3-1-1-107-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-1-1-107-16 Määruse kuupäev 20. jaanuar 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Peeter Roosma Kohtuasi N.I väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2016. a määrus väärteoasjas nr 4-16-1446 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.I kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Silver Reinsaare määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 21. detsember 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2016. a määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu õiguslikud põhistused käesolevas määruses toodud põhistustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 2. Tagastada N.I kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Silver Reinsaare kahju hüvitamise taotlus väärteoasjas nr 4-16-1446 lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. 3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 17. märtsi 2016. a otsusega tunnistati N.I süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks arest 20 päeva selle eest, et menetlusalune isik juhtis teist korda mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus määras aresti ärakandmiseks kohe pärast eelmises asjas määratud karistuse kandmist. N.I suhtes oli kohaldatud sundtoomist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 139 lg 5 alusel, kuid kuna kinnipidamine kestis alla 24 tunni, ei arvestanud maakohus seda aega karistusaja hulka. 2. Maakohtu otsuse peale esitas 30. märtsil 2016 apellatsiooni N.I kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Silver Reinsaar, kes palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja karistusseadustiku (KarS) § 68 lg 2 alusel arvestada N.I kinnipidamine ajavahemikul 28. veebruarist 2016 kell 14 kuni 1. märtsini 2016 kell 9.55, s.o 43 tundi ja 55 minutit ehk üks päev karistusaja hulka ning lugeda alates 27. märtsist 2016 kantava karistuse kestuseks 19 päeva. Apellant palus apellatsiooni läbi vaadata võimalikult kiiresti, et menetlusaluse isiku õigused ei saaks kahjustada. N.I viibis aresti all vaidlustatava kohtuotsuse alusel ning apellatsiooni läbivaatamise tulemusest sõltus, kas menetlusaluse isiku aresti kandmise lõpp olnuks 15. või 16. aprill 2016. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kaitsja taotlusega arvestada üks päev kinnipidamist karistusaja hulka. 3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19. aprilli 2016. a otsusega kaitsja apellatsiooni, tühistas maakohtu otsuse ärakantava aresti pikkuse osas ning arvas ühe päeva kinnipidamist karistusaja hulka, lugedes alates 27. märtsist 2016 kantava karistuse pikkuseks 19 päeva aresti. 4. 18. mail 2016 Riigikohtule esitatud kassatsioonis taotles N.I kaitsja S. Reinsaar ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus ei hüvitanud N.I-le ajavahemikul 15. aprillist 2016 kuni 16. aprillini 2016 kinnipidamisega tekitatud kahju. Samuti palus kaitsja hüvitada N.I-le nimetatud ajavahemikul õigusvastase kinnipidamisega põhjustatud kahju. 5. 29. augusti 2016. a määrusega jättis Riigikohtu kriminaalkolleegium N.I kaitsja S. Reinsaare kassatsiooni menetlusse võtmata.

6. 31. augustil 2016 esitas menetlusaluse isiku kaitsja S. Reinsaar Rahandusministeeriumi ja prokuratuuri vahendusel Politsei- ja Piirivalveametile taotluse väärteoasjas nr 4-16-1446 tekitatud kahju hüvitamiseks. 7. 2. septembril 2016 edastas Politsei- ja Piirivalveamet taotluse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kuna kohtuvälise menetleja hinnangul kuulus taotluse lahendamine süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg-te 2 ja 3 alusel ringkonnakohtu pädevusse. 8. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. septembri 2016. a määrusega N.I kaitsja taotluse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 lõikele 1 tuginevalt läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et Riigikohtu 29. augusti 2016. a määrusega on esitatud taotluse osas juba seisukoht võetud, mistõttu puudub võimalus sama taotluse uuesti esitamiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 9. 26. septembril 2016 esitas menetlusaluse isiku kaitsja S. Reinsaar Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata N.I kahju hüvitamise taotlus lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Alternatiivselt taotleb kaitsja N.I-le ajavahemikul 15. aprillist 2016 kuni 16. aprillini 2016 kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kaitsja hinnangul on asjas kujunenud olukord, kus menetlusalune isik viibis alusetult kinnipidamisasutuses ning kohtud ei ole sisuliselt lahendanud N.I taotlust tema õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kahju hüvitamise taotluse on Riigikohus juba sisuliselt lahendanud, ning leiab, et analoogia korras tuleks praeguses asjas kohaldada SKHS § 21 lg 4 esimest alternatiivi, mille kohaselt on taotluse lahendamiseks pädev kohtuväline menetleja. 10. 20. detsembril 2016 esitatud vastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsuse muutmisega ringkonnakohtu poolt kaasnes küll menetlusaluse isiku õigus kahju hüvitamiseks, kuid vastav taotlus tulnuks esitada ringkonnakohtule. Menetlusaluse isiku kaitsja väide, et kahju olemasolu ei olnud menetlusalusele isikule enne ringkonnakohtu otsuse tegemist teada, ei ole tõsiselt võetav. Kahju hüvitamise taotluse esitamine kohtuvälisele menetlejale SKHS § 21 lõike 4 alusel pärast kohtumenetluse lõppu peaks olema võimalik üksnes juhtudel, mil kohtulahend on üllatuslik. Kui kohtule esitatud kaebus rahuldatakse, ei ole tegemist ootamatu või üllatusliku lahendiga ning sellistel juhtudel ei peaks kahju hüvitamise taotlust menetlema kohtuväline menetleja. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei ole mõistlik anda kohtuvälisele menetlejale õigust otsustada kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamise üle. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegiumi hinnangul on SKHS § 21 lõikest 4 tulenevalt menetlusaluse isiku kaitsja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks pädev kohtuväline menetleja. 12. SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras ning SKHS § 12 ls 1 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. Üldjuhul tuleb kohtumenetluse kestel esitada kahju hüvitamise taotlus SKHS § 18 lg 1 kohaselt maakohtule. Praeguses asjas ei ole aga asjakohased kohtuvälise menetleja viited SKHS § 21 lõigetele 2 ja 3, mille kohaselt võib isik juhul, kui ta jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel arutanud maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, esitada selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist väärteomenetluse seadustiku 13. või 16. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lg 2 eeldab ringkonnakohtule taotluse esitamisel maakohtule taotluse esitamata jätmise mõjuvat põhjust. Praeguses asjas oli kahju hüvitamise taotluse maakohtule esitamine välistatud, kuna enne kohtuliku uurimise lõpetamist ei olnud kahju veel tekkinud. 13. Olukorda, kus kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgub alles apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, reguleerib SKHS § 21 lg 4, mille järgi võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata. N.I puhul on tegemist nimetatud sättes toodud esimese alternatiiviga: ta on jätnud taotluse ringkonnakohtule esitamata. Järelikult on praeguses asjas esitatud kahju hüvitamise taotlust pädev lahendama kohtuväline menetleja, kes peab mh hindama seda, kas taotluse õigel ajal esitamata jätmiseks esines mõjuv põhjus. SKHS § 21 lg 4 teise lause järgi tuleb kohtuvälisel menetlejal taotluse lahendamisel järgida SKHS 4. peatüki 2. jaos sätestatut. SKHS § 15 lg 3 kohaselt lahendab kohtuväline menetleja esitatud taotluse määrusega. Kui isik ei ole kohtuvälise menetleja otsustusega rahul, saab ta SKHS § 17 lg 1 alusel esitada kaebuse maakohtule ning lg 4 alusel esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahendi saab SKHS § 20 alusel vaidlustada Riigikohtus. 14. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et menetlusalusel isikul puudub võimalus kahju hüvitamise taotluse uuesti esitamiseks, kuna Riigikohus on sama taotluse varem menetlusse võtmata jätmisel oma seisukoha kujundanud. Taotluse

esitamise õiguslik alus tuleneb SKHS § 21 lõikest 4. Riigikohtu 29. augusti 2016. a määrusega, millega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioon Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2016. a otsuse peale menetlusse võtmata, ei kujundatud seisukohta kahju hüvitamise taotluse osas. SKHS § 21 lg 4 ls 1 teise alternatiivi kohaselt saab kahju hüvitamise taotluse Riigikohtule esitada üksnes juhul, kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses. Kuivõrd praeguses asjas ei selgunud kahju hüvitamise nõude alus kassatsioonimenetluses, ei olnud Riigikohus ka pädev esitatud taotlust lahendama. 15. Seega on ringkonnakohus küll õigesti jätnud läbi vaatamata kohtuvälise menetleja edastatud menetlusaluse isiku kaitsja taotluse, kuid seda teistel põhjustel kui ringkonnakohtu määruses toodud. Ringkonnakohus oleks pidanud talle edastatud kahju hüvitamise taotluse jätma läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu ning taotluse kohtuvälisele menetlejale tagasi saatma, kuivõrd taotluse kohta peab otsustuse tegema taotluse saanud asutus, s.o Politsei- ja Piirivalveamet (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-9-16, p 18). 16. Seetõttu asendab Riigikohus ringkonnakohtu õiguslikud põhistused käesolevas määruses toodud põhistustega ning saadab menetlusaluse isiku kaitsja taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks sisuliseks lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale, kes peab SKHS § 21 lõike 4 kohaselt kontrollima, kas praeguses asjas esines mõjuv põhjus kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule esitamata jätmiseks. Kui kohtuväline menetleja loeb hilinemise põhjuse mõjuvaks, tuleb seejärel analüüsida kahju hüvitamise materiaalõiguslikku külge. SKHS § 5 lg 4 järgi on süüdimõistva otsuse korral menetlusalusel isikul õigus nõuda tema kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. See tähendab, et kohtuväline menetleja peab hindama, kas N.I-lt vabaduse võtmine 20 päeva oli SKHS § 5 lg 4 tähenduses oluliselt koormavam võrreldes talle määratud tegeliku karistusega (19 päeva aresti). Vastates sellele küsimusele jaatavalt, on kohtuvälise menetleja ülesanne määrata SKHS § 11 lg 4 järgi kindlaks hüvitise summa. Hannes Kiris, Saale Laos, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)