3-4-1-14-16 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-14-16

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg, Saale

Laos, Viive Ligi ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Bali Chauhani 16. novembri 2016. a kaebus tunnistada

kriminaalmenetluse seadustiku § 384 lõige 2 ja § 344 lõige 3

põhiseadusega vastuolus olevaks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Bali Chauhani kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus mõistis Bali Chauhani 6. märtsi 2014. a otsusega süüdi. Kohtuotsuse sissejuhatus

ja resolutiivosa avaldati otsuse jõustudes Riigi Teataja võrguväljaandes.

2. B. Chauhan esitas 23. novembril 2015 Pärnu Maakohtule taotluse tema nime ja isikuandmete

eemaldamiseks Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsusest. Taotleja palus kohtul jätta kohaldamata

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lõiked 1 ja 2 ning tunnistada need

põhiseadusvastaseks.

3. Pärnu Maakohus jättis 26. novembri 2015. a määrusega B. Chauhani taotluse nime ja isikuandmete

eemaldamiseks rahuldamata ning taotluse KrMS § 4081 lõigete 1 ja 2 põhiseaduse (PS) vastaseks

tunnistamiseks läbi vaatamata.

4. 14. detsembril 2015. a-l esitas B. Chauhan maakohtu 26. novembri 2015. a määruse peale

määruskaebuse, mille Pärnu Maakohus jättis 16. detsembri 2015. a määrusega läbi vaatamata, kuna

kaebaja oli lasknud mööda määruskaebuse esitamise tähtaja.

5. 31. detsembril 2015. a-l esitas B. Chauhan maakohtu 16. detsembri 2015. a määruse peale

määruskaebuse.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. jaanuari 2016. a määrusega Pärnu Maakohtu 16. detsembri

2015. a määruse ja võttis B. Chauhani 14. detsembri 2015. a määruskaebuse menetlusse.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2016. a määrusega Pärnu Maakohtu 26. novembri

2015. a määruse ja saatis asja maakohtule samas koosseisus uueks otsustamiseks, kuna maakohus oli

jätnud andmata hinnangu KrMS § 4081 lõigete 1 ja 2 asjassepuutuvuse kohta.

8. Pärnu Maakohus jättis 14. märtsi 2016. a määrusega B. Chauhani 23. novembri 2015. a taotluse

nime ja isikuandmete kõrvaldamiseks kohtuotsusest rahuldamata. Taotluse tunnistada KrMS § 4081

lõiked 1 ja 2 põhiseadusvastaseks jättis maakohus läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul ei saa

vaidlustatud sätteid kohtuasja lahendamisel kohaldada ehk need ei ole asjassepuutuvad.

9. B. Chauhan esitas 30. märtsil 2016 määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu

14. märtsi 2016. a määrus, eemaldada kohtuotsusest tema nimi ja isikukood ning jätta kohaldamata ja

tunnistada põhiseadusvastaseks KrMS § 4081 lõiked 1 ja 2 ning karistusregistri seaduse

(KarRS) § 28.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2016. a määrusega B. Chauhani määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 14. märtsi 2016. a määruse osas, milles maakohus

oli jätnud B. Chauhani taotluse kohtuotsusest isikuandmete eemaldamiseks rahuldamata, ning jättis

B. Chauhani taotluse selles osas läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

määruse muutmata. Määruskaebuses esitatud taotluse tunnistada KarRS § 28 põhiseaduse vastaseks

jättis ringkonnakohus rahuldamata, kuna ei pidanud sätet asjassepuutuvas osas põhiseaduse

vastaseks.

11. 2. mail 2016 esitas B. Chauhan Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 13. aprilli 2016. a määrus ja rahuldada tema 23. novembri 2015. a taotlus

isikuandmete eemaldamiseks kohtuotsusest, jättes seejuures kohaldamata ja tunnistades põhiseaduse

vastaseks KrMS § 4081 lõiked 1 ja 2 ning KarRS § 28. Lisaks sellele palus kaebuse esitaja tunnistada

põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata KrMS § 384 lõike 2, mille järgi saab kohtumenetluse pool

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 17. mai 2016. a määrusega nr 3-7-1-1-377 B. Chauhani

määruskaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud ilma advokaadi vahenduseta.

13. 16. novembril 2016 esitas B. Chauhan Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada KrMS § 384

lõige 2 ja § 344 lõige 3 põhiseadusega vastuolus olevaks.

14. Kaebaja esitas 23. jaanuaril 2017 Riigikohtule taotluse asendada kohtulahendis tema nimi

initsiaalidega, et kaitsta tema eraelu puutumatust.

KAEBUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

15. Kaebuse esitaja leiab, et tal on õigus esitada Riigikohtule individuaalne põhiseaduslik kaebus

KrMS § 384 lõike 2 ja vajaduse korral ka § 344 lõike 3 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks, kuna

kaebaja ei ole saanud üheski teises menetluses ega kohtus tõhusalt vaidlustada neist sätetest tulenevat

nõuet, et kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel. Kaebaja esitas ringkonnakohtu 13. aprilli

2016. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, milles palus tunnistada KrMS § 384 lõige 2 ja

§ 344 lõige 3 põhiseaduse vastaseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis määruskaebuse 17. mai

2016. a määrusega läbi vaatamata, tuginedes seejuures KrMS § 384 lõikele 2, kuid ei võtnud

seisukohta nimetatud sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotluse kohta ega hinnanud ühtegi

määruskaebuses selle kohta esitatud väidet. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse päises oli

märgitud üksnes see, et kaebaja taotles KrMS § 4081 lõigete 1 ja 2 põhiseaduse vastaseks

tunnistamist, kuid ei olnud märgitud, et kaebaja taotles ka KrMS § 384 lõike 2 põhiseaduse vastaseks

tunnistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et KrMS § 384 lõige 2 ja § 344 lõige 3 rikuvad PS § 24

lõikest 5 tulenevat õigust kaevata tema kohta tehtud kohtulahendi peale edasi kõrgemalseisvale

kohtule ja PS § 15 lõikest 1 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse.

16. Kohus ei saa kaebust, milles vaidlustatakse advokaadi vahendusel kassatsiooni esitamise

kohustust, tagasi lükata põhjendusega, et see ei ole esitatud advokaadi vahendusel, jättes samas

põhjendamata, miks kohtu arvates on asjakohane säte põhiseadusega kooskõlas. Kohus peab asja

lahendamisel võtma seisukoha kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse kohta

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-48-12, p 16.1),

sellesisulise väite tähelepanuta jätmine on oluline menetlusnormide rikkumine (Riigikohtu

halduskolleegiumi 13. mai 2010. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-31-10, p 8). Euroopa Inimõiguste

Kohtu (EIK) praktika kohaselt rikub õigusakti põhiseaduse vastasuse kohta esitatud väite

tähelepanuta jätmine kohtu põhjendamiskohustust, mis tuleneb inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikkel 6 lõikest 1 (Pronina vs. Ukraina, otsus 18. juulist 2010).

17. Veenev ei ole Riigikohtu seisukoht, et määruses põhjenduste esitamata jätmisest ei saa teha

järeldust, et kohus ei hinnanud kõiki kassatsioonkaebuse väiteid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 15. mai 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-13, punkt 27). Samuti on see

vastuolus kaebuste läbi vaatamata jätmise süsteemiga. Kui kohus tuvastab kassatsiooni menetlemist

takistava formaalse takistuse (kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust), siis puudub

vajadus kassatsiooniga põhjalikumalt tutvuda.

18. KrMS § 384 lõikest 2 koostoimes KrMS § 344 lõikega 3 tulenev nõue, mis ei võimalda

määruskaebuse esitajal esitada määruskaebust ilma advokaadi vahenduseta, riivab isiku õigust

kaevata kohtu otsuse peale edasi kõrgemalseisvale kohtule (PS § 24 lõige 5) ja õigust pöörduda oma

õiguste kaitseks kohtusse (PS § 15 lõike 1 esimene lause). Selle nõude eesmärk on välistada, et

Riigikohtusse esitaks määruskaebuse asjatundmatu isik. Ei saa aga automaatselt eeldada, et üksnes

advokaadil on olemas Riigikohtu menetluses osalemiseks vajalikud oskused ja võimed. EIK on

leidnud, et lähtuda tuleb kaebuse esitaja võimest oma õigusi tõhusalt kaitsta ning võtta arvesse

kaebuse esitaja rahalist olukorda või tema võimalusi saavutada menetluses edu. Ka õiguskantsler on

leidnud, et kuna absoluutne iseenda esindamise keeld ei soodusta kõikidel juhtudel isiku õiguste

kaitse ja sujuva kohtumenetluse eesmärki, on see piirang ülemäärane ja põhiseadusega vastuolus.

Välistatud peab olema olukord, kus isikud loobuvad kasutamast oma põhiseadusest tulenevat õigust

pöörduda õiguste ja vabaduste rikkumisel kohtusse esindajale tehtavate kulutuste tõttu.

19. Nõue, et kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel, ei ole põhjendatud, kui määruskaebusest

nähtub, et määruskaebuse esitanud isik või selle koostaja valdab kriminaalmenetlusõigust ning

tunneb Riigikohtu praktikat. Ka praeguse vaidluse iseloom (nime ja isikukoodi avalikustamise ja

avaldamise lõpetamine) ei eelda advokaadi osalemist ning määruskaebusest nähtus selgelt, et selle

koostaja tunneb Riigikohtu praktikat, erialakirjandust ja õiguse põhimõtteid. KrMS § 384 lõikes 2 ja

KrMS § 344 lõikes 3 sätestatud edasikaebeõiguse piirang on ebamõistlik ja ei ole vajalik ega

mõõdukas abinõu kohtusüsteemi tõhususe ja isiku õiguste kaitse saavutamiseks ning rikub

ebaproportsionaalselt PS §-s 15 ja § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõigust.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

20. KrMS § 344 lõikes 3 ja KrMS § 384 lõikes 2 on sätestatud:

„§ 344. Kassatsiooniõigus

[---]

(3) Kassatsiooni esitamise õigus on:

1) prokuratuuril;

2) advokaadist kaitsjal;

3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.

[---]

§ 384. Määruskaebuse esitamise õigus

[---]

(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344

lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega

on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

[---]”.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. PS § 15 lõike 1 teise lause järgi on igaühel oma kohtuasja läbivaatamisel õigus nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse või muu õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Selle põhiõiguse

realiseerimiseks on isikul võimalik esitada tema kohtuasja lahendavale kohtule taotlus õigustloova

akti või selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab põhiseadusega vastuolus oleva

seaduse või muu õigusakti kohaldamata (PS § 152 lõige 1) ja pöördub Riigikohtu poole, kelle

pädevuses on tunnistada põhiseaduse vastane seadus või muu õigusakt kehtetuks (PS § 152 lõige 2,

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lõige 1). PS § 15 lõike 1 teisest

lausest tuleneb muu hulgas isiku õigus seada kahtluse alla menetlusõiguslike normide vastavus

põhiseadusele.

22. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust, et isik saaks

Riigikohtule esitada kaebuse õigustloova akti või selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.

Siiski on Riigikohus leidnud, et õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse tagamiseks saab isik erandjuhul

pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev kaebust läbi vaatama

juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult

kaitset põhiõiguste rikkumise eest (alates Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsusest kohtuasjas

nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. jaanuari

2014. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-43-13, punkt 9). Kolleegium hindab kõigepealt, kas Riigikohtule

esitatud kaebus on lubatav.

23. Kaebaja palub Riigikohtul kontrollida KrMS § 384 lõike 2 ja § 344 lõike 3 põhiseadusele

vastavust. Esimest korda esitas ta taotluse tunnistada nimetatud sätted põhiseaduse vastaseks ja jätta

kohaldamata Riigikohtule 2. mail 2016 esitatud määruskaebuses. See oli kaebaja jaoks esimene ja

ainus võimalus taotleda kohtult KrMS § 384 lõike 2 ja § 344 lõike 3 põhiseadusele vastavuse

kontrollimist.

24. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 17. mai 2016. a määrusega nr 3-7-1-1-377 kaebaja

määruskaebuse

läbi

vaatamata,

kuna

see

oli

esitatud

ilma

advokaadi

vahenduseta.

Kriminaalkolleegium viitas seejuures KrMS § 384 lõikele 2 ja § 344 lõikele 3, mille

põhiseaduspärasust kaebaja määruskaebuses vaidlustas, kuid ei esitanud põhjendusi selle kohta, miks

peab neid sätteid põhiseadusega kooskõlas olevaks.

25. Kolleegium märgib, et PS § 152 lõikest 1 tulenev kohustus jätta põhiseadusega vastuolus olev

õigusakt või selle säte kohaldamata on ka Riigikohtul. Teisalt tuleb arvestada, et Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse kohaselt Riigikohtu ülejäänud kolleegiumidest kõrgemalseisev kohtuaste, kuhu saab edasi

kaevata tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumi lahendite peale (vt selle kohta Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. märtsi 2009. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-19-08,

punkt 14). Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud

kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise

kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 9. mai 2006. a määrusest kohtuasjas nr 3-4-1-4-06, punkt 12; viimati

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. aprilli 2016. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-

34-15, punkt 28).

26. Kui Riigikohtule esitatavas kassatsioonis või määruskaebuses esitab isik taotluse tunnistada

õigustloov akt või selle säte põhiseaduse vastaseks, hindab Riigikohus kaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel muu hulgas ka selle taotluse põhjendatust. Liiatigi on kohtul kohustus ka omal algatusel

(ex officio) kontrollida kõikide asjassepuutuvate normide, sh kohaldatavate menetlusnormide

vastavust põhiseadusele isegi siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud normi põhiseaduse vastaseks

tunnistamise ja kohaldamata jätmise taotlust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 16. detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-56-13, punkt 10). Ainuüksi sellest, et

Riigikohus ei esita määruses põhjendusi vaidlusaluste sätete põhiseaduspärasuse kohta, ei saa teha

järeldust, et kohus ei hinnanud kõiki kaebuses esitatud väiteid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 1. novembri 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-21-11, punkt 13;

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. mai 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-13,

punkt 27). Sellest lähtudes on kolleegium seisukohal, et kaebajale oli tagatud tõhus võimalus taotleda

kohtult KrMS § 384 lõike 2 ja § 344 lõike 3 põhiseaduspärasuse kontrollimist.

27. Kaebaja 23. jaanuari 2017. a taotluse asendada kohtulahendis tema nimi initsiaalidega jätab

kolleegium rahuldamata, tuginedes analoogia korras KrMS § 4081 lõikele 2, kuna praegune

kohtuvaidlus on võrsunud kriminaalkohtumenetlusest.

28. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 11 lõikele 2, jätab kolleegium B. Chauhani kaebuse läbi

vaatamata ja tagastab kaebuse esitajale.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Saale Laos, Viive Ligi, Tambet Tampuu