3-1-1-8-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-8-17 Määruse kuupäev 31. märts 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi N. I. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-11586 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. I. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gardi Anderson Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 8. märts 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2017. a määrus N. I. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saata määruskaebus uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahistati Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016. a määrusega kahtlustatav N. I. Maakohus luges põhjendatuks N. I-le karistusseadustiku (KarS) § 133 lg 2 p 7 järgi esitatud kuriteokahtlustuse ning leidis, et vabaduses viibides võib ta toime panna uusi kuritegusid ja asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. 2. Maakohtu vahistamismääruse peale esitas määruskaebuse N. I. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, kes taotles määruse tühistamist ja kahtlustatava vahi alt vabastamist. Kaitsja leidis, et N. I-le esitatud kuriteokahtlustus ei ole põhjendatud. Samuti ei ole maakohus tuvastanud vahistamisaluseid. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata ning tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine ei ole tõenäoline. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2017. a määrusega jäeti N. I. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei esitatud määruskaebust kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud kaebetähtaja jooksul. KrMS § 387 lg-st 2 tulenevalt esitatakse vahistamise määruse peale määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama. Pärnu Maakohus kuulutas 30. detsembril 2016. a toimunud kohtuistungil määruse resolutsiooni ning tegi teatavaks selle edasikaebamise korra ja tähtaja. Ühtlasi oli määrus

sellest kuupäevast kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtpäev 9. jaanuaril 2017. Kaitsja saatis kaebuse maakohtu kaudu ringkonnakohtule alles 12. jaanuaril 2017, olles ekslikult arvestanud kaebetähtaega alates 3. jaanuarist 2017, mil ta avas e-toimiku süsteemis maakohtu määruse. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse N. I. kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistamist ning kahtlustatava vahi alt vabastamist. Kaitsja on järgmistel seisukohtadel. 4.1. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, nagu oleksid kahtlustatav ja kaitsja saanud vahistamismäärusest teada juba maakohtu istungil. E-toimiku andmetel allkirjastas maakohus kohtulahendi samal kuupäeval kell 13.34. Seega on põhjust arvata, et kohus kuulutas istungil üksnes määruse resolutsiooni, kuna seda määrust ei olnud kuulutamise ajaks koostatud ega allkirjastatud. Ehkki N. I. kinnitas maakohtu istungil, et vahistamismäärus on talle arusaadav, tuleb arvestada ka seda, et ta on Moldova Vabariigi kodanik, kes ei valda eesti keelt. Vahistamismääruse venekeelse tõlke sai N. I. kätte alles 19. jaanuaril 2017. 4.2. Maakohus selgitas vahistamistaotluse arutamisel küll kaebekorda, kuid ei teavitanud, millal ta määruse avaldab. Alles 3. jaanuaril 2017 saabus kaitsjale e-toimiku süsteemis edasikaebamise tähtaja kohta teade, milles oli märgitud, et kaebetähtaeg saabub 13. jaanuaril 2017. Kuna kaitsja sai samal kuupäeval kohtumäärusega tutvuda, ei olnud tal põhjust kahelda e-toimiku teate õigsuses. Ka maakohtule pidi olema teada, millal vahistamismäärus e-toimikus nähtavaks tehti. 4.3. Lisaks eelnevale on kaitsja seisukohal, et N. I. vahistamine ei ole vajalik ega põhjendatud. 5. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gardi Anderson, et N. I. ja tema kaitsja said vahistamismäärusest teada Pärnu Maakohtu istungil 30. detsembril 2016. Samal päeval saatis maakohus ka määruse tervikteksti e-posti teel kaitsjale. Seega jättis ringkonnakohus õigesti 12. jaanuaril 2017 esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Osas, mis puudutab N. I. vahistamise seaduslikkust ja põhjendatust, tuleb Riigikohtule esitatud määruskaebus jätta tähelepanuta, kuna ringkonnakohus ei ole selle kohta sisulist hinnangut andnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Määruskaebemenetluse esemeks on küsimus, kas N. I. kaitsja on esitanud ringkonnakohtule tähtaegse määruskaebuse Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016. a määruse peale. See sõltub KrMS § 387 lg 2 kohaselt eeskätt asjaolust, millal said N. I. ja tema kaitsja teada või pidid teada saama vahi alla võtmise määrusest. Ringkonnakohus leidis, et kahtlustatav ja kaitsja said maakohtu määrusest teada selle resolutsiooni kuulutamisel kohtuistungil. Kolleegium ei jaga seda seisukohta ja märgib järgmist. 7. Kohtuasja materjalide kohaselt avati Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016. a istung kell 10.35. Istungiprotokollis on kajastatud, et prokurör avaldas vahistamistaotluse, misjärel küsitleti

kahtlustatavat ning anti sõna kahtlustatavale, kaitsjale ja vastuseks prokurörile. Järgnevalt on protokolli märgitud: „Kohus teatab, et tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära osapooled, rahuldab vahistamistaotluse kuni 28.02.2017. a. Selgitab edasikaebekorra ja tähtaja.“ Seepeale küsis kohus kahtlustatavalt, kas kohtumäärus on arusaadav, millele kahtlustatav vastas jaatavalt. Kohtuistung lõppes kell 10.55. Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016. a määrus on allkirjastatud digitaalselt samal päeval kell 13.34, mis tähendab, et kohus on kuulutanud vahistamismääruse resolutsiooni enne kirjaliku määruse koostamist ja allkirjastamist. Kuigi see ei muuda Pärnu Maakohtu määrust ebaseaduslikuks, on eeluurimiskohtunik talitanud kahtlustatava vahi alla võtmisel ennatlikult. Kohtupraktika kohaselt on kahtlustatavat võimalik vahistada üksnes kohtuniku kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud määruse alusel ning vahistamise määruse resolutsiooni kuulutamine enne nendele nõuetele vastava määruse tegemist ei ole korrektne (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-99-16, p 7). 8. Eelmises punktis märgitust lähtuvalt ei saa vahistamise määrusest teatavakstegemiseks KrMS § 387 lg 2 mõttes lugeda üksnes määruse resolutsiooni kuulutamist kohtuistungil kahtlustatava ja kaitsja juuresolekul. Kahtlustataval ja kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema võimalus tutvuda määruse terviksisuga, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega arvestada alates päevast, mil kahtlustatav ja kaitsja said teada või pidid teada saama eeluurimiskohtuniku kirjalikult vormistatud ja põhistatud määrusest. See on oluline ka ausa ja õiglase menetluse põhimõtet silmas pidades, kuna tagab kahtlustatavale reaalse võimaluse vahistamist tõhusalt vaidlustada ja end kaitsta. Seega on ringkonnakohus asunud ekslikule seisukohale, et N. I. ja tema kaitsja said vahistamismäärusest teada juba maakohtu istungil määruse resolutsiooni kuulutamisel. 9. Et N. I. ei valda eesti keelt, aga kõneleb vene keelt, tõlgiti talle KrMS § 10 lg-t 5 järgides Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016. a määrus vene keelde. Kohtumääruse tõlke ärakirja sai kahtlustatav kätte 19. jaanuaril 2017. Järelikult sai N. I. KrMS § 387 lg 2 mõttes vahistamismäärusest teada sellel kuupäeval, sest siis oli tal võimalus tutvuda määruse terviktekstiga endale arusaadavas keeles ning kasutada tõhusalt kaebeõigust ja end kaitsta. Sellest tulenevalt hakkas tema puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 19. jaanuarist 2017. Kuigi N. I. ringkonnakohtule määruskaebust ei esitanud, oli 12. jaanuaril 2017 kaebuse kohtule saatnud tema kaitsja. Kolleegium möönab, et kaitsja esitas määruskaebuse juba enne seda, kui N. I. sai vahistamismääruse tõlkega tutvuda, kuid see ei välista kaebuse tähtaegsena käsitamist. Kriminaalmenetluse seadustik ei piira ega välista kaitsja õigust esitada kahtlustatava esindajana määruskaebus kuni kaebetähtaja lõpuni, mis on KrMS § 387 lg 2 alusel arvestatud alates päevast, mil kahtlustatav sai või pidi saama kohtumäärusest teada, seda sõltumata sellest, millal sai või pidi saama määrusest teada kaitsja. Erinevatel asjaoludel (nt määruse tõlkimise vajaduse tõttu) võivad kahtlustatava ja kaitsja kaebetähtajad hakata kulgema ja seega ka lõppeda erineval ajal. Kahtlustatav ja teda esindav kaitsja ei ole aga käsitatavad teineteisest täiesti lahutatud ja absoluutselt eraldiseisvate menetlusosalistena. Seetõttu ei saa kaitsja määruskaebust, mis on esitatud kahtlustatava puhul kulgenud kaebetähtaja jooksul, lugeda mittetähtaegseks põhjendusega, et kaitsja puhul kulgema hakanud kaebetähtaeg on juba möödas. Kuna arutatavas

kohtuasjas oli kaitsja määruskaebus laekunud ringkonnakohtule enne kahtlustatava kaebetähtaja lõppu, tuleb kaebus lugeda tähtaegseks. 10. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult N. I. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. Kõnealune viga on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Sellest tulenevalt ei pea Riigikohus vajalikuks käsitleda kaitsja kõiki ülejäänud väiteid, kuid juhib siiski tähelepanu ka järgnevale. 11. Määruskaebusest tulenevalt arvestas kaitsja kaebuse esitamise tähtaega alates 3. jaanuarist 2017, mil e-toimiku süsteem luges Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016. a määruse kättetoimetatuks ja teavitas kaitsjat määruse edasikaebamise tähtajast. Kolleegium märgib, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt saatis maakohus kõnealuse määruse 30. detsembril 2016 kaitsjale e-posti teel. Ehkki kaitsja vahistamismääruse kättesaamist ei kinnitanud, oli määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning ta pidi saama määrusest teada juba sellel kuupäeval. Seega ei ole arutataval juhul oluline, millal oli määrus e-toimiku süsteemi kohaselt kaitsjale nähtavaks tehtud ja kätte toimetatud. 12. Ühtlasi juhib kolleegium tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ § 14 lg 1 kohaselt on etoimiku süsteemi kantud andmetel informatiivne tähendus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vaid seadusega ettenähtud juhtudel on e-toimiku süsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus. Kriminaalmenetluse seadustik ei sisalda sätet, mis näeks ette võimaluse lähtuda määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamisel üksnes e-toimiku süsteemi kaudu edastatavast edasikaebamise tähtaja teatavakstegemise teatest. Järelikult on kõnealusel teatel informatiivne tähendus ning kaitsja ei saa sellele kaebetähtaja arvutamisel tugineda. Samas märgib kolleegium, et juhul, kui kaitsjale ei ole muul viisil kui e-toimiku süsteemi kaudu kohtumäärust kättesaadavaks tehtud, võib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg kattuda e-toimiku süsteemi saadetud teates märgitud tähtajaga. 13. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2017. a määruse N. I. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab kaebuse uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebuse rahuldab kolleegium osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris