3-2-1-171-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-171-16

Määruse kuupäev

Tartu, 1. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eerik-Niiles Krossi hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks või väärtushinnangute

avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a ja

18. oktoobri 2016. a määrused tsiviilasjas nr 2-14-58990

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Äripäev määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eerik-Niiles Kross, esindaja vandeadvokaat Oliver

Nääs

Kostja AS Äripäev, esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk

ja Ramil Pärdi

Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-58990

muutmata, määruskaebus rahuldamata ja arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon

riigituludesse.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-58990.

3. Rahuldada AS-i Äripäev apellatsioonitähtaja ennistamise avaldus ja ennistada temale

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Harju Maakohtu 11. augusti 2016. a otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-14-58990. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo TRINITI OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eerik-Niiles Kross (hageja) esitas 14. oktoobril 2014 Harju Maakohtule AS-i Äripäev (kostja)

vastu hagi, milles palus lükata ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed või tuvastada

avaldatud väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja

õiglane hüvitis tekitatud mittevaralise kahju eest.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 11. augusti 2016. a otsusega hagi ning kohustas kostjat ümber lükkama

hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid jättis need

summaliselt kindlaks määramata.

4. Kostja esitas 15. septembril 2016 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahendid ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse esmalt menetlusse, kuid jättis selle

27. septembri 2016. a määrusega läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei olnud apellatsioonkaebus tähtaegne. Kuigi avaliku e-toimiku

andmetel toimetati maakohtu otsus kostja lepingulisele esindajale K. Turkile kätte 16. augustil 2016

kell 10.41, oli maakohtu otsuse tegelik kostja lepingulise esindajani jõudmise aeg varasem, kuna

kostja avaldas juba 12. augustil 2016 enda väljaantavas ajalehes „Äripäev" artikli, millest nähtub, et

kohtuotsus on kostjal olemas. Kostja on ka apellatsioonkaebuses kinnitanud, et sai kaevatava otsuse

kätte 11. augustil 2016. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1, § 136 lg 6 ja § 137 lg 1

järgi hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema maakohtu otsuse kostjale

kättetoimetamisele järgnevast päevast (12. august 2016) ja lõppes 10. septembril 2016. Kuivõrd

10. september 2016 oli laupäev, saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev TsÜS § 136 lg-st 8

tulenevalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, s.o 12. septembril 2016. Apellatsioonkaebuse

esitas kostja esindaja 15. septembril 2016 ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

6. Kostja esitas 11. oktoobril 2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse.

Taotluse kohaselt on kostjat eksitanud e-toimiku teavitus esindajale, mille järgi oli kaebuse esitamise

tähtpäev 15. septembril 2016, ja lisaks kohtulahendi edastamine kõigepealt e-kirjaga ning seejärel ka

e-toimiku kaudu. Kohtunik ei esitanud enda e-posti aadressilt otsuse edastamiseks ühtegi põhjust.

Kostja 12. augusti 2016. a pressiteade ilmus vastusena ja pressiteatena hageja esindaja meediasse

paisatud põhjalikule kommentaarile. Puuduvad tõendid, et kostja oleks lahendiga tutvunud enne

16. augustit 2016. Kostjal ei olnud võimalik ka kohtule enne apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmist selgitada, et hageja püstitatud eeldus, nagu oleks kostja saanud otsuse kätte vähemalt

12. augustil 2016, ei vasta tõele.

7. Hageja palus jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. oktoobri 2016. a määrusega apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud kostjaga, et puuduvad selged tõendid, et kostja oleks lahendiga

tutvunud varem kui 16. augustil 2016. Ka ei nõustunud ringkonnakohus, et lähtuda tuleks kostja e-

toimiku kaudu antud kättesaamise kinnitusest. Asjaolu, et maakohtu kohtunik on 11. augusti 2016. a

e-kirjaga enda e-posti aadressilt edastanud otsuse hageja ja kostja lepingulistele esindajatele, on

kostja kinnitanud ka tähtaja ennistamise taotluses. Ringkonnakohtul puudus alus kahelda, et just sel

päeval jõudis vaidlustatud otsus tegelikult kostjani. Kostja esindaja esitatud apellatsioonkaebuse

p-s 6.1 on kostja ka ise kinnitanud, et sai kaevatava otsuse kätte 11. augustil 2016. Samale

järeldusele annab alust jõuda ka kostja juhitavas ajalehes „Äripäev" 12. augustil 2016 avaldatud

artikkel, milles on märgitud, et „Äripäev pole kohtuotsusega nõus ja kaebab otsuse edasi, sest kohus

on toimetuse arvates tõlgendanud väärtushinnanguid faktiväitena". Põhjendamatu on kostja väide, et

nimetatud artikkel on avaldatud vastusena „Postimehes" ilmunud hageja artiklile ja seda lahendiga

tutvumata. „Postimehes" 11. augustil 2016 avaldatud hageja artikkel ei sisalda kohtu otsustust ega

põhjendusi väärtushinnangute tõlgendamise kohta. Seega ei saanud kostja enda 12. augusti 2016. a

artiklis toodud seisukohale väärtushinnangute tõlgendamisest jõuda vaidlustatud otsusega sisuliselt

tutvumata.

Asjaolu, et kohus on lisaks otsuse e-posti teel edastamisele edastanud otsuse menetlusosalistele ka e-

toimiku vahendusel, ei anna alust lähtuda menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel üksnes e-

toimiku vahendusel edastatud otsuse kättesaamise kinnitusest. Oluline on tegelik aeg, millal

menetlusdokument jõuab saajani selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kuivõrd eeltoodud põhjendustel on maakohtu otsus

jõudnud kostjani e-toimikus kinnitatust varem, s.o 11. augustil 2016, puudus kostjal alus hakata

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvestama hilisemast tähtpäevast. Mõjuvaid põhjuseid, mis

annaksid alust apellatsioonitähtaja ennistamiseks, ei ole kostja taotluses esile toonud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas määruskaebused nii Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a kui ka

18. oktoobri 2016. a määruse peale, paludes mõlemad määrused tühistada. Määruskaebuses

27. septembri 2016. a määruse peale palub kostja lisaks võtta tema apellatsioonkaebus menetlusse ja

saata asi ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks või saata asi tagasi

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses 18. oktoobri 2016. a

määruse peale palub kostja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta kostja

apellatsioonkaebus menetlusse ja saata ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks. Kostja

palub kindlaks määrata ka menetluskulud.

9.1. Kostja arvates rikkus ringkonnakohus tema apellatsioonkaebust läbi vaatamata jättes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg-s 3 sätestatut, jättes kostjale teatamata, et kavatseb

jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, ja andmata kostjale võimalust avaldada oma arvamust.

Asjas ei kohaldu TsMS § 307 lg 3, kuna kättetoimetamist on võimalik tõendada e-toimiku kaudu ja

samuti ei ole rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda (lahend on korrektselt

kättesaadavaks tehtud e-toimiku kaudu). Kostja ei ole kinnitanud kohtuniku saadetud e-kirja

kättesaamist. Isegi kui lugeda, et e-kirja saatmine esindaja e-postile 11. augustil 2016 oli korrektne,

rakenduks TsMS § 3141 lg-s 1 sätestatud nn kolme tööpäeva reegel, mitte TsMS § 307 lg 3. E-toimik

saatis kostjale teavituse, et kaebuse esitamise tähtpäev on 15. september 2016. Seega oli kostjal

vastav õiguspärane ootus, sest just e-toimiku kaudu peaks TsMS-i eesmärgist ja TsMS § 3111 lg-st 6

juhindudes käima kohtuadvokaatide töö.

Isegi kui TsMS § 307 lg 3 on praeguses asjas kohaldatav, ei saa öelda, et maakohtu otsus jõudis

tegelikkuses kostjani varem kui 16. augustil 2016. „Äripäeva" 12. augusti 2016. a pressiteade on

avaldatud vastusena „Postimehes" 11. augustil 2016 ilmunud hageja esindaja kommentaarile. Vastav

uudisnupp ei refereeri ega tsiteeri kohtuotsust ennast, ei täienda „Postimehes" ilmunut ega peegelda

muul moel, et kostja oleks ka tegelikult otsuse TsMS § 307 mõttes kätte saanud. Kostja esindaja on

märkinud apellatsioonkaebusesse ekslikult Harju Maakohtu otsuse kuupäeva 11. august 2016 ning

lisanud, et „seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt". Tegemist on ilmselgelt eksliku viitega

otsuse kuupäevale kättetoimetamise kuupäeva asemel ja ei ole loogiline, et kostja esindaja oleks

muidu väitnud, et järelikult on 15. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt.

9.2. Kostja arvates jättis ringkonnakohus ka apellatsioonitähtaja põhjendamatult ennistamata. Tähtaja

ennistamise mõjuv põhjus seisneb selles, et kohus on kaebuse tähtaja osas kostjat eksitanud.

Maakohus saatis vastuolus TsMS § 3111 lg-ga 6, segadust tekitavalt ja mõjuva põhjuseta

kohtulahendi kostjale e-kirjaga enne e-toimikusse laadimist. Samuti saatis kohtusüsteem kahekordse

e-toimiku teavituse kostja esindajale, mille kohaselt kaebuse esitamise tähtpäev on 15. septembril

2016. Ringkonnakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole tähtaja ennistamiseks alust.

10. Hageja palub jätta määruskaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Hageja

palub kindlaks määrata ka enda menetluskulud ning jätta kostja menetluskulud taotletud ulatuses

kindlaks määramata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määruse peale

tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016. a määruse peale tuleb rahuldada ning

ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetlustähtaja

ennistamise taotlus rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

12. Kolleegium käsitleb esmalt erinevate määruskaebuste koos menetlemist ja asja lahendamiseks

olulisi asjaolusid (I), seejärel aga põhjendab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse

peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmist (II) ja edasi apellatsioonitähtaja ennistamata

jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamist (III).

I

13. Praeguse asja menetluslik eripära seisneb selles, et ringkonnakohus on jätnud kahe määrusega

apellatsioonkaebuse esmalt läbi vaatamata ja seejärel ka menetlustähtaja ennistamata. Mõlema

määruse peale on Riigikohtule esitatud eraldi määruskaebused.

14. Kolleegium leiab, et saab määruskaebused lahendada samas menetluses, kuna need on

olemuslikult seotud ja nende eraldi lahendamisel võiksid tekkida vastuolulised lahendid.

15. Kolleegium on varem leidnud, et kohtutel tuleb esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse,

et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud

ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja

ennistamise taotluse põhjendatust (vt Riigikohtu 19. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-12,

p 15).

Kolleegium järgib seda seisukohta ka praeguses menetluses ning lahendab esmalt määruskaebuse

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale ja seejärel apellatsioonitähtaja

ennistamata jätmise peale.

16. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus võinuks võimaliku menetlusliku segaduse vältimiseks

lahendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse pärast apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumist.

17. Kohtutoimikust ja kohtulahendite infosüsteemist nähtuvad järgmised asja lahendamiseks olulised

menetluslikud asjaolud:

Harju Maakohtu otsus on tehtud 11. augustil 2016 ning otsuse teinud kohtunik saatis otsuse samal

päeval kell 14.14 e-kirjaga poolte lepingulistele esindajatele (III kd, tl 64);

kostja vandeadvokaadist esindaja ei ole kinnitanud kohtuniku 11. augusti 2016. a e-kirja

kättesaamist;

kostja vandeadvokaadist esindajale on maakohtu otsus tehtud e-toimikus nähtavaks 15. augustil

2016, ta võttis otsuse vastu 16. augustil 2016 kell 10.41 (II kd, tl 177);

e-toimiku infosüsteem teatas kostja esindajale otsuse edasikaebamise tähtpäevana 15. septembri 2016

kell 23.59 (III kd, tl 73);

kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale 15. septembril 2016 (III kd, tl 1);

kostja on apellatsioonkaebuse p-s 6.1 märkinud järgmist: "TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib

apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul. Kostja sai kaevatava otsuse kätte 11.08.2016. Seega on

apellatsioonkaebuse esitatud tähtaegselt. " (III kd, tl 16);

väljaanne „Postimees" avaldas 11. augustil 2016 kell 18.11 internetis artikli, mille sisukokkuvõttes

märgitakse järgmist: "Harju maakohus rahuldas tänase otsusega Eerik-Niiles Krossi hagi Äripäeva

vastu ning kohustas Äripäeva ümber lükkama Eerik-Niiles Krossi kohta 2014. aasta suvel esitatud

valeväited. " (III kd, tl 74);

„Äripäev" on 12. augustil 2016 kell 8.43 internetis mh avaldanud järgmist: "Äripäev pole

kohtuotsusega nõus ja kaebab otsuse edasi, sest kohus on toimetuse arvates tõlgendanud

väärtushinnanguid faktiväitena." (III kd, tl 64 pöördel).

II

18. Kolleegium nõustub kostjaga, et ringkonnakohus rikkus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmisel TsMS § 643 lg-t 3, mille esimese lause kohaselt teatab ringkonnakohus menetlusosalistele

enne määruse tegemist kavandatavast apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisest ja selle põhjustest

ning annab apellandile võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust.

18.1. Viidatud sätte eesmärk on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist,

andes teisele poolele võimaluse kaebuse esitamisega seotud menetluslikke asjaolusid selgitada. Kui

teine pool suudab põhjendada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise ekslikkust, jääb ära ajakulu,

mis tekib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega ja selle lahendamisega

Riigikohtus.

18.2. Hageja esitas taotluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata 26. septembril 2016 (III kd

tl 61 jj) ja ringkonnakohus tegi määruse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kohta juba

järgmisel päeval, 27. septembril 2016. Toimikust ei nähtu kostjalt arvamuse küsimist.

18.3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolne TsMS § 643 lg 3 esimese lause rikkumine on

võimalik kõrvaldada kassatsioonimenetluses, st ainuüksi see rikkumine ei anna alust ringkonnakohtu

määrust tühistada. Kolleegium saab ise kaebuse läbi vaatamata jätmisega seotud asjaolusid hinnata.

Määruse tühistamine tooks kaasa asjatu täiendava ajakulu.

19. Menetlusdokumendi saab lugeda TsMS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks üksnes

siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Seda

kinnitab nii TsMS § 306 lg 2, mille järgi menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise

puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud, kui

ka § 306 lg 3, mille järgi peab kättetoimetamine toimuma seaduses sätestatud viisil.

20. TsMS § 307 lg 3 lubab aga erandlikult lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka selle

(faktilisest) jõudmisest saajani, seda kahel juhul: kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada või

kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus

sellele sättele tuginedes põhjendatult leidnud, et kostja sai maakohtu otsuse kätte 11. augustil 2016.

20.1. Seaduses sätestatud kättetoimetamise korda ei ole praeguses asjas kolleegiumi hinnangul

rikutud. TsMS § 3111 lg 6 kohaselt võib advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui

elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.

Kostjat esindavale advokaadile ongi otsus sel teel (TsMS § 3111 lg 3) kätte toimetatud.

TsMS § 3111 lg 6 rikkumiseks ei saa pidada otsuse eelnevat saatmist e-kirjaga, ilma et kostjale oleks

viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda otsus kätte toimetatuks

saatmisega TsMS § 3141 mõttes. Isegi kui kättetoimetamine toimunuks muul viisil kui infosüsteemi

vahendusel mõjuva põhjuseta, ei oleks see kolleegiumi arvates selline menetlusnormi rikkumine, mis

muudaks kättetoimetamise olematuks. Tõenäoliselt oli kohtunikul soov edastada otsus

menetlusosaliste esindajatele võimalikult kiiresti, ootamata ära formaalset kättetoimetamist.

20.2. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 307 lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui

kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument

on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et

menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise

kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta

dokumendi kätte varasemal kuupäeval.

20.3. Kostja (täpsemalt tema esindajast vandeadvokaat) on apellatsioonkaebuses ise kinnitanud

kohtuotsuse kättesaamist 11. augustil 2016. Kolleegiumit ei veena kostja väide, nagu oleks ta

märkinud otsuse kättesaamise aja kaebusse ekslikult.

Vandeadvokaadina pidi kostja esindaja mõistma, kuidas mõjutab otsuse kättesaamise aja kinnitus

apellatsioonitähtaja kulgemise arvutamist. Kuigi kostja ei kinnitanud maakohtule otsuse saamist

11. augusti 2016. a e-kirjaga, ei ole kostja esindaja otsuse saamist sel viisil ka eitanud. Kohtunik

saatis otsuse e-kirjaga tööpäeval (neljapäev) samale e-posti aadressile, mida kostja vandeadvokaadist

esindaja oli menetluses varem kasutanud (vt nt II kd, tl 143) ja millelt esitati ka apellatsioonkaebus

(III kd, tl 1). Kostja esindaja on vastuoluliselt põhjendanud, miks ta ei kinnitanud kohtuotsuse

kättesaamist nt järgmisel tööpäeval (15. august 2016, esmaspäev) pärast seda, kui ta oli reedel,

12. augustil 2016 väidetavalt sõitnud arvamusfestivalile Paides. Kui ringkonnakohtule esitatud tähtaja

ennistamise taotluses väitis kostja esindaja sisuliselt seda, et ta ei viibinud enne 15. augustit 2016 tööl

