta. See tähendab, et päevakorra täiendamise taotlusega, mis on esitatud hiljem kui kolm

päeva enne koosolekut, ei pea juhatus üldse arvestama. Kuid isegi kui päevakorra täiendamise taotlus

on ÄS § 1711 lg 2 teise lause mõttes esitatud õigel ajal, tuleb selleks, et pärast koosoleku teate

saatmist ja enne koosolekut laekunud täiendavaid küsimusi ka tegelikult päevakorda panna, lähtuda

ÄS § 172 lg-st 3. See tähendab, et päevakorra muutmisest tuleb osanikele enne koosoleku toimumist

teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.

ÄS § 172 lg 3 viitab seega teatamise osas ÄS § 172 lg 1 neljandale lausele ja päevakorra

täiendamisest tuleb ette teatada samamoodi nagu koosolekustki: päevakorra täiendamise teade peab

jõudma adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

19. Ekslik on kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et ÄS § 172 lg 3 reguleerib vaid seda, kui

muudetakse kogu koosoleku päevakorda ja ÄS § 1711 lg 2 reguleerib juba kindlaksmääratud

päevakorra täiendamist mõne lisaküsimusega. Päevakorra muutmine ja täiendamine ei ole erinevad

mõisted ja mistahes esialgse päevakorraga võrreldes uute ja otsustamist vajavate küsimuste

päevakorda paneku korral kohaldub ÄS § 172 lg 1 neljas lause koostoimes sama paragrahvi lg-ga 3.

Eeltoodu ei välista seda, et eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise

koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud

korralduslikke küsimusi ning koosoleku pidamise korda. Samuti võib osanike koosolekul ilma otsust

tegemata arutada muid küsimusi (ÄS § 1711 lg 4).

Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et osanike koosoleku päevakorra täiendamise või

muutmise teate saatmisele kohaldub ÄS § 172 lg 3, mis näeb ette, et kui pärast osanike koosoleku

kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest

enne osanike koosoleku toimumist teatada osanikele samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu

osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.

20. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hagejate tuginemine vaidlusaluste otsuste

tühisusele ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja olukorras, kus hagejad arvavad, et neile on

koosoleku teated saadetud hilinemisega, ei pea nad koosolekule tulema ning koosolekul osalemata

jätmine ei võta neilt õigust tugineda hiljem koosoleku kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele.

21. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis võis

mõjutada asja lahendamise tulemust.

Nimelt on hagejad palunud tuvastada osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, samas ei ole

nad esile toonud, millised otsused vaidlusalusel koosolekul vastu võeti. Ka kohtud ei ole seda

tuvastanud. Iseenesest on selge nõude esitamine ning nõude rahuldamise eelduseks olevate ja hagi

aluseks olevate asjaolude väljatoomine ja nõudega seostamine hagejate ülesanne, kuid tulenevalt

kohtu kvalifitseerimiskohustusest (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1, § 652 lg 8) ja selgitamiskohustusest

(TsMS § 392 lg 1, § 351 lg-d 1 ja 2) tulnuks kohtul hagejatele selgitada, et olukorras, kus nad

vaidlustavad osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtivust, peavad hagejad muu hulgas selgelt

esile tooma, millised otsused koosolekul vastu võeti ja millisel alusel nad iga otsust tühiseks peavad.

Kuna maakohus rikkus kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust, mis on oluline menetlusõiguse normi

rikkumine TsMS § 669 lg 2 mõttes, ja ringkonnakohus ei kõrvaldanud seda rikkumist, tuleb

ringkonnakohtu otsus lisaks materiaalõiguse normi väärale kohaldamisele tühistada ka

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, millised otsused võeti vaidlusalusel

koosolekul vastu ja millisele rikkumisele hagejad millise otsuse tühisuse tuvastamise nõudes

tuginevad. Asi tuleb uuesti lahendada, juhindudes materiaalõiguse normide kohaldamise kohta antud

Riigikohtu juhistest (vt otsuse p-d 15-19).

22. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

23. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Malle Seppik, Jaak Luik, Tambet Tampuu