3-2-1-159-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-159-16

Määruse kuupäev

Tartu, 27. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi Tartu linna (Tartu

Linnavalitsuse kaudu) vastu tekitatud kahju 81 euro

55 sendi väljamõistmiseks või alternatiivselt

õigusrikkumisega saadu väljaandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-2182

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Kostja Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

Asja läbivaatamise kuupäev

30. jaanuar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-2182 muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) kanda.

4. Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks välja

menetluskulu 510 eurot ja viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Autorite Ühing (hageja) esitas 10. veebruaril 2016 Tartu Maakohtule hagi Tartu linna

(Tartu Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju 148 euro 5 sendi

hüvitamiseks või alternatiivselt õigusrikkumisega saadu väljaandmiseks koos seadusjärgse viivisega

alates hagiavalduse esitamisest ning palus menetluskulud jätta kostja kanda. 2. mai 2016

menetlusdokumendis vähendas hageja kahjuhüvitise nõuet 81 euro 55 sendini.

Hagiavalduse kohaselt korraldas Tartu Linnavalitsuse hallatav Miina Härma Gümnaasium (kool)

11. detsembril 2015 Tartu Ülikooli aulas kontserdi (kontsert), millel esitati ilma loata ja tasu

maksmiseta muusikateoseid. Kontserdi pileteid levitati Piletimaailma müügipunktide ja Interneti

piletimüügiportaali kaudu. Kontserti reklaamiti Piletimaailma kodulehel, Tartu linna veebilehel, Eesti

kultuurisündmuste kalendris ja Delfi rubriigis mistoimub.ee. Lisaks kooli kooridele esinesid

kontserdil vilistlased, lapsevanemad ning kolmandad isikud. Esitatud teoste autorite nimel teostab

nende avaliku esitamise õigust hageja. Kool ja kostja keeldusid litsentsilepingu sõlmimisest. Kontsert

ei vastanud autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 22 sätestatud vaba kasutamise erandile, sest täitmata

olid vajalikud tingimused. Teoste avalik esitamine ei toimunud koolis, vaid Tartu Ülikooli aulas.

Samuti ei esitatud teoseid vahetus õppeprotsessis. Kool on kinnitanud, et kasutab piletiraha

muuhulgas kontserdi toimumiseks vajaliku õpetajate lisatöö tasustamiseks. Lisaks olid teoste

esitajateks vilistlased, lapsevanemad ning isikud, kes ei ole seotud õppeasutusega. Kontserdi

kuulajaskonda ei moodustanud üksnes õpetav personal ja õpilased ning otseselt õppeasutusega seotud

isikud, kuivõrd kool reklaamis kontserti avalikkusele, võimaldades avalikkusel tavapäraste

piletimüügikanalite kaudu pileti osta. Asjasse ei puutu kostja väide, et pileti eest küsitav tasu oli

sümboolne ega võimaldanud koolil kontserdiga kasumisse jääda. Kool väljus kontserti korraldades

oma põhitegevuse ehk õppetegevuse raamidest. Arvestades kontserdil esitatud teoseid, on tavapärane

tasumäär 5% sissepääsutasudest. Alternatiivselt on kostja ilma loata ja tasu maksmata muusikateoste

avaliku esitamisega säästnud litsentsitasuga seotud kulutused. Kostja säästetud kulutuste määramisel

tuleb lähtuda tavapärastest litsentsitasu määradest, mille alusel teised koolid ja muusikaürituste

korraldajad maksavad tasu muusika avaliku esitamise eest.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja leidis, et üritus oli koolikontsert, mille raames teoste esitamisele kohaldub AutÕS §-st 22

tulenev teoste vabakasutuse erand. Kool ei väljunud oma põhitegevuse raamidest. Erand kohaldub,

kui teoste avalik esitamine toimub õppeasutuse tegevuses ja kontrolli all. Termin „õppeasutus" ei

viita konkreetsele territooriumile või aadressile. Riiklik õppekava võimaldab õppetööd teha ka

väljaspool kooli ruume. Vahetu õppeprotsess ei piirdu üksnes aine- või erialateadmiste

omandamisega. Advendi- ja kevadkontserdid on kooli õppeprotsessi osaks. Seda ei muuda asjaolu, et

õpilasi toetas esinemisel paar-kolm vilistlast ning üksikuid lugusid dirigeeris T. Kaljuste. Vilistlased

on samuti õppeasutuse õpilased AutÕS § 22 tähenduses. Õpetajate lisatöö tasustamine oli

põhjendatud suurema tegevuste mahu tõttu. AutÕS § 22 ei keela küsida kulude katmiseks sümboolset

tasu. Ülejäänud summa kanti sihtotstarbelistesse kultuuri toetavatesse fondidesse. Lisaks ei ole

õpetajate tasustamine oluline asjaolu, hindamaks kontserdi sobituvust õppeprotsessiga. Koolil ei

olnud ärilist eesmärki. Kontserdi kohta info levitamine avalikkusele kättesaadavates allikates ei

välista erandi kohaldamist. Üritust reklaamiti kooli advendikontserdina. Kontserdil osales tegelikult

üksnes koolipere ning kooliga otseselt seotud isikud. Isegi kui kontserdile oleks sattunud üksikuid

kooliga mitteseotud inimesi, ei olnud nende hulk piisavalt suur selleks, et moodustada avalikkust

AutÕS § 13 lg 1 p 7 tähenduses. Teoste esitamisel näidati ära autorite nimed ja kasutus ei olnud

vastuolus teoste tavapärase kasutamisega ega kahjustanud põhjendamatult autorite huve.

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. mai 2016. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

83 eurot ja 34 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 1475 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta kontsert AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutamise

erandile, sest täita tuleb kõik viidatud sättes nimetatud tingimused. Tulenevalt AutÕS §-st 17 ei ole

lubatud teoste vaba kasutus, mis sisuliselt konkureerib õiguste omaja kontrollitava

kommertskasutusega. Teoste avalik esitamine ei toimunud koolis, vaid Tartu Ülikooli aulas. Seega ei

toimunud teose avalik esitamine õppeasutuses. Tuvastatav ei ole kontserdi toimumine vahetus

õppeprotsessis. Juhul kui kontsert toimuks vahetus õppeprotsessis, tuleks eeldada, et selle eest ei

maksta personalile lisatasu. Vahetu õppeprotsessiga ei ole tegemist ka olukorras, kus teoste

esitajateks on vilistlased, lapsevanemad ning isikud, kes otseselt ei ole seotud selle õppeasutusega.

Kostja väide muude isikute väikese osakaalu kohta on põhjendamatu. Just vilistlased ja T. Kaljuste

olid nimeliselt kontserdi reklaamides ära märgitud, mis äratasid avalikkuse huvi ning suurendasid

külastajate arvu. Kool suunas reklaami avalikkusele. Kostjal ei olnud põhjust eeldada, et avalikult

reklaamitavale ja müüdavale kontserdile tulevad üksnes AutÕS §-s 22 sätestatud isikud.

Paljasõnaline on kostja väide, et kontserdi kuulajaskonna moodustasid üksnes õpetav personal ja

õpilased ning otseselt õppeasutusega seotud isikud. Reklaami sisu ja mahtu arvestades oli tegemist

kontserdi reklaamimisega üldsusele, mistõttu oli tegemist teoste avaliku esitamisega AutÕS § 13 lg 1

p 7 tähenduses. Teose vaba kasutuse erandi kohaldamine ei ole seotud sellega, kas korraldaja jääb

kasumisse või mitte. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 teise lause alusel

autoriõigusega kaasneva õiguse rikkumise tõttu nõuda kahjuhüvitist kindla summana, lähtudes tasu

suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõutava tasu määra.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus keeldus 18. augusti 2016. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega kostjale.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga, kus

edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses on piiratud. Ringkonnakohus ei nõustunud

apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et asi lahendati üldmenetluses ja kohaldub tavaline

edasikaebamise kord ja alused. Puudub alus väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti hinnanud tõendeid. Maakohus leidis

põhjendatult, et kontsert ei vasta vaba kasutamise erandile. Kontserdi esinejate hulgas oli lisaks

õpetavale personalile ja õpilastele ka vilistlasi, lapsevanemaid ja kolmandaid isikuid. Ürituse

reklaamides mainiti nimeliselt ära esinejad, kes ei kuulunud õpetava personali ega õpilaste hulka.

Need isikud on muusika valdkonnas tuntud, mis äratab avalikkuse huvi ja suurendab

kontserdikülastajate arvu. Piletimüügiga tehti üritusel osalemine võimalikuks kõigile soovijatele. Ei

olnud võimalik tagada, et kuulajas- või vaatajaskonna moodustavad üksnes isikud, kes on otseselt

seotud õppeasutusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lahendas maakohus käesoleva asja üldmenetluses, mistõttu

kohaldus tavaline edasikaebamise kord ja alused. Ringkonnakohtul puudus alus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kuigi maakohus tegi määruse, mille kohaselt lahendab

asja lihtmenetluses, jätkas kohus asja lahendamist üldmenetluse reeglite järgi ning tegi ka otsuse koos

kirjeldava ja põhjendava osaga. Lisaks ei ole lihtmenetluse kohaldamine põhjendatud, kui tegemist

on sisult keerulise õigusvaidlusega, mille kohta tuleb kohtul kujundada sisuline ja põhjendatud

seisukoht.

Isegi kui asi lahendati lihtmenetluses, keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi,

rikkus selgelt menetlusõiguse norme ja hindas selgelt valesti tõendeid, mis oluliselt mõjutasid

maakohtu lahendit. Maakohtu otsus oli ühekülgne, arvestades üksnes hageja väiteid. Kohus ei

põhjendanud, miks ta kostja seisukohtadega ei nõustu või neid ei arvesta. Maakohus eksis selgelt

AutÕS § 22 kohaldamisel. Ringkonnakohus saab kaebuse menetlemisest keelduda tervikuna üksnes

siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu. Apellatsioonkaebusest ei olnud ilmne, et

maakohtu rikkumised ei võinud oluliselt mõjutada asja lahendust.

7. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel

rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

9. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole

määruskaebemenetluses vaidlustanud:

· 11. detsembril 2015 korraldas kool Tartu Ülikooli aulas kontserdi, tähistamaks adventi ja

H. Kaljuste sünniaastapäeva;

· reklaam kontserdi toimumise kohta avaldati Piletimaailma kodulehel, Tartu linna veebilehel,

Eesti kultuurisündmuste kalendris ja Delfi rubriigis mistoimub.ee;

· pileteid müüdi Piletimaailma müügipunktide ja internetiportaali vahendusel;

· kontserdil esitati autoriõigustega kaitstud muusikateoseid, mille autorite nimel teostab teoste

avaliku esitamise õigust hageja;

· kontserdil astusid esitajatena üles teiste hulgas isikud, kes ei ole kooli õpilased.

10. Pooled on menetluses vaielnud selle üle, kas AutÕS § 22 alusel oli lubatud kontserdil teoste

esitamine hageja nõusolekuta ja tasu maksmiseta.

11. Maakohus leidis, et AutÕS §-s 22 sätestatud tingimused erandi kohaldamiseks ei ole täidetud

(maakohtu otsuse lk-d 6-7). Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata. TsMS § 405 lg 1 järgi lahendas maakohus asja lihtsustatud korras ning seetõttu

on edasikaebeõigus piiratud. Ringkonnakohtu arvates ei kohaldanud maakohus selgelt ebaõigesti

materiaal- või menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt valesti tõendeid. Ringkonnakohus märkis

määruses, et nõustub maakohtuga, et kontsert ei vastanud AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutamise

erandile.

12. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et asi lahendati üldmenetluses.

Maakohus selgitas 15. aprilli 2016 määruses, et hagihinnast lähtudes lahendab kohus asja

lihtmenetluses TsMS § 405 kohaselt (I kd, tl 153). Kostja ei esitanud sellele maakohtus vastuväiteid.

Kolleegium märgib, et lihtmenetluses võib kohus muuhulgas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata (TsMS § 405 lg 1 p 9). Sellist kohustust maakohtul aga ei ole. Lihtmenetlusega TsMS § 405

mõttes on tegemist ka juhul, kui maakohus ei tee asja menetlemisel lihtsustusi (Riigikohtu

15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 13).

Kuivõrd lihtmenetluse kohaldamise eeldused TsMS § 405 järgi olid täidetud, võis ringkonnakohus

otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise TsMS § 637 lg 21 järgi. Et maakohus oli pooli

lihtmenetlusest teavitanud, siis ei saanud selline menetluskord ka pooli üllatada.

13. Maakohus ei andnud otsuses TsMS § 637 lg 21 mõttes luba edasikaebamiseks. Seega pidi

ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel oli

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Riigikohus peab sellises

olukorras ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel kontrollima, kas

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi, ning kui selline asjaolu esineb, siis hindama, kas see võis tõenäoliselt

mõjutada asja lahendust (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 16).

Seega ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme

on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab

lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba

sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt nt Riigikohtu

7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 39).

14. Kolleegium leiab, et maakohus on otsuse tegemisel osaliselt ebaõigesti tõlgendanud

materiaalõiguse normi. Sellele vaatamata on ringkonnakohus kolleegiumi arvates õigesti keeldunud

apellatsioonkaebuse menetlemisest, sest maakohtu rikkumised ei mõjutanud asja lahendust.

15. Autoriõiguse seaduse kohaselt on teise isiku teose kasutamiseks, sh avalikuks esitamiseks

üldjuhul vaja autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni eelnevat luba

(AutÕS § 13 lg 1 p 7, § 131 lg 2). Eelnimetatud reeglist sätestab erandi AutÕS § 17, mille kohaselt on

lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult AutÕS §-des 18-25

otseselt ettenähtud juhtudel, tingimusel et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega

kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Praegusel juhul väidab kostja, et täidetud on

AutÕS §-s 22 sätestatud tingimused teose avalikuks esitamiseks.

16. AutÕS § 22 alusel on õigus autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost avalikult esitada,

kui ära on näidatud kasutatud teose autori nimi või nimetus, kui see on teosel näidatud, ning kui teost

esitatakse:

õppeasutustes;

vahetus õppeprotsessis;

nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ja

· kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud

(lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost

avalikult esitatakse.

Erandi kohaldamiseks peavad esinema kõik AutÕS §-s 22 sätestatud tingimused. AutÕS § 22

eesmärk on võimaldada õpilastel hariduse omandamisel koguda mitmekülgseid kogemusi ning

rakendada õpitud oskusi erinevate teoste esitamisel.

17. Maakohus on liiga kitsalt tõlgendanud AutÕS §-s 22 kasutatud terminit „õppeasutus".

Kolleegiumi arvates ei välista AutÕS § 22 kohaldamist asjaolu, et teoseid ei esitata konkreetse

õppeasutuse hoones. Eelkõige on oluline, kas kontsert või muu üritus on konkreetses kohas

korraldatud kooli tegevuse raames ja kooli valiku kohaselt. Kostja on põhjendatult viidanud, et nii

põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt võib õpet korraldada ka väljaspool kooli

ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes,

ettevõtetes ja asutustes (vt vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrusega nr 1 kinnitatud

„Põhikooli riiklik õppekava" § 6 lg 5 ning määrusega nr 2 kinnitatud „Gümnaasiumi riiklik

õppekava" § 7 lg 6). Õigustatud ei ole nõuda AutÕS § 22 alusel kontserdi korraldamist vaid kooli

territooriumil, kui avalik-õiguslik regulatsioon võimaldab õpet korraldada ka väljaspool kooli ruume.

AutÕS § 22 eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus erandit on võimalik kohaldada vaid teoste

esitamisel konkreetse õppeasutuse territooriumil, kus esinejad õpivad või töötavad. Põhjuseid

kooliürituse mujal korraldamiseks võib olla mitmeid (nt kooli liiga väikesed ruumid, remont vms),

mis erandi kohaldamise põhjendatust ei mõjuta.

18. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et tuvastatud asjaoludel ei esitatud teoseid

vahetus õppeprotsessis.

Vahetu õppeprotsess hõlmab kolleegiumi hinnangul ka õppekava toetavaid tegevusi ja üritusi, nagu

aktused ja koolikontserdid. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse § 3 lg 1 kohaselt toetatakse

üldhariduskoolis õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse

tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise

maailmapildi kujunemiseks. Aktustel ja kontsertidel ülesastumine on õppetöös omandatud teadmiste

ja oskuste väljundiks. Vahetu õppeprotsessiga AutÕS § 22 mõttes on tegemist sõltumata sellest, kas

õpitud teoseid esitatakse nt muusikatunnis või õppetöövälisel ajal kooli korraldatud kontserdil.

Asjakohatult on maakohus siinjuures ka märkinud, et kool kasutab piletiraha õpetajate lisatöö

tasustamiseks (maakohtu otsuse lk 6).

19. Küll aga on maakohus tuvastatud asjaoludel põhjendatult leidnud, et vastuolus AutÕS §-ga 22 ei

olnud praegusel juhul teoste esitajateks asutuse õpetav personal ja õpilased. Kohtud on sealjuures

õigesti pidanud määravaks, et õpilaste ja personali hulka mittekuuluvad isikud olid esile toodud

ürituse reklaamimisel. Sellest võib järeldada, et kolmandate isikute kasutamise eesmärk ei olnud

üksnes hariduse andmine ja õppetöös omandatu rakendamine, vaid nende abil sooviti suurendada

kuulajate ja vaatajate arvu.

Kolleegiumi arvates ei ole välistatud, et erand kohaldub ka siis, kui lisaks õpilastele ja õpetajatele

mõni vilistlane aktusel üles astub või koos õpilastega laulab. Enamik esinejatest peavad olema siiski

AutÕS §-s 22 nimetatud õpilased või õpetav personal.

20. Lisaks ei olnud alust eeldada, et AutÕS § 22 mõttes moodustasid kuulajaskonna õpetav personal

ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud

õppeasutusega.

AutÕS § 22 kohaldamisel on määrav, kui lai võiks õppeasutuse tegevust arvestades kuulajas- või

vaatajaskond olla ning kas ja millist tasu kool selle eest nõuab, st milline oli kontserti korraldades

kooli tegevuse eesmärk. Praegusel juhul oli tuvastatud asjaoludel kontserdi reklaam suunatud

avalikkusele ning kõigil (sh suurel hulgal kooliga mitteseotud isikutel) oli võimalik kontserdile pilet

osta ja sellel osaleda.

21. Eelnevast tulenevalt ei olnud täidetud kõik AutÕS § 22 ja seega ka AutÕS § 17 (vt määruse p 15)

kohaldamise eeldused. Kostja apellatsioon- ega ka määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, et

maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse norme ja hindas selgelt ebaõigesti tõendeid. Osas, milles

kolleegiumi arvates ei olnud AutÕS § 22 eeldused täidetud, nõustub kolleegium maakohtu otsuse

põhjendustega. Kostjal ei olnud alust teose kasutamiseks autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta.

Seega ei mõjutanud materiaalõiguse osaliselt ekslik tõlgendamine asja lahendamise lõpptulemust ja

ringkonnakohus on põhjendatult keeldunud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

22. Vastuseks kostja väitele, et maakohtu otsus oli ühekülgne ning arvestas üksnes hageja väiteid,

märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kolleegiumi arvates olid

maakohtu otsuse põhjendused kooskõlas lihtmenetluse reeglitega.

23. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud TsMS § 171

lg 1 järgi kostja kanda.

24. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palus mõista

kostjalt õigusabikulude katteks välja 918 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus hageja

esindajal õigusteenuse osutamiseks kokku 5,4 tundi, sh kostja määruskaebusele vastuse koostamiseks

4,4 tundi. Õigusteenuse tunnitasu oli 170 eurot (käibemaksuta).

Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades asja keerukust, samuti kostja esitatud määruskaebuse mahtu ja ulatust, ei ole kogu

määruskaebuse vastuse koostamiseks kulutatud aeg põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kogu

ajakulu, mis seostub Riigikohtusse määruskaebuse menetlusse võtmise määruse edastamise ja

tutvumisega. Seega saab põhjendatud ajakuluks pidada kokku 3 tundi. Sellest tulenevalt on hageja

põhjendatud õigusabikuluks Riigikohtu menetluses 510 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kostjalt

hageja kasuks ka välja mõista. Samuti tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi.

25. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata

määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Malle Seppik, Henn Jõks, Jaak Luik