(vt III kd, tl 69 pöördel), siis Riigikohtusse esitatud määruskaebuses väitis kostja esindaja, et pärast

nädalavahetust algas tal pikalt planeeritud puhkus (III kd, tl 93). Kostja esindaja ei ole ka selgitanud,

miks võimaldas pikalt planeeritud puhkus kinnitada väidetava puhkuse teisel päeval (s.o 16. augustil

2016) otsuse kättesaamist e-toimikus, kuid ei võimaldanud kinnitada nt 15. augustil 2016 otsuse

kättesaamist kohtuniku e-kirja alusel. Samuti ei ole kostja selgitanud, mis asjaolu ei võimaldanud

kostja esindajal kohtuniku e-kirja kättesaamist kinnitada neljapäeval, 11. augustil 2016 (e-kiri saadeti

kell 14.14). Samuti kinnitab kohtuotsuse kättesaamist kaudselt kostja väljaandes „Äripäev"

12. augustil 2016 avaldatud artikkel.

21. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohaldatav oleks TsMS § 3141 või et seda tuleks kohaldada

ka § 307 lg 3 sisustamisel.

Kolleegium ei loe maakohtu otsust TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks kolme tööpäeva

möödumisel saatmisest ning seda ei teinud ka ringkonnakohus. Riigikohus on varasemas praktikas

rõhutanud, et TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik

menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale

muid viise kasutades tegelikult üle anda. Samuti on leitud, et kui saadetud e-kirjas puudub igasugune

viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva

möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt

(vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 13 ja 16). Tsiviilasja

materjalidest ei ole näha põhjuseid, miks maakohus pidanuks esindajatele 11. augustil 2016 e-kirjaga

kohtuotsust saates rakendama TsMS § 3141. Samuti puudus e-kirjas viide TsMS § 3141 kohaldamise

võimaluse kohta.

Kolleegium ei tugine maakohtu otsuse 11. augustil 2016 kättetoimetatuks lugemisel eelkõige mitte

sellele, et kohus otsuse sel päeval kostja esindaja e-posti aadressile saatis, vaid esmajoones kostja

enda kinnitusele otsuse saamise aja kohta, mida kaudselt kinnitavad ka muud asjaolud, nagu otsuse e-

postiga saamise ümber lükkamata jätmine, kostja esindaja vastuolulised selgitused otsusega

tutvumise võimaluste ja otsuse saamise kinnitamise kohta ning kostjapoolne artikli avaldamine otsuse

kohta.

22. Kokkuvõttes jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määruse muutmata

(vt selle tähenduse kohta ka käesoleva määruse p 25).

Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata

kaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

III

23. Kolleegium nõustub kostja väitega, et ringkonnakohus ei ole oma määrust apellatsioonitähtaja

ennistamata jätmise kohta nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus ei ole tegelenud

küsimusega, kas kostjal oli apellatsioonkaebuse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus, vaid üksnes

küsimusega, millal kostja apellatsioonkaebuse esitas. Viimati mainitu ei ole aga asjakohane selle

kaebuse lahendamisel, milles palutakse tuvastada mõjuva põhjuse olemasolu.

Kolleegiumil on võimalik menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise ringkonnakohtu rikkumine

kõrvaldada ja ennistada kostjale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt nt ka Riigikohtu

18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 8).

24. Kolleegium nõustub kostjaga, et kohus on teda edasikaebuse tähtaja osas eksitanud. Riigikohus

on varasemas praktikas korduvalt käsitlenud kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade

ennistatavusele (vt ülevaadet ja viiteid Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12,

p 8). Näiteks on leitud, et tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud teabele

otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem lugesid kohtud otsuse kättetoimetatuks muul

ajal (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p-d 6-8). Ka praegusel juhul on

tegemist sarnase juhtumiga. E-toimikust on saadetud kostja esindajale teade, et otsuse

edasikaebamise tähtpäev on 15. september 2016 (III kd, tl 73). Seega võis kostja sellest teatest

lähtuda ning esineb põhjus tähtaja ennistamiseks.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016. a määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

25. Kolleegium märgib, et kostja apellatsioonkaebuse menetlemist ei takista see, et määruskaebus

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale jääb rahuldamata ja määrus seega jõustub.

Apellatsioonitähtaja ennistamisel kaotab varasem määrus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

või läbi vaatamata jätmise kohta uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse.

26. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel tuleks kostjale tagastada ka tähtaja ennistamise avalduselt

tasutud kautsjon. Paraku ei nähtu toimikust, et kostja selle kautsjoni ringkonnakohtu menetluses

TsMS § 142 lg 3 kohaselt tasunud oleks.

27. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemustest.

Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu