3-2-1-6-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-6-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Aleksander Narusbeki hagi KÜ Paasik vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-61893

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Narusbeki kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

2946 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksander Narusbek, esindaja vandeadvokaat Andres

Lusmägi

Kostja korteriühistu Paasik, esindaja juhatuse liige Tatjana

Bakšejeva

Asja läbivaatamise kuupäev

6. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-61893

muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Määrata vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ) tasuks

riigi õigusabi eest 96 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti

Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksander Narusbek (hageja) esitas 31. detsembril 2013 Harju Maakohtule hagi korteriühistu

Paasik (kostja) vastu, milles nõudis kahju hüvitamist kogusummas 3000 eurot 12 senti.

Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja 2010. a-l küttesüsteemi renoveerimist ja laskis süsteemi

ümber ehitada. Töid tegi Ellas Ehitus OÜ. Hageja korterist eemaldati kolm radiaatorit, kuid uusi ei

paigaldatud või paigaldati need teise kohta nii, et vanade radiaatorite kinnituskohad jäid nähtavale.

Radiaatorid eemaldati ilma kostja nõusolekuta. Radiaatorite eemaldamise tõttu on hageja vannitoas

oluliselt tõusnud niiskuse tase ning vajalik on paigaldada lisaventilaator. Kahjustada on saanud

siseviimistlus hageja korteriomandi kolmes toas, vannitoas ja klosetis. Kostja korraldas 2011. a-l

maja seinavuukide remonti. Selle tulemusena sai kahjustada ka hageja rõdu seinavärv. Alates 2010. a-

st on hageja korduvalt pöördunud kostja poole palvega likvideerida tekitatud kahju.

Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt: 1) korteri siseviimistluse kahjustamisest 2010. a-l

toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde käigus (edaspidi esimene nõue); 2) vannitoa lae

kahjustamisest 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde käigus ja vannitoa

sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest (edaspidi teine nõue); 3) rõdu

seinavärvi kahjustamisest. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 132 ja

korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-le 1. 2. septembri 2014. a kohtuistungil loobus hageja rõduga

seotud rahalisest nõudest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on aegunud. Kostja ei vaielnud vastu, et elamus

rekonstrueeriti 2010. a küttesüsteemid. Küttekehad vahetati hageja korteris 2010. a augustis ning

kostja võttis tööd vastu 17. augustil 2010. Seega on hageja nõue, mis seostub hageja korteri

siseviimistluse kahjustumisega, aegunud juba 2013. a augustis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 146 lg 1). Isegi kui aegumise aluseks ei saaks lugeda TsÜS § 146 lg-t 1, oleks nõue

aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel.

Kostjal puuduks kohustus hüvitada hagejale kahju ka juhul, kui nõue poleks aegunud. Kostja vastu

saaks nõuet esitada siis, kui kostja oleks jätnud täitmata mõne üldkoosoleku otsusest või põhikirjast

tuleneva kohustuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja üldkoosolek oleks vastu võtnud otsuse, millest

tuleneks ühistule kohustus kõrvaldada korterites küttesüsteemi töödega kaasnevad

siseviimistluskahjustused. Kostja liikmed on käitumuslikult väljendanud, et siseviimistlustöid ei

korraldata mitte kostja vahendusel, vaid korteriomanikud teevad seda ise. Seetõttu on põhjendatud, et

omanikud likvideerivad siseviimistluse kahjustused ise.

3. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2015. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidid korteri siseviimistluse kahjustused olema hagejale

nähtavad kohe pärast küttesüsteemi rekonstrueerimistööde lõppemist ning see ei ole kütteperioodi

algusega seotud. Hageja võttis tööd vastu 17. augustil 2010, mistõttu algas hageja esimese nõude

aegumine TsÜS § 150 lg 1 alusel arvates sellest kuupäevast. See, et hageja on enne hagi esitamist

pöördunud kostja poole kahju kõrvaldamise nõudega, ei peata nõude aegumise tähtaja kulgemist.

Esitatud asjaoludest nähtuvalt pole kostja nõuet tunnistanud ega läbirääkimisi pidanud.

Maakohtu hinnangul puuduks alus rahuldada hageja esimest nõuet kostja vastu ka juhul, kui nõue

poleks aegunud. Kostja vastu saaks nõuet esitada siis, kui kostja oleks jätnud täitmata mõne

konkreetse üldkoosoleku otsuse või põhikirjast tuleneva kohustuse. Seda pole hageja välja toonud.

Kostja üldkoosolek pole otsustanud, et siseviimistlustööd korraldab ühistu. Seetõttu pole põhjendatud

nõuda kostjalt olematute otsuste täitmist või alternatiivselt kahju hüvitamist.

Vannitoa lae kahjustumisest ja sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest tingitud nõude osas asus

maakohus seisukohale, et ka see nõue on aegunud. Erinevalt hageja esimesest nõudest algas

maakohtu hinnangul selle nõude aegumine hiljemalt 2010. a novembrikuus, mil hagejale pidi

kütteperioodi alguse tõttu olema selge, kas vannitoa soojus- ja niiskustasakaal on radiaatori

eemaldamise tagajärjel rikutud. Asjas ei ole tõendatud ja hageja pole ka väitnud, et kahju oleks

tekkinud hiljem kui 2010. a sügis-talvel. Seega pidi hageja esitama oma teise nõude hiljemalt 2013. a

novembrikuus.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eksinud asjas tähtsate tõendite

hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohtu seisukoht aegumise kohta oleks õige juhul,

kui kostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Hageja ei pöördunud kohtusse kohe, sest

usaldas kostja lubadust küttesüsteemi töö parandada. Pärast kolme kütteperioodi tuvastas hageja, et

tal on tekkinud kostja vastu hagemise õigus, sest küttesüsteemi töö polnud vaatamata kostja

lubadustele paranenud.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. augusti 2016. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti

aegumise tõttu rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue, mis tulenes vannitoa lae kahjustamisest

2010. a-l toimunud küttesüsteemi rekonstrueerimistööde tõttu ja vannitoa sisekliima tagamiseks

sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest. Ringkonnakohus tühistas ka maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus muutis ka osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu menetluskulud

jäid hageja kanda.

Hagis toodud asjaoludel ei ole hageja nõuded kvalifitseeritavad kahju õigusvastasest tekitamisest

tulenevate nõuetena. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriühistuseaduse

(KÜS) § 2 lg 1 järgi korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide

korrashoidmine. Kui korteriühistu rikub seadusest või põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma

liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Sellise nõude aegumisele

tuleb kohaldada eelkõige TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, mille järgi on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et nõuetele tuleb kohaldada

TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatut, ning vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

Eelnev ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, et hüvitamise nõue, mis tuleneb korteri

siseviimistluse kahjustamisest 2010. a toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde tõttu, oli hagi

esitamise ajaks aegunud. Aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb aga TsÜS § 150 lg 1 asemel

juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega.

Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks,

kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuete aegumistähtaja alguse

väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus pärast kohustuse rikkumist mõistlikult vajalik aeg

kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi.

Maakohus on tuvastanud, et hageja korteris toimusid küttekehade vahetustööd 2010. a augustis ja et

kostja võttis tööd vastu 17. augustil 2010. Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel

menetlusnorme rikkunud. Eelmärgitust järeldub, et ka võimalikud kostja kohustuste rikkumised

toimusid hiljemalt 2010. a augustis. Arvestades, et siseviimistluse kahjustused elutubades olid ilmsed

juba hiljemalt 17. augustil 2010, muutus nendest kahjustustest tulenev kahju hüvitamise nõue

sissenõutavaks vähemalt pärast kolme kuu möödumist küttekehade vahetustööde lõppemisest hageja

korteris, st nõue muutus sissenõutavaks 17. detsembril 2010. Kuna hageja esitas kahju hüvitamise

nõude alles 31. detsembril 2013, on see aegunud.

Samas ei võimalda poolte senises menetluses esitatud väited ja tõendid järeldada, et vannitoa lae

kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seotud kahju hüvitamise nõue olnuks hagi esitamise

hetkeks aegunud. Ka maakohtu otsus on selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt

põhjendamata. Maakohus on seostanud kahjust teadasaamist kütteperioodi algusega ning leidnud, et

puudused pidi hageja tuvastama 2010. a oktoobris. Seejuures on kohus mh sisuliselt tuginenud

oletusele, et kui madalat keskmist õhutemperatuuri ja kõrgemat keskmist õhuniiskust oli võimalik

hageja korteris tuvastada 2014. a oktoobris, oli see võimalik ka 2010. a oktoobris. Eluliselt ei ole

usutav, et kõnealused siseviimistluse kahjustused hageja korteri vannitoas oleksid tekkinud

(puuduliku kütte ja liigkõrge õhuniiskuse tagajärjel) kohe 2010.-2011. a sügis-talvise kütteperioodi

esimestel kuudel. Seega ei võimalda asja materjalid järeldada, et kõnealune kahjunõue oleks

sissenõutavaks muutunud enne 2010. a lõppu.

Eelmärgitu ei välista nõude sissenõutavuse ja aegumise osas siiski maakohtu teistsuguseid õiguslikke

järeldusi, kui kohus tuvastab asja uue läbivaatamise käigus uusi asjaolusid. Kuivõrd aegumise

vastuväitele on tuginenud kostja, peaks tema TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes primaarselt tõendama selle

vastuväite aluseks olevaid asjaolusid, sh kahjunõude sissenõutavust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas eeltooduga võtta põhjendatud seisukoht, kas

hageja VÕS § 115 lg-le 1 tuginev kahju hüvitamise nõue (st korteri vannitoa lae kahjustamise ja

vannitoa sisekliima tagamisega seotud kahju hüvitamise nõue) on aegunud. Kui maakohus leiab, et

kõnealune kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle lahendama.

Vastuseks hageja väidetele märkis ringkonnakohus täiendavalt, et kohtu ette toodud asjaolud ei anna

alust TsÜS § 146 lg-s 2 või 4 sätestatud aegumistähtaja kohaldamiseks. Hageja nõue kostja vastu ei

ole ehitise töövõtulepingust ega ehitise müügilepingust tulenev nõue TsÜS § 146 lg 2 mõttes. Samuti

ei ole asja materjalide põhjal tuvastatav kostja tahtlus oma kohustuste väidetaval rikkumisel

(TsÜS § 146 lg 4). Hageja apellatsioonkaebuses esitatud muud väited ei puuduta nõuete aegumist ega

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

muutmata maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue tulenevalt

korteri siseviimistluse kahjustamisest, ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hagejale määratud esindaja palub määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja suurus ning hüvitada talle

96 eurot.

Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ekslikult kohaldamata TsÜS § 146 lg 2.

Aegumistähtaeg on viis aastat, see põhineb ehitise puudusel. Kostjale on pärast ehitustööde

vastuvõtmist üle läinud ehitaja vastutus ehitise puuduste eest. Nõue hakkas aeguma ajast, mil hageja

sai hinnapakkumise remonttööde kohta ehk detsembris 2013, mitte siseviimistluse kahjustamisest

teadasaamisest. Tegemist võib olla ka tahtliku rikkumisega.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on mõistlik aeg vaid kolm kuud. Kohtud oleksid pidanud

omal algatusel tuvastama tehingu vastuolu heade kommetega, sest korrapäraselt toimiv endine

ehitusjärgne küttesüsteem demonteeriti pettuse mõjul ning suur ehitustöö tehti ilma projektita.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

10. Kassatsioonimenetluses tuleb kolleegiumil lahendada põhilise õigusliku küsimusena see, millisel

õiguslikul alusel põhineb alama astme kohtu tuvastatud asjaolude põhjal hageja nõue kostja vastu.

11. Ringkonnakohus on leidnud, et hageja nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks

KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. KÜS § 2 lg 1 kohaselt

on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade

ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks

seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka

korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3

p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku

ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on

korteriühistu liikmed. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool

üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on

tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu vähemalt praegusel juhul lugeda

tehingulaadseteks suheteks.

Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema

tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine

(vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30; Riigikohtu 11. detsembri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Parandustööd tuleb ühistul korraldada kompleksselt,

sh ette näha remondijärgsete võimalike viimistlustööde kohustatud subjekt (kas korteriomanikud ise

omal kulul või töövõtja kõikide korteriomanike maksete arvel) ning muude remondi käigus

väidetavalt tekkivate puuduste kõrvaldamise ja sellega seotud kulude katmise korraldus.

12. Praegusel juhul heidab hageja kostjast korteriühistule ette seadusest tulenevate ülesannete

rikkumist, kuna korteriühistu korraldatud remondi käigus tekkisid tema korteris probleemid

siseviimistluse kahjustamise ja vannitoas niiskuse suurenemisega. Sellisel juhul on võimalik

korteriühistu vastutus KÜS § 2 lg-st 1 ja VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt, kui on täidetud ka VÕS § 115

lg 2 või 3 eeldused. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et praegusel juhul ei ole alust kohaldada

TsÜS § 146 lg-t 2, mille esimene lause näeb ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude

aegumistähtajana ette viis aastat. Töövõtulepingu sõlmivad korteriühistu ja töövõtja ning sellest

lepingust tulenevaid nõudeid, sh ebakvaliteetsest tööst tulenevaid nõudeid saab töövõtja vastu esitada

korteriühistu kui tööde tellija, mitte nt kõik korteriomanikud eraldi. Õigusaktidest ei tulene, et

sellised nõuded saaksid seaduse alusel üle minna lepinguvälisele isikule, korteriomanikule.

Korteriühistu ja töövõtja vaheline leping ei ole praeguses asjas asjassepuutuv, sest vaidluse pooled on

korteriühistu ja korteriomanik.

14. Ringkonnakohus on jõudnud õigele järeldusele ka siseviimistluse rikkumisest tuleneva haginõude

aegumistähtaja alguse määramise osas, kohaldades õigesti TsÜS § 147 lg-t 2 ja VÕS § 82 lg 7

esimest ja kolmandat lauset. Ringkonnakohtu määratud kolm kuud on mõistlik aeg praeguste ilmsete

puuduste korral, mis oli võimalik avastada kohe pärast nende tekkimist.

15. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja ühe haginõude osas

uueks läbivaatamiseks maakohtule ning Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi alama astme kohtu otsustada.

16. Kolleegium leiab, et vandeadvokaat A. Lusmägi taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb

rahuldada. Kolleegium määrab tema tasuks taotletud 96 eurot riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 alusel.

Tasu maksmise korraldab sama seaduse § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.

17. Riigikohus vabastas hageja 14. detsembri 2016. a määrusega kautsjoni tasumisest selle hilisema

hüvitamiskohustusega TsMS § 190 lg 4 kohaselt.

Henn Jõks, Ants Kull, Malle Seppik