3-1-1-1-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-1-17 Määruse kuupäev 16. märts 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Roosma Kohtuasi A. P. suhtes jälitustoimingu loa andmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 1- 16-8493 ja 23. novembri 2016. a määrus asjas nr 1-16-8497 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 22. veebruar 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Ühendada Riigikohtu menetluses olevad kriminaalasjad nr 3-1-1-1-17 (1-16-8493) ja nr 3-1-1-2- 17 (1-16-8497) ühiseks menetluseks. Määrata ühendatud kriminaalasja numbriks 3-1-1-1-17 (1- 16-8493). MÄÄRUSE PÕHJENDUS 1. Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015. a määrusega anti prokuratuuri taotlusel luba kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid, samuti kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. vestluste käigus muul viisil edastatavat teavet. See luba anti ajavahemikuks 19. jaanuarist kuni 19. märtsini 2015. 2. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrusega pikendati prokuratuuri taotlusel luba kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid, samuti kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. vestluste käigus muul viisil edastatavat teavet. See luba anti ajavahemikuks 20. märtsist kuni 20. aprillini 2015. 3. 30. septembril 2016 esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak määruskaebuse, milles palus tühistada nii Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015. a kui ka sama kohtu 19. märtsi 2015. a määruse ja tunnistada nende määruste alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks. 4. Tartu Ringkonnakohus vaatas kaitsja määruskaebuse läbi kahes eraldi menetluses. Tartu

Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2016. a määrusega asjas nr 1-16-8493 jäeti Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2016. a määrusega asjas nr 1-16-8497 jäeti Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus seda määrust puudutavas osas rahuldamata. 5. 10. novembril 2016 esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat M. Kairjak Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2016. a määruse peale asjas nr 1-16-8493, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada ka Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015. a ja 19. märtsi 2015. a määruse ning tunnistada nende alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks. Seda määruskaebust menetleb Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1- 1-1-17. 6. 5. detsembril 2016 esitas A. P. kaitsja Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2016. a määruse peale asjas nr 1-16-8497, paludes tuvastada, et ringkonnakohtul ei olnud selles asjas seaduslikku alust määrust teha, ja taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist. Alternatiivselt palub kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või tühistada ka Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrus ning tunnistada selle alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks. Seda määruskaebust menetleb Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-2-17. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalasjad nr 3-1-1-1-17 (1-16-8493) ja nr 3-1-1-2- 17 (1-16-8497) tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 216 lg-te 1 ja 6 alusel ühendada ühiseks menetluseks. Mõlema kohtuasja aluseks on A. P. kaitsja 30. septembri 2016. a määruskaebus, milles vaidlustati A. P. suhtes KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoimingu lubamist. Maakohus tegi A. P. salajase pealtkuulamise lubamise kohta kaks määrust, millest esimesega anti jälitustoimingu luba kaheks kuuks ja teisega pikendati selle loa kehtivust KrMS § 1267 lg 3 teise lause kohaselt veel kahe kuu võrra. See asjaolu, ei anna aga alust käsitada kaitsja 30. septembri 2016. a menetlusdokumenti kahe sisuliselt eraldiseisva määruskaebusena, mida oleks alust lahendada eraldi menetlustes. KrMS § 389 lg 1 mõtte kohaselt tuleb sisuliselt ühe määruskaebusena käsitatav kaebus lahendada vähemalt üldreeglina ühe määruskaebemenetluse raames. Käsitletaval juhul tuleb silmas pidada sedagi, et jälitustoimingu loa andmise õiguspärasusele antav hinnang võib mõjutada ka loa pikendamise õiguspärasusele antavat hinnangut, samuti on jälitustoimingu mõlema loa vaidlustamisel tõstatatud küsimused suures osas kattuvad. 8. Ringkonnakohus vaatas 30. septembri 2016. a määruskaebuse läbi kahes eraldi menetluses, tehes selle kaebuse kohta kaks määrust, ja seetõttu on ka kaitsja esitanud Riigikohtule kaks määruskaebust. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et A. P. salajaseks pealtkuulamiseks antud

lubade õiguspärasuse kontrolli on otstarbekas jätkata ühe menetluse raames. See muudab kohtuasja edasise menetlemise lihtsamaks, aidates mh kaasa Riigikohtu antava õigusliku hinnangu terviklikkusele ja ülevaatlikkusele. Seetõttu tulebki kriminaalasjad ühendada. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)