3-2-1-156-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-156-16

Määruse kuupäev

Tartu, 14. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Jõhvi Narva mnt 15 Korteriühistu hagi Vyacheslav

Tsetaevi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2016 määrus tsiviilasjas

nr 2-15-116728

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vyacheslav Tsetaevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Jõhvi Narva mnt 15 Korteriühistu, esindaja juhatuse

liige Gunnar Aps

Kostja Vyacheslav Tsetaev, esindaja vandeadvokaat Andrus

Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

23. jaanuar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-116728 ja

saata asi samale ringkonnakohtule Vyacheslav Tsetaevi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõhvi Narva mnt 15 Korteriühistu (hageja) esitas 3. augustil 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Vyacheslav Tsvetaevi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõlgnevuse 558 eurot 44 senti ja viivise 82 eurot 64 senti. Kuna kostja esitas

makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule

hagimenetluses menetlemiseks.

2. Hageja esitas 25. septembril 2015 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõlgnevuse 660 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 60 eurot 52 senti ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise põhinõudelt 0,07% päevas.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja Jõhvis Narva mnt 15-7 asuva korteri omanik. Korteriühistuseaduse

(KÜS) § 5 lg 1 järgi on kostja hageja liige ning on kohustatud kandma KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud

majandamiskulud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist majandamiskulude

maksmisega viivitamise tõttu. 1. septembri 2015 seisuga on kostja põhivõlgnevus 660 eurot 85 senti

ja viivis 60 eurot 52 senti.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt oli korterelamus alguses 8 korterit. Hageja

juhatuse liige G. Aps vormistas ühe kolmetoalise korteri pärast remonti kaheks korteriomandiks,

mille tulemusena kuulub G. Apsile viis korterit ning seega ka viis häält ülejäänud nelja hääle vastu.

Hageja liikmed on üritanud valida juhatusse ka oma esindaja, kuid see ei ole õnnestunud. Ainsaks

juhatuse liikmeks on G. Aps, kes teeb seda, mida ta ise otsustab, ega arvesta teiste liikmete huvidega.

3. detsembri 2014 üldkoosolekul tegi G. Aps ettepaneku kehtestada remondifondi makse suuruseks

1,5 eurot/m². Seejuures ei olnud selge, millist remonti teha kavatsetakse. Kuigi teised liikmed sellega

ei nõustunud, jäi G. Apsi ettepanek hääletuse tulemusena peale. 14. mai 2015 üldkoosolekul üritasid

ülejäänud neli liiget olukorda muuta ning tegid ettepaneku kehtestada remondifondi makse suuruseks

0,5 eurot/m². G. Apsi enamushäältega ei läinud see ettepanek läbi. Kostja on õigel ajal tasunud

arveid, mida peab põhjendatuks ning mis on kontrollitavad.

4. Viru Maakohus rahuldas 3. mai 2016 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 660 eurot 85 senti ning jättis sissenõutavaks muutunud ja lisanduva viivise nõuded

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 403 eurot. Kostjale määratud esindaja kulud jäid riigi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on remondifondi, haldus- ja hoolduskulude eest tasumise

kohustuse olemasolu eelduseks kostja kuulumine hageja liikmete hulka ja 3. detsembri 2014

üldkoosoleku otsus. Maakohus tuvastas, et kostja on maksekohustust rikkunud (ei ole nõuetekohaselt

majandamiskulusid tasunud). Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja vastu või et ta on

oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja vastu täitnud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kostja ei ole

remondifondi tasu suurusega nõus, ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Seega

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus 660 eurot 85 senti. Maakohus viitas seejuures

KÜS § 13 lg-le 4, § 151 lg-le 1, § 15 lg 1 p-dele 2 ja 3, § 4 lg-le 2 ning korteriomandiseaduse § 13

lg-le 1.

Maakohus selgitas, et kui kostja leiab, et hageja üldkoosoleku otsus rikub tema õigusi, on tal õigus

tuvastada kohtumenetluses sellise otsuse tühisus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 alusel

või esitada hageja vastu hagi sellise otsuse kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3

alusel. Kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele

kohustuslik.

Maakohtu hinnangul on hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega, arvestades kortermajas

tekkinud olukorda, kus juhatuse liikmel G. Apsil on otsuste vastuvõtmisel häälteenamus. Seega

jäävad teiste korteriomanike arvamused tähelepanuta. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses

oleks kostja jaoks ka põhjendamatult koormav ning muudaks sisuliselt võimatuks kohustuse täitmise.

5. Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas,

ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Samuti palus kostja tunnistada

KÜS § 11 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles korteriühistu liikmete

üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus keeldus 16. augusti 2016 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 21 järgi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1

mõttes. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Praegusel juhul ei esine asjaolusid,

mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või

menetlusõiguse normi või selgelt valesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei

nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus ringkonnakohus alusetult kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei võtnud seisukohta kostja

vastuväite kohta, mille kohaselt on hageja nõue asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ja kostja ei

ole võimeline seda objektiivsetel põhjustel tasuma. Samuti on maakohus rikkunud materiaalõiguse

norme. Sisuliselt on kostja leidnud, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Teised

korteriühistu liikmed ei pea täitma nõuetekohaselt vastuvõetud otsuseid osas, milles need on hea usu

põhimõttega vastuolus. Kohtupraktikas ei ole piisavalt analüüsitud, kas KÜS § 11 lg 1 on vastuolus

põhiseadusega.

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel rahuldada,

ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et haginõudest (887 eurot 90 senti) lähtudes oli tegu

lihtmenetlusega TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 637 lg-s 21.

Riigikohus on varem leidnud, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses

tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna

on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu 13. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-12, p 9).

11. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus alusetult TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes keeldunud

kostja apellatsioonkaebust menetlemast, sest kaebusest tulenevalt ei olnud ilmne, et maakohus ei ole

selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Ilmne ei olnud ka see, et see ei võinud oluliselt mõjutada asja

lahendust. Ringkonnakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale remondifondi makseid,

samuti haldus- ja hoolduskulude eest. Hageja 3. detsembri 2014 ja 14. mai 2015 üldkoosolekutel

kinnitati remondifondi makse suuruseks 1,5 eurot/m² ning haldus- ja hoolduskulude katmiseks

vajalike maksete suuruseks 0,5 eurot/m² (I kd, tl 113 ja 115). Kostja peamine vastuväide seisneb

selles, et ta ei pea täitma hageja üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid osas, milles need on vastuolus

hea usu põhimõttega.

13. Maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata, leides, et see on vastuolus hea usu

põhimõttega, arvestades kortermajas tekkinud olukorda, kus juhatuse liikmel G. Apsil on otsuste

vastuvõtmisel häälteenamus. Samuti oleks maakohtu hinnangul viivise väljamõistmine kostja jaoks

ka põhjendamatult koormav.

Kostja vastuväidetele vaatamata jättis maakohus aga hindamata, kas ka hageja põhinõue (660 eurot

85 senti) võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja põhinõude kohta märkis maakohus vaid

seda, et kuna kostja ei ole hageja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, on need KÜS § 13 lg 4 järgi

korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu

otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes

vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11,

p 24; 9. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, p 11).

14. Kolleegiumi arvates võis maakohus eeltoodud rikkumise tõttu hagi osaliselt ebaõigesti rahuldada.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kostja apellatsioonkaebuse menetlemisel tuleb

muuhulgas hinnata kostja väidet, et ta ei pea täitma hageja üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid osas,

milles need on vastuolus hea usu põhimõttega.

15. Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguse vaidluse raames tegeleda küsimusega, kas KÜS § 11 lg 1

võib olla põhiseadusega vastuolus. Selle küsimuse saaks lahendada üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamise või kehtetuks tunnistamise menetluses.

16. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3

teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 6

alusel kindlaks ringkonnakohus.

17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjon kostjale tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve