3-3-1-60-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-60-16

Määruse kuupäev

14. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi

Kohtuasi

Mušvig Agajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Mušvig Agajev

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-14-

51331

Menetluse alus Riigikohtus

Mušvig Agajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mušvig Agajevi määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-14-51331.

3. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

5. Tagastada kautsjon Oksana Agajeva pangakontole nr EE432200001100238603.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 17. jaanuaril 2014 Mušvig Agajevi kahju hüvitamise taotluse seoses

liiga vähese põrandapinnaga kambris. 6. märtsi 2014. a kirjas viitas Tallinna Vangla taotluses esinenud

puudustele, mille kõrvaldamiseks esitas kaebaja 14. märtsil 2014 hüvitamisnõude täpsustused.

2. M. Agajev esitas 1. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kinnipidamis-

tingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest 7200 euro suuruse hüvitise saamiseks.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 27. novembri 2014. a otsusega asjas nr 3-14-51331 kaebuse osaliselt ja

mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 1612 eurot.

4. Tallinna Vangla ning M. Agajev esitasid apellatsioonkaebused.

5. Tartu Ringkonnakohus asus 5. novembri 2015. a määruses seisukohale, et kaebus on halduskohtule

esitatud tähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks.

6. Kaebaja esitas 19. novembril 2015 ringkonnakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse

kohaselt jäi kaebaja ootama vangla otsust kahju hüvitamise nõude kohta, kuna teadis, et vangla

riigiasutusena on kohustatud taotluse lahendama. Tallinna Vangla 6. märtsi 2014. a kirjas, millega anti

tähtaeg taotluses puuduste kõrvaldamiseks, ei olnud vaidlustamisviidet. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 2. juuni 2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 27. novembri

2014. a otsuse ja lõpetas asjas menetluse, kuna leidis, et kaebaja on kaebuse esitamisel ületanud

kaebetähtaega ja seda ei saa ennistada. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tuleb asjas kohaldada

riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 18 tulenevat kaebetähtaega. Kaebaja ei ole ennistamise taotluses

märkinud, et ta lähtus tähtaja arvestamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 3 või

seda, et nimetatud regulatsioon oleks tema jaoks segadusseajav. Esitatud kaebuses on kaebaja

märkinud kohtusse pöördumise alusena korrektselt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ning RVastS

§ 18 lg 1. Sellest nähtub, et kaebaja oli teadlik asjakohasest regulatsioonist: kui haldusorgan jätab

kahju hüvitamise taotluse tähtajaks läbi vaatamata, peab ta juhinduma RVastS § 18 lg-st 2 ja

pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul. Riigikohtu 11. mai 2016. a määruses asjas nr 3-3-1-18-16

esitatud põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks seega kohaldamisele ei kuulu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016. a määrus ja teha

uus määrus, millega jätkata kaebuse menetlemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud

kaebaja kaebuse esitamise hetkel teadlik RVastS § 18 lg-st 2. Kaebaja ei oleks selles sätestatud

kaebetähtaega ületanud, kui vangla oleks täitnud oma kohustust lahendada kahjunõue ette nähtud

tähtajaks. Kaebajale ei ole antud juhiseid, kuidas viivituse korral tegutseda, mistõttu jäi ta ootama

Tallinna Vangla vastust kahjunõudele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse pärast

kaebetähtaja möödumist. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu sellekohaseid

põhjendusi ega enda varasemaid seisukohti sarnastes asjades (vt kolleegiumi 17. novembri 2016. a

määrus asjas nr 3-3-1-46-16, 22. septembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-39-16 ja 11. mai 2016. a

määrus asjas nr 3-3-1-18-16).

11. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et nagu haldusasjas nr 3-3-1-18-16, tuleb ka

praegusel juhul kaebetähtaeg HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada. Viidatud asjas asus kolleegium

seisukohale, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2 ja

HKMS § 47 lg - d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale

selge. Isikul võis HKMS § 47 lg - te 2 ja 3 tõttu tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab

kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on

tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust arvata, et praegusel juhul oli kaebajale selge RvastS § 18

lg-st 2 tulenev eriregulatsioon kaebetähtaja kulgema hakkamise kohta pelgalt selle tõttu, et kaebaja on

halduskohtule esitatud kaebuses märkinud kohtusse pöördumise aluseks VangS § 11 lg 8 ning RVastS

§ 18 lg 1. Nimetatud sätetele on kaebaja esimest korda tuginenud kaebuse esitamise hetkel ehk pärast

RVastS § 18 lg-s 2 toodud tähtaja möödumist. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et

kaebaja oli endale sisuliselt teadvustanud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja regulatsiooni

ning et ta lähtus sellest ka enne kaebetähtaja möödumist.

Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude järgi ületas kaebaja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast

kaebetähtaega vaid 18 päeva võrra. Seega ei ole kaebaja viivitanud kohtusse pöördumisega

ebamõistlikult kaua.

13. Eeltoodu tõttu tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ja saadab asja

menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2).

Kuna Riigikohus ei tee lõplikku lahendit, ei saa ta otsustada menetluskulude jaotust. Määruskaebuse

esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada Oksana Agajeva pangakontole

nr EE432200001100238603.