3-3-2-1-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-2-1-16

Määruse kuupäev

22. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Viive Ligi,

Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama

talle juurdepääsu internetile ja Tartu Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustajad Tartu Vangla ja Viru Vangla

Kaasatud asutus Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Riigikohtu üldkogu 7. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-

5-09

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda haldusasi nr 3-3-2-1-16 lahendada Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu üldkogu jättis 7. detsembri 2009. a otsusega asjas nr 3-3-1-5-09 rahuldamata Romeo

Kalda kassatsioonkaebuse ning rahuldas Tartu Vangla kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu

31. oktoobri 2008. a otsuse peale asjas nr 3-07-2639. Üldkogu tühistas halduskohtu otsuse ja

ringkonnakohtu otsuse osas, millega tunnistati veebileheküljele www.coe.ee juurdepääsu keelamine

õigusvastaseks ning kohustati vanglat võimaldama kaebajale juurdepääs nimetatud veebileheküljele.

Sellega jäi tervikuna rahuldamata R. Kalda kaebus, milles ta palus kohustada vanglat tagama talle

juurdepääsu internetilehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee ning

tunnistada vangla keeldumine õigusvastaseks. Üldkogu leidis, et vangistusseaduse (VangS) §-s 311

sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa kinnipeetavad kasutada vaidlusaluseid veebilehekülgi, on

proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas.

2. Kaebaja esitas seoses asjaga nr 3-3-1-5-09 Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse.

3. Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas 19. jaanuari 2016. a otsusega asjas nr 17429/10 kaebuse,

tehes kindlaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 rikkumise.

Taotluse hüvitise saamiseks jättis kohus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

a) Vaidluse all on üldsusele vabalt kättesaadav teave, millele kaebaja soovis juurdepääsu konkreetse

vahendi – interneti – kaudu. EIÕK art-t 10 ei saa tõlgendada nii, nagu paneks see riikidele kohustuse

võimaldada kinnipeetavatele juurdepääs internetile. Kuna aga Eesti seadusega on tagatud juurdepääs

teatud õigusteavet sisaldavatele internetilehekülgedele, kujutab juurdepääsu keelamine teistele

õigusteavet sisaldavatele lehekülgedele selles asjas endast sekkumist õigusesse saada teavet.

Taotletud lehekülgedele juurdepääsu keelamiseks oli seaduslik alus ning õiguspärane eesmärk (teiste

isikute õiguste ja vabaduste kaitse ning korratuste ja kuritegude ärahoidmine).

b) Piirang ei olnud aga praegusel juhul vajalik EIÕK art 10 lg 2 mõttes. Kõnealused kolm

internetilehekülge sisaldasid peamiselt õigusteavet, sh teavet põhiõiguste – ja vangide õiguste –

kohta. Juurdepääs sellistele lehekülgedele suurendab avalikkuse teadlikkust ja austust inimõiguste

vastu. See toetab kaebaja väidet, et Eesti kohtud kasutasid kõnealuseid veebilehti teabe saamiseks ja

seetõttu oli ka temal seda vaja enda õiguste kaitseks. Teabenõuete esitamine ei oleks juurdepääsuga

samaväärne, sest päringu tegemiseks peaks esmalt teadma, millist informatsiooni kõnealune veebileht

üldse sisaldab.

c) Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise üheks nõudeks on kohtuotsuste selle riigi keelde

tõlkimine, kelle suhtes otsus on tehtud. Kuigi Eesti suhtes tehtud otsuste eestikeelsed tõlked on täna

isikutele e-Riigi Teataja kaudu kättesaadavad, ei olnud need seda kõnealuse kohtuvaidluse ajal,

mistõttu oli põhjendatud taotlus saada juurdepääs lehele www.coe.ee. Euroopa Nõukogu ja muud

rahvusvahelised dokumendid rõhutavad interneti tähtsust ning seda, et aina enam informatsiooni ongi

kättesaadav vaid internetis. Seda kinnitab ka praegune kohtuasi, kuna Eestis on seadused

kättesaadavad vaid elektrooniliselt.

d) Praegusel juhul olid vanglates juba olemas interneti teatud lehekülgede lugemiseks spetsiaalselt

seadistatud arvutid ja nende kasutamise üle toimus järelevalve. Riigikohus viitas oma otsuses üksnes

üldistele riskidele ja kulule, mis kaasneks uutele lehekülgedele juurdepääsu lubamisega. Eesti kohtud

ega valitsus ei näidanud veenvalt, et tegelikud lisakulud oleks olnud märkimisväärsed.

e) Rikkumise tuvastamine on piisav kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju heastamiseks.

4. Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja kolleegium lükkas 6. juunil 2016 tagasi valitsuse taotluse asja

suurkojale edasisaatmiseks. Sellega jõustus 19. jaanuari 2016. a otsus. R. Kalda viibib hetkel Viru

Vanglas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. R. Kalda palub teistmisavalduses tühistada Riigikohtu üldkogu 7. detsembri 2009. a otsus, samuti

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused selles asjas ning rahuldada kaebus Euroopa Inimõiguste

Kohtu otsuses toodud põhjustel.

6. Viru Vangla leiab oma vastuses, et EIÕK rikkumist ei pruugi olla võimalik muul mõistlikul viisil

kõrvaldada või kontrollida kui teistmise kaudu. Eestit puudutavad Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendid ja nende eestikeelsed kokkuvõtted on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas, millele on

juurdepääs kinnipeetavatele kohandatud arvutites. Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. jaanuari 2016. a

otsuses tõstatatud küsimused on vanglateülesed. Pärast selle lahendi tegemist ei ole kaebaja esitanud

Viru Vanglale taotlusi vaidlusaluste veebilehtede kasutamiseks. Vanglale teadaolevalt analüüsib

Justiitsministeerium võimalusi, kuidas teha erinevad veebilehed kinnipeetavatele kättesaadavaks.

7. Justiitsministeerium on oma vastuses seisukohal, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. jaanuari

2016. a otsus toob kaasa vajaduse muuta VangS § 311. Kuna otsus jõustus alles 6. juunil 2016, ei ole

eelnõu veel koostatud ega valitsusele esitatud, kuid seda töötatakse välja. Tarvis on analüüsida,

millistele lehekülgedele on põhjendatud internetiligipääsu laiendada või millistes olukordades võiks

kinnipeetaval olla õigus internetti laiemalt kasutada. Võttes arvesse üldkogu otsuse seisukohti, ei

pruugi konventsiooni rikkumist olla võimalik muul viisil kõrvaldada kui teistmise kaudu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. HKMS § 240 lg 2 p 8 kohaselt on halduskohtumenetluses teistmise aluseks muu hulgas teistetavas

haldusasjas tehtud kohtuotsuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse

rahuldamine EIÕK rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole

võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.

9. HKMS § 240 lg 2 p-s 8 sätestatud teistmise alused on täidetud üldkogu otsusega lahendatud

kaebaja kassatsioonkaebuse (Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtede) osas.

10. Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas 19. jaanuari 2016. a otsusega kaebaja individuaalkaebuse ja

tuvastas EIÕK art 10 rikkumise. Individuaalkaebus oli esitatud muu hulgas üldkogu 7. detsembri

2009. a otsuse peale. Üldkogu juhindus selles otsuses VangS §-st 311, mille kohaldamine ei olnud

Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul praegusel juhul kooskõlas konventsiooniga. Seega võis

tuvastatud rikkumine mõjutada haldusasja otsustamist.

11. Kaebaja taotles algses kaebuses ja taotleb teistmisavalduses jätkuvalt vangla kohustamist

võimaldama vaidlusalustele veebilehtedele juurdepääsu. Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele ei

ole kaebaja juurdepääsu jätkuvalt tagatud. Jõus on Tartu Vangla keeldumine juurdepääsu tagamisest.

Kuna VangS § 311 kehtib muutmata kujul, ei luba see ka praegu kaebaja taotlust rahuldada. Seega on

Euroopa Inimõiguste Kohtus 19. jaanuari 2016. a otsusega tuvastatud konventsiooni rikkumine

kõnealuste lehtede puhul jätkuv. Euroopa Inimõiguste Kohus luges oma otsuses rikkumise

tuvastamise piisavaks kaebajal tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks. See ei tähenda, et

konventsiooni rikkumine tervikuna oleks kõrvaldatud ja võikski jääda kõrvaldamata. EIÕK art 46

lg-ga 1 on Eesti võtnud kohustuse täita inimõiguste kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles ta on

pooleks. Otsuste täitmist kontrollib sama artikli lõike 2 järgi Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee.

12. Rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada muul viisil ega sellega tekitatud kahju hüvitada.

Kahjuhüvitis ei vastaks kaebuse eesmärgile ega tooks kaasa kaebaja taotluse rahuldamist. Liikmesriik

on kohtuotsuse täitmiseks kohustatud võtma individuaalseid ja vajaduse korral ka üldise iseloomuga

meetmeid enda õiguskorras, et inimõiguste kohtu tuvastatud rikkumine lõpetada ja tagajärjed

heastada. Selleks tuleb kaebaja asetada võimalikult suures ulatuses olukorda, milles ta oleks olnud,

kui konventsiooni poleks rikutud (Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. septembri 2012. a otsus asjas

nr 12214/07: Egmez vs. Küpros, p 48, koos seal viidatud kohtupraktikaga).

13. Kaebajal oleks põhimõtteliselt võimalik vanglalt uuesti taotleda juurdepääsu veebilehtedele

www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee, kuid vanglal oleks taas võimalus sellest keelduda,

viidates üldkogu 7. detsembri 2009. a otsusele. HKMS § 177 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks

olevatel asjaoludel. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus ei kõrvaldanud üldkogu otsuse seadusjõudu ega

toonud kaasa kaebuse aluseks olevate asjaolude muutumist.

14. Eesti esitas 25. novembril 2016 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee sekretariaadile aruande

Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. jaanuari 2016. a otsuse täitmise kohta. Kohtuotsuse täitmise peamise

abinõuna viidatakse selles võimalusele üldkogu otsust teistmise käigus muuta

(https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?

documentId=09000016806c4fe9).

15. Teistmise alust ei ole selles asjas vangla omaaegset kassatsioonkaebust (veebilehte www.coe.ee)

puudutavas osas. Seda internetilehekülge enam ei eksisteeri. Inimõiguste kohus märkis oma

19. jaanuari 2016. a otsuses, et sellel lehel varem avaldatud oluline teave (inimõiguste kohtu

lahendite tõlked ja kokkuvõtted) on nüüdseks kättesaadav elektroonilises Riigi Teatajas. Seega on riik

selles osas rikkumise muul viisil kõrvaldanud.

16. Kuna asjas on olemas teistmise alus, on tarvis järgnevalt selgitada, kas teistmise aluse tõttu tuleks

haldusasi lahendada lõppkokkuvõttes teisiti, kui seda tehti üldkogu otsuses. Kolleegium aga ei saa

üldkogu otsuse seisukohti seaduse kohaldamisel ümber hinnata. HKMS § 233 lg 3 kohaselt on

Riigikohtu üldkogu otsus õiguse kohaldamisel Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele

kohustuslik, kuni üldkogu ise ei ole teinud teistsugust otsust. Seepärast tuleb asi anda HKMS § 228

lg 1 p 1 ja § 233 lg 3 alusel üldkogule.

17. Kolleegium on seisukohal, et üldkogu otsuses toodud põhjendused ei ole Euroopa Inimõiguste

Kohtu otsuse valguses kaebuse rahuldamata jätmiseks piisavad. Isegi kui jääda seisukohale, et

VangS § 311 on kooskõlas põhiseadusega, on selle kohaldamine praegusel juhul vastuolus

EIÕK art-ga 10. PS § 123 lg 2 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu

poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega tuleks VangS § 311 ka

põhiseaduspärasuse korral jätta selles asjas kohaldamata.

18. Kolleegium märgib siiski, et Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastas selles asjas küll EIÕK art 10

rikkumise, kuid ei asunud seisukohale, et juurdepääs vaidlusalustele lehekülgedele tuleb igal juhul

tagada. Kohus leidis, et Eesti kohtute otsustes toodud põhjendused ja valitsuse argumendid interneti

kasutamise järelevalve keerukuse ja kulukuse kohta ei olnud piisavalt konkreetsed, põhjendamaks

juurdepääsu tagamisest keeldumise proportsionaalsust. Vastustes teistmisavaldusele ega inimõiguste

kohtu otsuse täitmise aruandes ei ole riik oma varasemaid seisukohti konkretiseerinud. Vastustajad ja

Justiitsministeerium möönavad, et VangS § 311 on vaja muuta, ega vaidle teistmisele vastu.

19. Kolleegium leiab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. jaanuari 2016. a otsuse seisukohad võivad

asja uuel lahendamisel üldkogus tuua kaasa VangS § 311 põhiseaduspärasusele antud hinnangu

ümbervaatamise. Põhiseaduse II peatükis sätestatud põhiõiguste tõlgendamisel tuleks arvestada

EIÕK-s käsitletud sarnaste õiguste ja nende kohaldamispraktikaga (vrd nt Riigikohtu üldkogu

18. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-59-04, p 21). Seetõttu kahtleb kolleegium VangS § 311

põhiseadusele vastavuses ning asi tuleb üldkogule üle anda ka HKMS § 228 lg 1 p 3 ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)