3-3-1-75-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-75-16

Määruse kuupäev

9. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Peeter Jereti kaebus Tallinna Vangla 29. juuli 2015. a

tegevuse (kartserist õpikute äravõtmine) õigusvastasuse

tuvastamiseks ja kartserist õppematerjalide edasise äravõtmise

keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Peeter Jeret

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2016. a määrus haldusasjas

nr 3-15-2263

Menetluse alus Riigikohtus

Peeter Jereti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2016. a määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-15-

2263 muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Peeter Jeret (kaebaja) kandis 17. juulist kuni 19. augustini 2015 Tallinna Vangla

kartserikambris distsiplinaarkaristusi. 29. juulil 2015 võeti temalt kartseris viibimise ajaks ära

raamatud "Matemaatika", "Matemaatika gümnaasiumi õpilasele", "Matemaatika: gümnaasiumi

kordamine" ja "Matemaatika 12. klassile".

2. Tallinna Vangla jättis 26. augusti 2015. a vaideotsusega rahuldamata kaebaja vaide raamatute

äravõtmise toimingu peale. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud

"Vangla sisekorraeeskirja" (VSKE) § 60 lg 1 kohaselt võib kinnipeetaval kartseris muu hulgas kaasas

olla õppekirjandus. Kaebajalt ära võetud raamatuid ei saa lugeda õppekirjanduseks. Kuna kaebaja ei

olnud hõivatud õpingutega, ei olnud raamatud talle vajalikud koolis õppimiseks või mõne muu

õppeprogrammi läbimiseks.

3. Kaebaja esitas 7. septembril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et kohus

tunnistaks õigusvastaseks kartserist 29. juulil 2015 õpikute äravõtmise toimingu ja keelaks Tallinna

Vanglal edaspidi õppematerjale kartserist ära võtta. Kuskil ei ole mainitud, et kartseris viibival

kinnipeetaval puudub õigus iseseisvalt õppida. Mitteõppivatele kinnipeetavatele õpikute keelamine

kartseris riivab vaba eneseteostuse õigust. Iseõppimine on kooskõlas põhiseaduse mõttega ja

rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 9. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse. Kohtu põhjendused olid

järgmised.

4.1. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks põhjendatud huvi esitada Tallinna Vangla 29. juuli

2015. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet.

4.2. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral oleksid vangistusseadus (VangS) ja VSKE jätkuvalt

kehtivad ning annaksid aluse eemaldada kartserikambrist lubamatud raamatud ja õpikud.

4.3. Kaebaja ei omanda vanglas põhi-, gümnaasiumi- ega kutseharidust, ei osale eesti keele õppes ega

tööalases koolituses. Seega ei ole ohtu, et kaebaja võib õpingutes maha jääda kartserikambrist

matemaatikaõpikute eemaldamise tõttu. Kuna kaebajale on õpikud tagastatud 19. augustil 2015

kartserist vabanemisel, puudub põhjus eeldada, et kartserikambrist matemaatikaõpikute eemalda-

misega on kaebaja õigusi oluliselt kahjustatud. Arvestades, et kinnipeetavale on kartserikaristus

määratud tema enda tegevuste tulemusena, on proportsionaalne taluda kartserikambris viibimisega

kaasnevaid piiranguid. Pole põhjust arvata, et kaebuses väidetud asjaolud võiksid oluliselt kahjustada

kaebaja õigusi ning tekitada talle rahaliselt hüvitatavat kahju. Seega oleks võimalik kahjunõue

ilmselgelt perspektiivitu.

4.4. Kuna kaebajal ei ole õigust tuvastamiskaebust esitada preventiivsel ega kahju hüvitamise

eesmärgil, tuleb tuvastamiskaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2

p 2 alusel.

4.5. Vanglale esitatud vaides ei ole kaebaja keelamisnõuet esitanud. Kuna kaebajal on

keelamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb keelamiskaebus tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tuvastamiskaebuse põhjendatud

huviks on soov, et endine olukord taastataks õpikute tagastamisega ning Tallinna Vangla tunnistaks

oma eksimust ja vabandaks kirjalikult. Lisaks kaalub kaebaja vangla vastu kahjunõude esitamist.

Keelamiskaebuse esitamiseks on ilmselgelt alus olemas. Kaebajalt on õpikuid kartserist ära võetud

korduvalt. Viimasest 365 päevast on ta 215 päeva viibinud kartseris ja rahustuskambris. Seega on

õigusrikkumise kordumine ülimalt tõenäoline. Tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ei ole.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuli 2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Kohtu põhjendused olid järgmised.

6.1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajalt ära võetud õpikud tagastati kaebajale kartserist vabanemisel.

Sellest tulenevalt ei saa vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine olla kaebajale vajalik õpikute

tagasi saamiseks. Seda ka juhul, kui kaebajat on hiljem uuesti kartserisse paigutatud ja samade

õpikute kartserisse lubamisest korduvalt keeldutud, sest tegemist oleks uue toiminguga, mida

praegune vaidlus ei hõlma.

6.2. Tuvastamiskaebuse rahuldamisest ei tuleneks Tallinna Vanglale ka kohustust oma eksimuse

pärast kaebaja ees kirjalikult vabandada.

6.3. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks,

sest kavandatav kahjunõue oleks kaebuses toodud asjaoludel ilmselgelt perspektiivitu. Nelja

matemaatikaõpiku puudumine 21 päeva vältel ei saanud kaebajale tekitada varalist kahju ega ka

sellist mittevaralist kahju, mida tuleks hüvitada rahaga.

6.4. Kuna haldusmenetluse seaduse § 72 kohaselt ei saa vaidemenetluses keelamisnõuet esitada, ei

saanud halduskohus kaebaja keelamiskaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel viitega kohustus-

liku kohtueelse menetluse mitteläbimisele. Keelamiskaebuse tagastamine oli siiski põhjendatud, sest

selle esitamise eeldused on praegusel juhul täitmata.

6.5. Kaebajal on võimalik õpikute äravõtmist ettenähtud korras vaidlustada ja taotleda vajaduse

korral juba vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras õppekirjanduse kartserisse lubamist.

6.6. Tuvastatud asjaolud ei anna ka põhjust eeldada, et kaebajalt kartserikambrist õppekirjanduse

äravõtmine ka tulevikus võiks ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi. VSKE § 60 lg-s 1 märgitud õppe-

kirjandusena tuleb mõista õppivale (st eelkõige VangS §-de 34−36 tähenduses haridust omandavale)

kinnipeetavale koolis edasijõudmiseks või muu individuaalses täitmiskavas ettenähtud õppe-

programmi läbimiseks vajalikku õppekirjandust, et isik saaks õppeprotsessi jätkata ka kartseris

viibimise ajal ega jääks programmist maha. Sellist õppekirjandust, mida kinnipeetav temale vanglas

ettenähtud õpingute läbimiseks ei vaja (st õpikuid, mida kinnipeetav kasutab iseõppimiseks), tuleb

käsitada nagu muud vaba aja veetmiseks kasutatavat kirjandust. Selline kirjandus ei ole kartseris

lubatud.

6.7. Kuna Tallinna Vangla tegevus ei saanud kaebuses toodud faktiväidete õigsust eeldades ilmselgelt

rikkuda kaebaja õigusi, oleks ka preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõue ilmselgelt

perspektiivitu ja tuleks seetõttu tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli

2016. a määruse tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal HKMS § 44 lg 1 järgi olema põhjendatud huvi.

Kaebaja on põhjendatud huvina esile toonud preventiivse huvi, võimaliku kavatsuse esitada Tallinna

Vangla vastu kahjunõue ning soovi, et endine olukord taastataks õpikute tagastamisega ning Tallinna

Vangla tunnistaks oma eksimust ja vabandaks kirjalikult.

8.1. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud

huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid

asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning

preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib

kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15).

Kaebaja märkis ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et viimasest 365 päevast on ta 215 päeva

viibinud kartseris ja rahustuskambris ning temalt on korduvalt kartserist õpikuid ära võetud. Seetõttu

pidas ta õigusrikkumise kordumist ülimalt tõenäoliseks.

Kaebajal on kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes.

Seetõttu ei ole kaebaja välja toodud preventiivne huvi piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks.

8.2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praeguses asjas

lubatav ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks, sest kavandatav kahjunõue oleks kaebuses

toodud asjaoludel ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 kolmas lause). Asjaolu, et kaebaja ei

saanud kartseris viibimise ajal matemaatikaõpikuid iseseisvaks õppimiseks kasutada, ei saanud talle

tekitada varalist kahju ega ka sellist mittevaralist kahju, mis tuleks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1

alusel rahas hüvitada.

8.3. Ka muud kaebaja välja toodud eesmärgid ei ole käsitatavad põhjendatud huvina.

Raamatute tagasisaamiseks oleks kohane kohtule esitada kohustamisnõue. Kohtud on aga tuvastanud,

et kõnealused raamatud tagastati kaebajale 19. augustil 2015, kui ta vabanes kartserist.

Vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamine ei loo vanglale kohustust kirjalikult oma eksimust

tunnistada ja vabandada.

9. Lisaks eeltoodule välistab praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamise õiguse see, et kaebajal on

tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras (HKMS § 45 lg 2 esimene

lause). Kui vangla peaks kaebaja uuesti kartserisse paigutama ja temalt kartseris viibimise ajaks ära

võtma materjalid, mida kaebaja hinnangul tuleb mõista VSKE § 60 lg 1 tähenduses

õppekirjandusena, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie, taotledes materjalide kartserisse

tagastamist. Vaidemenetluse ajal saab kaebaja vajaduse korral halduskohtule esitada esialgse

õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 2). Kolleegium rõhutab, et vangla peab kinnipeetava kohtule

adresseeritud kirja edastama kohtule viivitamatult.

10. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt

kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kolleegium jõudis eespool järeldusele, et

vaidlusaluse olukorra kordumist ei saa pidada tõenäoliseks, ent kui see peaks siiski juhtuma, on

kaebajal tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks. See välistab praegusel juhul keelamiskaebuse

esitamise õiguse.

11. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus tuvastamis- ja keelamiskaebuse esitamiseks, tuleb tema

kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

12. Kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni

muutmata, kuid muudab ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)