3-1-1-120-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-120-16

Otsuse kuupäev

2. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Andrei Stumbrise süüdistuses KarS § 1332 lg 2

p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2016. a otsus

kriminaalasjas nr 1-16-6592

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Stumbrise kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör

Leelet Kivioja

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. veebruar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. augusti 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri

2016. a otsus Andrei Stumbrise kriminaalasjas KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi.

2. Saata kriminaaltoimik prokuratuuri.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Stumbrise kasuks välja 450 (nelisada viiskümmend) eurot,

sealhulgas käibemaks 75 (seitsekümmend viis) eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. augusti 2016. a otsusega tunnistati Andrei Stumbris kokkuleppemenetluses

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68

lg 1 alusel loeti A. Stumbrise eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning KarS § 73 lg-test 1 ja

3 lähtuvalt jäeti temale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva vangistust,

täitmisele pööramata, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2. Muu hulgas mõistis maakohus A. Stumbriselt kokkuleppes märgitu kohaselt KarS §-de 832 ja 84

alusel vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja rahasumma 301 400 eurot ja pööras selle

nõude katteks riigi omandisse vara: mootorratta Yamaha XT 600E väärtusega 1800 €; korteriomandi

väärtusega ca 63 200 € aadressil Xxxxxxx XX-XX, Tallinn; korteriomandi väärtusega ca 51 810 €

aadressil Xxxxx XX-XX, Tallinn; korteriomandi väärtusega ca 51 810 € aadressil Xxxxx XX-XX,

Tallinn; korteriomandi väärtusega ca 83 280 € aadressil Xxxxx XX-XX, Tallinn, sh garaaž ja

panipaik; korteriomandi väärtusega ca 49 500 € aadressil Xxxxxxxxxx XX-X, Tallinn.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Stumbrise kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Andrus Repnau, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks

arutamiseks. Apellant märkis, et pooled ei ole kokku leppinud A. Stumbriselt konfiskeerimise

asendamiseks konkreetselt rahasumma 301 400 euro väljamõistmises. Kokkuleppes loetletud

korteriomandite väärtused on antud ligikaudsetena, mis tähendab, et nende väärtus võib sõltuvalt

kinnisvaraturu hindadest kõikuda. Juhul, kui korteriomandite väärtused langevad ja on nende

võõrandamise ajal väiksemad võrreldes kokkuleppes märgitud ligikaudsete väärtustega, peab

A. Stumbris maakohtu otsusest tulenevalt hüvitama temalt konfiskeerimise asendamiseks

väljamõistetud summast 301 400 eurot puudujääva osa. Kuna sellises kohustuses ei ole pooled kokku

leppinud, rikkus maakohus kokkulepet kinnitades oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2016. a otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus osas,

milles maakohus oli A. Stumbriselt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud

301 400 euro katteks pööranud (riigi omandisse) kokkuleppes loetletud vara. Ringkonnakohus tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega jättis vaidlusaluse vara aresti alla. Kohus oli seejuures järgmistel

seisukohtadel.

4.1. Kokkuleppes on märgitud, et A. Stumbrise nõusolekul tuleb temalt konfiskeerimise

asendamiseks välja mõista mootorratas Yamaha XT 600E ja viis korteriomandit. Arvutiga kirjutatud

teksti kõrvale on prokurör teinud käsikirjalise täienduse. Muudetud kokkuleppe kohaselt tuleb

A. Stumbriselt mõista konfiskeerimise asendamiseks välja rahasumma 301 400 eurot ja selle katteks

pöörata nimetatud vara. Paranduse juurde on lisanud allkirja üksnes prokurör ning ei selgu, kas

süüdistatav ja kaitsja andsid allkirjad kokkuleppe sõlmimiseks enne paranduse tegemist või pärast

seda. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta see siiski kriminaalasja lahendamist ja seda järgmistel

põhjustel.

4.2. Maakohtu kinnitatud kokkulepe ei ole selle esialgse tekstina ega ka sellesse tehtud parandustega

õiguspärane. Kohus ei saa KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisel konkreetset eset isikult

konfiskeerida või riigi kasuks välja mõista. Seetõttu ei võinud maakohus kõnealuses osas

kokkuleppes märgitust ka kohtuotsust tehes lähtuda ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.

Samas on konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara kokkuleppes loetletud ja süüdistatavale ei saa

tulla üllatusena selle vara kohta seadusega kooskõlas oleva otsustuse tegemine. Seetõttu saab

ringkonnakohus parandada maakohtu otsuses tehtud vea ilma kokkuleppe piiridest väljumata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas A. Stumbrise kaitsja vandeadvokaat Küllike

Namm, kes taotleb kohtulahendi tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks

arutamiseks. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Ringkonnakohus arestis alusetult A. Stumbrisele kuuluvad korteriomandid. Harju Maakohtu

21. juuni 2016. a määrusega arestiti vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks küll

mootorratas Yamaha XT 600E, kuid korteriomandeid ei arestitud. Neile seati kohtulik hüpoteek.

Erinevalt vara arestimisest ei takista kohtulik hüpoteek omanikul kinnisasja käsutada. Seega koormab

vara arestimine kinnisasja omanikku rohkem kui kohtuliku hüpoteegi seadmine. Ringkonnakohus

oleks pidanud A. Stumbrisele kuuluvad korteriomandid lugema kohtuliku hüpoteegiga koormatuks ja

jätma arestituks üksnes mootorratta Yamaha XT 600E.

5.2. Ei ole selge, milline summa on A. Stumbriselt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks

välja mõistetud. Kokkuleppes ning maa- ja ringkonnakohtu otsuses märgitud rahasumma 301 400

eurot, mis tuleb A. Stumbrisel kohtuotsuse jõustumisel tasuda, on kindlaks määratud vara ligikaudse

väärtuse põhjal.

6. Kassatsioonivastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ühtlasi märgib prokurör, et ta kandis muudetud

kokkuleppe maakohtu istungil ette ja selle sisu oli süüdistatavale arusaadav. Seega vastab kokkulepe

süüdistatava tahtele tasuda 301 400 eurot arestitud vara arvelt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium hindab esmalt kohtute tegevust A. Stumbrisega sõlmitud kokkuleppe kinnitamisel.

Et vastata kassaatori tõstatatud õiguslikule küsimusele kokkuleppemenetluse normide järgimise

kohta, tuleb vaadata ka kokkuleppe sisu.

8. Kohtuasja materjalide seas olevas kokkuleppes on muu hulgas arvutikirjas tekst, et „[V]astavalt

sõlmitud kokkuleppele [---] mõista konfiskeerimise asendamiseks välja alljärgnev A. Stumbrisele

kuuluv vara: [---]“. Viidatud lausele järgneb vara loetelu, mis sisaldab mootorratast Yamaha XT 600E

ja viit korteriomandit, mille väärtused on antud ligikaudsetena. Samas nähtub kokkuleppest, et

prokurör on teinud sellesse käsitsi kirjutatud paranduse, täiendades loetelu sissejuhatavat lauset pärast

sõnu „konfiskeerimise asendamiseks välja“ sõnadega „301 400 eurot, mille katteks pöörata“. Seega

tuleneb käsikirjaliselt täiendatud kokkuleppe tekstist, et A. Stumbriselt tuleb konfiskeerimise

asendamiseks välja mõista rahasumma 301 400 eurot ja selle katteks pöörata riigi omandisse temale

kuuluv kokkuleppes loetletud vara.

9. Kokkuleppesse kantud parandus on kinnitatud üksnes prokuröri allkirjaga ning selle juures

puudub kuupäev paranduse sisseviimise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei saa selliselt vormistatud

juurdekirjutust kokkuleppe tekstis lugeda korrektseks, kuna kokkuleppest ei selgu, millal prokurör

seda täiendas ning kas süüdistatav ja kaitsja kõnealuse parandusega ka kokkulepet sõlmides

nõustusid. Ehkki kokkuleppel peab olema nii süüdistatava kui ka kaitsja allkiri kokkuleppe sõlmimise

kohta (KrMS § 245 lg 4), ei välista see, et käsitsi kirjutatud muudatused võivad olla kokkuleppesse

tehtud hiljem, s.o pärast selle allkirjastamist süüdistatava ja kaitsja poolt. Seetõttu on oluline, et

kokkuleppes oleks usaldusväärselt kajastatud kõikide poolte nõusolek kokkuleppesse tehtavate

muudatuste kohta ning nende sisseviimise kuupäev. Poolte allkirja ja kuupäeva märkimine

kokkuleppesse kantud täienduste või paranduste juurde võimaldab tagantjärele tuvastada, et

süüdistatavat ja kaitsjat oli kokkuleppe muutmisest nõuetekohaselt teavitatud, ja aitab seeläbi vältida

hiljem tekkida võivaid vaidlusi kokkuleppe sisu üle.

10. Samuti ei selgu kohtuistungi protokollist, kas maakohus küsitles süüdistatavat ja tema kaitsjat

seoses kokkuleppe täiendamisega konfiskeerimisotsustust puudutavas osas ning kas nad nõustusid

sellega kohtuistungil kokkuleppe juurde jäädes. Neile küsimustele tähelepanu pööramata kinnitas

maakohus täiendatud kokkuleppe ja tegi KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohtuotsuse. Vaadeldavat osa

kokkuleppest vaidlustas ringkonnakohtus A. Stumbrise kaitsja, kelle väitel ei olnud kokkuleppe

sisuks süüdistatavalt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konkreetselt 301 400 euro

suuruse summa väljamõistmine. Seega oli apellant sisuliselt seisukohal, et süüdistatav ja kaitsja ei

nõustunud kokkuleppe teksti lisatud täiendusega ning kõnealuses osas ei ole kokkulepet sõlmitud.

Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et täiendatud kokkulepe ei vastanud

osaliselt süüdistatava tõelisele tahtele, millest omakorda järeldub, et kohus ei selgitanud kokkulepet

kinnitades välja, milles pooled olid kokku leppinud.

11. Kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja

tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui sellega nõustuvad kõik pooled. Oluline on, et süüdistatav

oleks kokkuleppest aru saanud ja väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. Neid asjaolusid peab

KrMS § 247 lg 2 alusel kontrollima kohus. Just kohtuliku arutamise korraldamine

kokkuleppemenetluses on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava

kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata. Kohtuistungil on kohus

kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele

enda kuriteos süüditunnistamise ja karistamise, aga ka muude selles sisalduvate tingimuste osas. (Vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-8-12, p-d 8–9). Lisaks

märgib kolleegium, et olukorras, kus prokurör on kokkulepet käsikirjaliselt täiendanud või

parandanud, peab kohus kokkuleppemenetluses iseäranis hoolikalt kontrollima, kas süüdistatav saab

ka muudetud kokkuleppest aru ja on seda sõlmides väljendanud oma tõelist tahet.

12. Kui kohus sedastab kokkuleppemenetluses kohtuotsust tehes kriminaalmenetluse lõpetamise

aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on tema pädevuses üksnes sõlmitud kokkuleppe

n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine

kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari

2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3 ja 1. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-25-09, p 15).

Kolleegium leiab eelmistes punktides märgitut arvestades, et maakohus jättis põhjendamatult välja

selgitamata süüdistatava tõelise tahte asenduskonfiskeerimise nõuet puudutavas osas ja kinnitas

ekslikult kokkuleppe, ehkki kõnealuses osas valitses kokkuleppest tulenevalt ebaselgus. Eelnevast

tulenevalt oleks maakohtul tulnud kohtulahendit tehes kokkuleppe kinnitamisest keelduda ja

kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Seda viga ringkonnakohus ei kõrvaldanud. Seega rikkusid

kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohtuotsused tuleb tühistada.

13. Eeltoodut kinnitab ka kassatsioonist tulenev seisukoht, et pooled ei ole kokku leppinud

rahasumma suurust, mis tuleb A. Stumbriselt KarS §-de 832 ja 84 alusel vara laiendatud

konfiskeerimise asendamiseks välja mõista. KarS § 84 alusel tekib riigil rahaline nõue (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-51-15, p 28), mis saab

seisneda üksnes isikult konfiskeeritava vara väärtusele vastava rahasumma väljamõistmises. Selle

nõude suurus peab kokkuleppemenetluse korral kajastuma KrMS § 245 lg 1 p-st 10 tulenevalt

