3-3-1-91-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-91-16

Määruse kuupäev

16. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Esveko Wood OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. detsembri

2013. a maksuotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Esveko Wood OÜ

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2016. a määrus haldus-

asjas nr 3-14-50103

Menetluse alus Riigikohtus

Esveko Wood OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Esveko Wood OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-14-50103

resolutsiooni punkt 1. Saata asi menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks samale

ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. detsembri 2013. a maksuotsusega vähendas Maksu- ja Tolliamet Esveko Wood OÜ

maksustamisperioodide mai kuni august 2012 sisendkäibemaksu 23 638 euro ja 40 sendi võrra ning

suurendas tulumaksukohustust 32 269 euro ja 39 sendi võrra. Maksuotsuse kohaselt pole tõendatud

tootmiseks vajalike seadmete soetus ja ehitusteenuse saamine ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

on jäetud tulumaks deklareerimata.

2. Esveko Wood OÜ esitas kaebuse 20. detsembri 2013. a maksuotsuse tühistamiseks. Tallinna

Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas maksuotsuse tulumaksu 28 102 eurot ja 78 senti

määramist puudutavas osas.

3. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Esveko

Wood OÜ. Seejuures taotles Esveko Wood OÜ, et ta vabastataks apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. augustil 2016 Esveko Wood OÜ menetlusabi taotluse käiguta

ning andis tähtaja äriühingu majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks. Samuti märkis

ringkonnakohus, et Esveko Wood OÜ-l tuleb selgitada, miks asja vastu varalist huvi omavad isikud,

nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid, ei ole võimelised äriühingu eest riigilõivu

tasuma.

5. Esveko Wood OÜ esitas 23. augustil 2016 andmed äriühingu ning juhatuse liikme ja osaniku Anton

Kuznetsovi varalise seisundi kohta.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2016. a määrusega Esveko Wood OÜ menetlusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja andis riigilõivu 461 eurot ja 51 senti tasumiseks tähtaja 15

päeva alates resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus märkis

Riigikohtu üldkogu otsustele asjades nr 3-3-1-33-11 ja 3-2-1-62-10 tuginedes, et juriidiline isik

vabastatakse riigilõivu tasumise kohustusest juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja vastu

varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid. Maksuotsusega

sissenõutava maksuvõla tekkimise ajal olid Esveko Wood OÜ juhatuse liikmed Tarvi Jõerand ja Anton

Kuznetsov. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal oli ainsaks juhatuse liikmeks T. Jõerand. Pärast

menetlusabi taotluse käiguta jätmist esitas dokumendid A. Kuznetsov, kes oli uuesti juhatuse liikmeks

saanud, kohtule oma pangakontode väljavõtted. Samas ei esitatud kohtule muid selgitusi kohtuvaidluse

tulemusest majanduslikult huvitatud isikute võimekuse kohta tasuda riigilõivu. Saab eeldada, et asja

lahendamisest huvitatud isikud solidaarselt oleksid olnud võimelised riigilõivu tasuma. Kuigi T.

Jõeranna juhatuse liikme volitused lõppesid 11. augustil 2016, saab arvestada võimalusega, et raha

riigilõivu tasumiseks leiab tema, kuna maksuotsuse jõusse jäämisel võidakse alustada

vastutusmenetlust nii tema kui ka A. Kuznetsovi suhtes. T. Jõerand on andnud äriühingule laenu,

mistõttu pole alust arvata, et ta poleks võimeline riigilõivu tasuma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Riigikohtule esitatud määruskaebuses selgitab kaebaja, et äriühing ei suuda ise menetluskulusid

tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Juhatuse liikmed ei

ole asjas varaliselt huvitatud isikud. T. Jõerand ei ole äriühingu liige, osanik ega aktsionär ning ta ei

pea leidma äriühingu kulude tasumiseks rahalisi vahendeid.

8. Maksu- ja Tolliamet on vastuses määruskaebusele seisukohal, et kaebaja pole ümber lükanud

ringkonnakohtu seisukohta, et varalist huvi omavad isikud saavad riigilõivu tasuda. Kuigi Riigikohtu

praktikas pole juhatuse liikmeid varalist huvi omavate isikutena välja toodud, võidakse T. Jõerannale

teha vastutusotsus. Seetõttu on ilmne, et ta on huvitatud maksuotsuse tühistamisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Asjas ei vaielda selle üle, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 113 lg-st 4 lähtuvalt ei

piira seadus kaebaja kui juriidilise isiku vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse

esitamisel. Selle esmaseks tingimuseks on kaebaja võimetus riigilõivu tasuda (HKMS § 111 lg 1).

Riigikohtu üldkogu on haldusasjas nr 3-3-1-33-11 tehtud otsuse punktis 32.2 selgitanud, et juriidiline

isik võib menetlusabi taotleda vaid juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja vastu varalist

huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid. Seejuures viitas üldkogu

varasemale Riigikohtu üldkogu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10. Nimetatud otsuse punktis 62.2

selgitas üldkogu järgmist: „Juriidilise isiku kui õigusliku abstraktsiooni taga on osaluse või liikmesuse

kaudu üldjuhul teised isikud, kes vähemalt äriühingute korral on juriidilist isikut puudutavas

kohtumenetluses majanduslikult huvitatud selle kohtuvaidluse tulemustest. Majanduslikku huvi saab

eelkõige eeldada äriühingu osanike ja aktsionäride puhul, aga ka nt korteriühistu liikmete korral.“

10. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud seisukohad jätkuvalt kohaldatavad. Ka ringkonnakohus on

nendele otsustele viidanud. Sellest hoolimata on ringkonnakohus asunud seisukohale, et T. Jõerand,

kes oli kaebaja juhatuse liige nii vaidlustatud maksukohustuse tekkimise ajal kui ka menetlusabi

taotluse esitamise ajal, on asja vastu majanduslikku huvi omav isik, kes peaks vajaduse korral osalema

riigilõivu tasumises. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

11. Üldkogu on eelviidatud lahendites eeldanud majanduslikku huvi juriidilise isiku osanike,

aktsionäride või liikmete puhul. Osanik, aktsionär ja liige on sarnased staatused, mille esinemine

sõltub juriidilise isiku vormist. Tegemist on isikutega, kes omandavad juriidilise isiku lõppemisel selle

vara. Kaebaja on osaühing, mistõttu saavad asjast majanduslikult huvitatud isikud olla eeskätt

osanikud. Juhatuse liikmel on seevastu osaühinguga üksnes lepinguline suhe. Kuigi ta võib selle

raames ka tasu saada, ei ole juhatuse liikme isikliku ja osaühingu vara väärtuse vahel otsest seost. On

tõsi, et maksukorralduse seaduse § 40 lg-st 1 tulenevalt on võimalik ka juhatuse liikme solidaarne

vastutus äriühinguga ning tema suhtes vastutusotsuse tegemine. See toimub aga eraldi menetluses,

kusjuures kolleegium on korduvalt rõhutanud, et vastutusotsuse vaidlustamisel võib esitada ka neid

vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik ei esitanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr

3-3-1-20-16, p 16.3 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Järelikult on juhatuse liikme õigused

kaitstud, sõltumata sellest, kas äriühing maksuotsust vaidlustab.

12. Eeltoodud põhjustel tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2016. a määruse resolutsiooni p 1

tühistada. Ringkonnakohtule esitatud menetlusabi taotluse (III kd, tl 155) järgi on kaebaja osanikeks

A. Kuznetsov ja Velika Lauk. Kohtule ei ole esitatud andmeid V. Laugu majandusliku seisundi kohta.

Seega pole praegu võimalik tuvastada, kas kaebajale menetlusabi andmise eeldused on täidetud või

mitte. Seetõttu tuleb asi saata tagasi Tallinna Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse uueks

lahendamiseks.

13. Tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)