3-1-1-9-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-9-17

Otsuse kuupäev

22. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Jaan Rüütli (Rüütel) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsus väärteoasjas nr

4-16-7368

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Rüütli kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. märts 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsus Jaan Rüütlile lisakaristuse mõistmise

osas ja saata väärteoasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule samas

kohtukoosseisus.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ametnik koostas

1. septembril 2016 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis Jaan Rüütel mootorsõidukit asulavälisel

teel kiirusega 138 km/h (±5 km/h), ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 43 km/h. Nii tegutsedes

rikkus J. Rüütel liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lõikes 3 sätestatud

väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 30. septembri 2016. a otsusega määrati J. Rüütlile karistuseks

LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv 95 trahviühikut ehk 380 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

3. Menetlusalune isik esitas 12. oktoobril 2016 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

otsuse peale, milles vaidlustas talle määratud lisakaristuse. Kaebaja tunnistas väärteo toimepanemist,

kuid leidis, et lisakaristuse kohaldamine paneb tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda ja

on põhjendamatult karm. Seetõttu palus menetlusalune isik jätta lisakaristuse kohaldamata.

4. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata

ja kohtuvälise menetleja 30. septembri 2016. a otsus muutmata. Mõistetud karistusele hinnangu

andmisel asus maakohus seisukohale, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ja kergendava

asjaoluna tuleb arvestada menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks leidis maakohus muu

hulgas, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdlase isikut, ning sedastas järgnevalt, et

karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad J. Rüütlil kehtivad karistused. Samas pidas kohus

põhjendatuks arvestada, et varem on menetlusalune isik sõidukiirust ületanud neljal korral. See

asjaolu näitab, et J. Rüütel ei ole oma liikluskäitumist muutnud, mistõttu tuleb järeldada, et

varasemad rikkumised ja nende eest määratud karistused ei ole isiku liikluskäitumisele piisavat mõju

avaldanud ning vajalik on tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamise kaudu. Seega on

lisakaristuse kohaldamisel konkreetse isiku puhul eripreventiivne eesmärk ning kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamiseks puudub alus.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu ja

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist mõistetud lisakaristuse osas ja selle kohaldamata jätmist.

Kassaatori hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, põhjendades lisakaristuse

mõistmist sellega, et J. Rüütel on varem neljal korral karistatud sarnaste väärtegude toimepanemise

eest, kuigi tegu oli kustunud karistustega. Samuti tulnuks karistuse mõistmisel arvestada väärteo

toimepanemise asjaolusid: J. Rüütel selgitas, et temast mittesõltuvatel põhjustel oli tal vaja jõuda

Tallinnasse planeeritust oluliselt varem ja seetõttu ei jälginud ta piisava tähelepanuga piirkiirusest

kinnipidamist. Lisakaristuse kohaldamisel ei ole arvestatud sellega kaasnevaid tagajärgi: J. Rüütel on

väikeettevõtja, kelle sissetulekust olulise osa moodustab bussivedude eest saadav tasu. Kassaator ei

nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi ei ole sissetuleku kaotus karistuse mõistmisel tähtis ja

kutseline autojuht peab olema eriliselt hoolikas.

6. Kohtuväline menetleja kassatsioonile ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Väärteoasjas ei ole vaidlust tegude toimepanemise tuvastatuse ja neile antud õigusliku

hinnangu üle. Kassatsiooni esemeks on vaidlus J. Rüütlile määratud lisakaristuse üle. Kolleegium

nõustub kassaatoriga, et karistuse mõistmisel kustutatud karistusandmete arvestamisega (otsuse lk 6)

on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust.

9. Kolleegium kordab senises praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et varasemaid

karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist

kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 14 ja 12. novembri 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka väärteoasjadele ning kassaator on

asjakohaselt leidnud, et maakohtu viited varasematele kustunud väärteokaristustele on asjakohatud.

Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel

eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja

kaugeneb karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 10).

10. Kuna maakohus on lisakaristuse kohaldamisel otsesõnu arvestanud J. Rüütli varasemaid

kustunud karistusi ja omistanud neile isiku teosüüd suurendava toime, tingib see puudus kohtuotsuse

osalise tühistamise mõistetud lisakaristuse osas.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 punktist 7,

§ 175 punktist 1 ja § 149 punktist 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu

20. detsembri 2016. a otsuse J. Rüütlile lisakaristuse mõistmise osas ning saadab väärteoasja selles

osas maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Hannes Kiris, Lea Kivi