3-1-1-110-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-110-16 Otsuse kuupäev 31. jaanuar 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma Kohtuasi Rain Alandi (Aland) väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-16-1707 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku Rain Alandi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 11. jaanuar 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsused Rain Alandi väärteoasjas ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kassatsioon rahuldada. 3.

Mõista Eesti Vabariigilt Rain Alandi kasuks välja 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 132 (sada kolmkümmend kaks) eurot, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-10205 tunnistati Rain Aland süüdi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi ning karistati teda rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. LS § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldati R. Alandile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. 2. 21. veebruaril 2016 koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis R. Aland samal päeval mootorsõidukit Audi A6, kuigi temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Sellega rikkus R. Aland LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning pani sellega toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. 3. Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a otsusega tunnistati R. Aland süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 päeva aresti. KarS § 69 alusel asendati arest 7 tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks määrati 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.1. Maakohtu hinnangul on väärtegu tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Karistusregistri õiendi kohaselt jõustus Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-15-10205, millega R. Alandile kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks, 18. veebruaril 2016. Seega oli R. Alandilt juhtimisõigus ära võetud alates 18. veebruarist kuni 18. märtsini 2016. Kassatsiooni kasutamise soovist tulnuks teatada 7 päeva jooksul. Kuna seda ei tehtud, jõustuski otsus 18. veebruaril 2016. R. Aland oli 8. veebruari 2016. a otsuse kuulutamise ajast teadlik ja otsustas kohtuotsust mitte vaidlustada. Väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna R. Aland pidi möönma, et paneb toime väärteo. 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Alandi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märkis, et Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus ei olnud 21. veebruaril 2016 jõustunud. 5. Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 5.1. Kohtute infosüsteemi ja karistusregistri väljavõtte kohaselt jõustus Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus 18. veebruaril 2016. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et osutatud maakohtu otsuse jõustumise kuupäev ei ole kooskõlas seadusega. Maakohus kuulutas 8. veebruaril 2016 tervikotsuse, mille puhul ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine vajalik. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 156 lg 3 kohaselt on menetlusosalistel tervikotsuse kättesaamisel Riigikohtule kassatsiooni esitamiseks aega 30 päeva. 5.2. Vaatamata sellele, et Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus on vääralt jõustatud, puudub ringkonnakohtul pädevus seda tühistada. VTMS § 200 kohaselt on jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega jääb kehtima R. Alandilt juhtimisõiguse äravõtmine alates 18. veebruarist 2016 ning 21. veebruaril 2016 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Alandi kaitsja, kes taotleb maaja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaatori väited on lühidalt järgmised. 6.1 VTMS § 199 lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Väärteoasjas nr 4-15-10205 koostas maakohus tervikotsuse 8. veebruaril 2016, mida oli võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus on vääralt jõustatud 18. veebruaril 2016. a. Kohtuotsus jõustub seaduses sätestatud tähtajal ja tingimustel, mitte andmebaasidesse ekslikult tehtud märgete alusel. R. Alandil oli 21. veebruaril 2016 mootorsõiduki juhtimisõigus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. R. Alandile heidetakse ette LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on vaidlusesemeks

kujunenud küsimus, kas R. Alandil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus 21. veebruaril 2016, mil ta pani väärteoprotokolli kohaselt toime väärteo. 8. VTMS § 199 lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Erandid on ette nähtud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4, millega praeguses väärteoasjas tegemist ei ole. R. Alandile kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-10205, mis kuulutati tervikotsusena. VTMS § 156 lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsust ei vaidlustatud, mistõttu jõustus see seaduses sätestatu kohaselt 10. märtsil 2016. Järelikult on kassaator põhjendatult osutanud sellele, et Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus, millega R. Alandilt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus, ei olnud 21. veebruaril 2016 jõustunud. Maakohtu otsusele ja kohtute infosüsteemi tehtud märge otsuse jõustumise kohta 18. veebruaril 2016 on seega ekslik. Sellega on iseenesest nõustunud ka ringkonnakohus. 9. Väär jõustumismärge võib olla tingitud Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsuses toodud edasikaebekorrast. Nimelt on edasikaebamise korra all ekslikult märgitud, et kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuli teatada 7 päeva jooksul. Riigikohus on väärteoasja nr 3-1-1-35-16 määruse punktis 7 selgitanud, et võrreldes väärteomenetluse seadustiku varem kehtinud redaktsiooniga nähakse 29. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 156 lg-s 1 ette kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise kohustus vaid nendel juhtudel, mil maavõi ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa, st VTMS §-s 111 loetletud andmeid sisaldava kohtulahendi eraldi vormistatud menetlusdokumendina. Juhul, kui kohus kuulutab kohe põhistusi sisaldava täiemahulise kohtuotsuse, ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine enam vajalik. Nagu eelnevalt märgitud, on täiemahulise kohtuotsuse kuulutamisel kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon VTMS § 156 lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, sõltumata kassatsiooniteate esitamisest. Järelikult ei saa kohe tervikotsuse kuulutamise puhul olla kohtuotsuse jõustumise aeg seotud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teada andmisega. 10. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaatamata jõustumismärke seadusevastasusele tuleb Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsuse jõustumise kuupäevaks lugeda siiski 18. veebruar 2016, on väär. Kassaator on põhjendatult märkinud, et kohtuotsuse jõustumise aeg tuleneb seadusest, mitte ametniku ekslikust kandest. Sellega haakuvalt on Riigikohus märkinud kriminaalasja nr 3-1-1-41-15 määruse punktis 44, et ekslik jõustumismärge ei takista ringkonnakohtul apellatsiooni läbi vaadata. Kolleegium selgitab, et kui puuduvad seaduses sätestatud eeldused kohtulahendi jõustumiseks, ei saa kohus lugeda otsust jõustunuks vaatamata selle kohta tehtud märkele. Seda ei väära ka asjaolu, et ekslik märge otsuse jõustumise kohta on kandunud karistusregistrisse. Seega ei ole asjakohane ringkonnakohtu viide VTMS §-le 200, mille kohaselt tuleb jõustunud kohtuotsuseid täita. 11. VTMS § 201 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kuna Tartu

Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus R. Alandilt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohta ei olnud 21. veebruariks 2016 jõustunud, oli tal etteheidetava väärteo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Ühtlasi tähendab see, et R. Aland ei realiseerinud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivset koosseisu, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-dest 1 ja 2 ning § 149 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsused R. Alandi karistamises LS § 201 lg 2 järgi, rahuldab menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel R. Alandi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 13. R. Alandi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Alandile seoses väärteoasjas õigusteenuse osutamisega (maaja ringkonnakohtu otsustega tutvumine, apellatsiooni ja kassatsiooni koostamine) kaitsjale makstud tasu 792 eurot (sh käibemaks). Tasu suurus on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja kuna Riigikohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb see menetluskulu VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt R. Alandi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)