sõlmitavas kokkuleppes. Arutatavas asjas on kokkuleppes loetletud süüdistatavale kuuluv vara, sh

korteriomandid, mille summaarne väärtus 301 400 eurot on saadud muu hulgas korteriomandite

ligikaudsete hindade alusel. Kuna algul sõlmitud ja ringkonnakohtu poolt õigustatult osaliselt

seadusega vastuolevaks olevaks tunnistatud kokkuleppe tekstist johtuvalt valitseb ebaselgus, milles

on A. Stumbrisele kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise asendamist puudutavas osas kokku

lepitud, ei saanud ringkonnakohus võtta seisukohta süüdistatavalt kokkuleppe kohaselt

väljamõistetava rahasumma suuruse kohta.

14. Kassatsioonis on ka põhjendatult leitud, et ringkonnakohus kohaldas ekslikult A. Stumbrisele

kuuluvate korteriomandite suhtes vara aresti. Apellatsioonikohus on kohtupraktikale viidates õigesti

märkinud, et maakohtul ei olnud võimalik kokkulepet kinnitada, kuna kokkuleppe kohaselt tuli

asenduskonfiskeerimise nõue täita A. Stumbrisele kuuluva vara arvel. Konfiskeerimise asendamisel

vara ei konfiskeerita ja isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte

selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25, ja 11. aprilli 2011. a

määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 33). Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus vaidlustatud

kohtuotsuse osaliselt ja jättis kokkuleppes loetletud A. Stumbrisele kuuluva vara KrMS § 1414 lg 1

ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla.

Samas jättis kohus ekslikult tähelepanuta, et Harju Maakohtu 21. juuni 2016. a määrusega oli selles

kriminaalasjas arestitud üksnes mootorratas Yamaha XT 600E. A. Stumbrisele kuuluvaid

korteriomandeid ei arestitud, vaid neile seati kohtulik hüpoteek. Kuna kohtuotsuse resolutiivosast

tulenevalt soovis ringkonnakohus jätta nimetatud määrusega kohaldatud tagamisabinõud muutmata,

esineb ringkonnakohtu otsuses viidatud osas ebatäpsus.

15. Kolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

KrMS § 361 lg 1 p 8 kohaselt tuleb Riigikohtul kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust tühistades

üldjuhul

tagastada

kriminaaltoimik

prokuratuurile.

Erandina

võib

Riigikohus

saata

kokkuleppemenetluses kriminaalasja uueks arutamiseks madalama astme kohtule siis, kui

kohtuotsuse tühistamise aluseks on selline menetlusnormide rikkumine, mis on kõrvaldatav asja uuel

kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluse korras (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai

2012. a otsus asjas nr 3-1-1-44-12, p 6). Kuna arutatavas asjas on lahendamata jäänud ebaselgused

kokkuleppe sisus ning maa- ega ringkonnakohus poleks seetõttu tohtinud kokkulepet kinnitada, ei ole

need puudused uuel kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluse korras kõrvaldatavad.

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 8, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 5. augusti 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.

septembri 2016. a otsuse ning saadab kriminaaltoimiku prokuratuuri. Kassatsioon tuleb rahuldada

osaliselt.

17. A. Stumbrise kaitsja esitas Riigikohtule taotluse mõista riigilt tema kaitsealuse kasuks välja

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 900 eurot (sh käibemaks). Taotluse ja sellele

lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal õigusteenuse osutamisele aega 5 tundi. Õigusteenuse tunnihinnaks

oli 150 eurot, millele lisandus käibemaks. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub

kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuigi

kassatsioonimenetluses esindab A. Stumbrist uus valitud kaitsja, tuleb kolleegiumi hinnangul

kriminaalasja keerukust, kassatsiooni sisukust ja mahtu ning kaebuse osalist rahuldamist arvestades

lugeda A. Stumbrise huvide kaitsmisel põhjendatuks õigusabi osutamist kahe ja poole tunni ulatuses.

Sellest tulenevalt määrab kolleegium valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 450 eurot,

sh käibemaks. See summa tuleb KrMS § 186 lg-st 1 tulenevalt mõista välja riigilt A. Stumbrise

kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Kivi, Saale Laos, Peeter Roosma