3-2-1-116-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-116-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eesti Vabariigi hagi Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis),

Aktsiaseltsi Remet ja aktsiaseltsi Pristis vastu

316 158 euro ning viivise ja leppetrahvi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-58942

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsi Remet ja

aktsiaseltsi Pristis kassatsioonkaebused

Tsiviilasja hind Riigikohtus

316 158 eurot (iga kassatsioonkaebuse kohta)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Kostja Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) pankrotihaldur Kristo

Teder, esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom

Kostja Aktsiaselts Remet, esindaja vandeadvokaat Katri

Tomson

Kostja aktsiaselts Pristis, esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kolmas isik kostja Aktsiaseltsi Amhold pankrotihalduri

Kristo Tedre poolel Osaühing KUSTUTUSPROJEKT

(registrikood 10702045)

Asja läbivaatamise kuupäev

30. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942 osas,

milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi, samuti menetluskulude

jaotuse osas.

2. Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi haginõue 9024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste

koostamise kulude hüvitamiseks.

3. Ülejäänud osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

4. Kohtuotsus on jõustunud osas, milles on jäetud läbi vaatamata Eesti Vabariigi haginõue

Aktsiaseltsilt Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsilt Remet ja aktsiaseltsilt Pristis solidaarselt

9024 euro saamiseks asjatundja arvamuste kulutuste hüvitamiseks ning rahuldamata haginõue

Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) vastu leppetrahvi 37 941 euro saamiseks ning Aktsiaseltsilt

Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsilt Remet ja aktsiaseltsilt Pristis solidaarselt viivise saamiseks

307 134 eurot ületavas osas.

5. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

6. Tagastada Aktsiaseltsile Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsile Remet ja aktsiaseltsile Pristis

kassatsioonkaebustelt tasutud kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) (hageja) esitas 30. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi Amhold (kostja I), Aktsiaseltsi Remet (kostja II) ja aktsiaseltsi Pristis (kostja III) vastu

järgmiste nõuetega (I kd, tl-d 13-25):

· kohustada kostjat I võimaldama hagejal tutvuda kindlustuslepinguga (ja kõigi selle lisadega),

mille kostja I sõlmis hageja ja kostja I vahel sõlmitud projekteerimislepingu nr 109/2006

lisaks oleva PKD p-s 2.3.2.4 sätestatud kohustuse täitmiseks;

· mõista kostjate töödes esinevate puuduste kõrvaldamisest tuleneva kahju eest hageja kasuks

välja kostjalt I 76 694 eurot (ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis

sellelt 11. augustist 2011 kuni võla tasumiseni), kostjalt II 191 735 eurot (ja viivis sellelt

11. augustist 2011 kuni võla tasumiseni 0,05% iga viivitatud päeva eest) ja kostjalt III

1278 eurot (ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis sellelt 11. augustist 2011 kuni võla

tasumiseni);

· mõista avarii tagajärjel tekkinud kahju eest välja hüvitis 141 401 eurot kostjatelt solidaarselt

või igalt kostjalt 1/3 ulatuses või muus kohtu tuvastatud osakaalus ning samamoodi

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis hüvitiselt 11. augustist 2011 kuni võla tasumiseni;

· mõista kostjalt I hageja kasuks välja leppetrahv 37 941 eurot.

1. augusti 2012. a avalduses teatas hageja, et nõuab kostjatelt viivist hagi esitamisele järgnevast

päevast, st 1. detsembrist 2011 ning et tal ei ole enam kostja I vastu kindlustuslepingust tulevaid

nõudeid (V kd, tl 7).

3. oktoobri 2012. a avalduse kohaselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt või osadena (igalt 1/3

ehk 105 386 eurot) hageja kasuks välja kahjuhüvitis 316 158 eurot, viivis põhivõlalt 1. detsembrist

2011 kuni võla tasumiseni kostjatelt I ja III VÕS § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses, kostjalt II

aga 0,05% päevas ning kostjalt I lisaks leppetrahv 37 941 eurot (V kd, tl 132).

Maakohtu 15. oktoobri 2012. a istungil teatas hageja, et on kindlustuslepingu dokumentide esitamise

nõudest loobunud (V kd, tl 153).

Ka hagi aluseks olevaid asjaolusid on hageja menetluse käigus korduvalt täiendanud. Menetluskulud

palus hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga I 12. oktoobril 2006 projekteerimislepingu Tallinnas Mustamäe

tee 51 asuva Maa-ameti hoone juurdeehituse projekteerimistööde tegemiseks (projekteerimisleping),

kostjaga II 26. mail 2008 hankelepingu selle hoone ehitustööde tegemiseks (ehitusleping) ning

kostjaga III 16. juunil 2009 hooldusteenuse lepingu selle hoone gaaskustutussüsteemi (GKS)

hooldustööde tegemiseks (hooldusleping). Hoone juurdeehituse tööd on hagejale üle antud.

21. augustil 2010 toimus hoone kahes ruumis GKS-i ebanormaalne käivitumine. Avarii käigus GKS-

ist eraldunud gaasist tekkis hoones ohtlikult kõrge ülerõhk, mille tagajärjel deformeerusid ruumide

metallist uksed. Ruumidest ei leitud tulekahjule viitavaid märke, märgatud suits võidi segi ajada

tolmupilvega. Avarii tõttu tekkisid hagejale kulud, mille hüvitamist ta kostjatelt nõuab. Samuti

tekkisid hagejale kulud GKS-i puuduste kõrvaldamisel. Avarii tekkimisele aitasid kaasa puudused

kõigi kostjate tegevuses.

1.2. Kostja I projekti järgi rajatud süsteem ei osutunud turvaliseks ega töökorras olevaks. Ta rikkus

projekteerimislepingut, sest projekti järgi ei olnud GKS-i kasutamisel vaja kasutada ülerõhuklappe,

kuid tootja oli need ette näinud. Ülerõhuklappidest loobumisel on kostja I lähtunud ebaõigesti gaasi

kontsentratsioonist ega teinud tootja ette nähtud arvutusi. Aluseks võetud ruumide ruumalad ei

vastanud tegelikkusele ja jäeti arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisel kasutamisel

arhiiviruumidena väheneb nende ruumala oluliselt, samuti on ruumala pidevas muutumises. Ka ei

arvestanud kostja I seintel ja lagedes asetsevaid massiivseid betoontalasid. Projekti seletuskirjas pidas

kostja I võimalikuks ka üksnes ühte tüüpi suitsuandurite paigaldamist, kuigi valehäirete

vähendamiseks tulnuks paigaldada nii optilised kui ka ionisatsiooniandurid. Projektis ei olnud

arvestatud ristuvate kommunikatsioonidega, mistõttu pidi kostja III GKS-i rajades projektist kõrvale

kalduma. Kõrvalekaldumine kostja I koostatud projektist ei vabasta kostjat I vastutusest.

Projekteerimise alusena märgitud siseministri 1. juuli 1998. a määrus nr 24 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele" oli enne projekteerimise alustamist kehtivuse kaotanud.

Projekteerimislepingus ei ole kostja I vastutust ajaliselt piiratud, ta vastutab ka pärast garantiiperioodi

lõppemist.

1.3. Kostja II ehitustööde tulemusena ei saanud hageja turvalist ja töökorras tulekahjusignalisatsiooni

(TKS) ega GKS-i. Kostja II paigaldatud GKS ei vastanud täies mahus projektile. Projektis ettenähtud

kahte tüüpi suitsuandurid olid asendatud üksnes optiliste suitsuanduritega, mis vähendas süsteemi

töökindlust. Ehitustööde käigus kalduti oluliselt kõrvale kostja III juhistest suitsuandurite kohta.

Teostusjoonis ei kajastanud ruumide ruumala muutusi. Paigaldamata jäid üherõhuklapid, mida nägi

ette tootja juhend. Kostja II pidi kogenud ehitajana aru saama, et ülerõhuklappide paigaldamata

jätmine võib olla tehniliselt probleemiks, ja pidanuks sellest hagejale teatama. Pealegi lükkas kostja II

tagasi kostja III taotluse ülerõhuklappide paigaldamiseks, millest ta hagejat ka ei teavitanud. Kostja II

kaldus kõrvale kostja I koostatud projektist, jättes muudatused hagejaga kooskõlastamata. Kostja II

jättis hagejale esitamata enamiku GKS-iga seotud dokumentidest, mh GKS-i projekteerimise ja

paigaldamise juhendi, millest hageja oleks võinud järeldada ülerõhuklappide vajalikkust. GKS-i

vastavusdeklaratsiooni ei oleks kostja II võinud väljastada. Vastuolus projektiga paigaldati

lävepakuga õhutihedad uksed, mis suurendas ülerõhu ohtu. Uste tootejoonised pidanuks kostjaga III

kooskõlastama. Uksed paigaldati vastuolus projektiga automaatse sulgemisseadmeta. Vastuolus

projektiga jäeti ustele paigaldamata kummist põrandatrapid. Ruumides paigaldati projektijärgsetest

suurema läbimõõduga torud ja pihustid, mis põhjustas lubamatult kõrge ülerõhu tekkimise. Ruumides

suurendati väljuva kustutusgaasi survet. Projekti vastaselt oli gaasi jaotus seotud ruumide vahel

ebaõige. Ruumi seinad ja/või laed ei olnud õhutihedad, nagu oli ette nähtud projektis. Selleta ei oleks

tolmupilv ja tolmune suruõhk läbi pilude pääsenud teise ruumi.

Puudused ei saanud ilmneda töö ülevaatamisel. GKS-i iseenesliku käivitumise vältimist ei saanud

kontrollida. Hoone toimimist tugeva ülerõhu tingimustes ei olnuks ka võimalik kontrollida sellist

ülerõhku tekitamata. Kostja II sai avariist teada peaaegu kohe pärast juhtunut, st hageja teatas

puudustest talle õigel ajal. Võimalik teatamata jätmine oli pealegi VÕS § 644 lg 3 teise lause järgi

vabandatav. Hageja realiseeris kostja II antud pangagarantii puuduste tõttu kostja II tehtud

üldehituslikes töödes, mis ei puudutanud GKS-i rajamist.

1.4. Kostja III hooldustööd ei taganud TKS-i ja GKS-i turvalisust ja töökorras olekut. Kostja III

kohustused hageja vastu tulenevad hoolduslepingust. Hoolduslepingu eesmärgist tulenevalt pidi

kostja III teavitama hagejat kõigist asjaoludest, mis võisid ohustada eesmärki, et GKS oleks töökorras

ja turvaline. Kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et ainult optiliste suitsuandurite

paigaldamine projektijärgsete ionisatsiooniandurite asemel vähendas süsteemi töökindlust ja

suurendas valehäirete ohtu, eriti ruumides, kus on tavapärasest kõrgem tolmukontsentratsioon.

Andurid paigaldas kostja III ise. Hoolduslepingu lisas toodud andmed ei pidanud andma hagejale

alust arvata, et projektijärgsed keskseadmed ja andurid on asendatud.

Kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu ülerõhuklappide puudumisele. Kostja III tehnik hävitas

sündmuskohal seadmetest andurite ja keskseadmete kohta automaatselt salvestatud informatsiooni,

mistõttu jäid tuvastamata häire tekkekohad. Kostja III ei koostanud samuti piisavalt detailseid

hooldusprotseduure ega kontrollinud GKS-i ja selle dokumentatsiooni terviklikkust ja vastavust

seadusele, tootja esitatud nõuetele ega asjakohastele standarditele. GKS-i rakendumist ei saanud

põhjustada hageja hoolsuskohustuse rikkumine ruumide koristamisel. Kui andurid olid mustad, oli

see tingitud kostja III kohustuste rikkumisest. Kostja III ei ole hagejale üle andnud GKS-i kasutus-,

hooldus- ega paigaldusjuhendit.

1.5. Hageja kahju hüvitamise nõue 316 158 eurot koosneb 305 856 eurost (sh käibemaks), mis kulub

GKS-i ümberehitamiseks turvaliseks ja töökindlaks. 1278 eurot on hüvitis siseviimistlusele

põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks, kogukahjust 8886 eurot 42 senti (sh käibemaks) on

kindlustusandja hüvitanud 7608 eurot 42 senti. 9024 eurot (sh käibemaks) on kulud asjatundjate

arvamuste koostamise eest. Põhjuslik seos kahjuga on kõigi kostjate käitumises.

Nõude õigusliku alusena viitas hageja VÕS § 115 lg-le 1 ja § 137 lg-le 1. Kui kohus kostjate

solidaarset vastutust ei aktsepteeri, tuleks kahju hüvitada osavastutuse põhimõttel võrdsetes osades

VÕS § 138 lg 1 alusel. Isegi kui hageja ja kostjate vahel poleks lepinguid, peaks kostjad hüvitama

hagejale kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna kostjad rikkusid enne 1. juulit 2015

kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-d 1 ja 5.

1.6. Viivisenõue ja selle suurus tulenevad VÕS § 113 lg-st 1, v.a kostja II vastu esitatava puuduste

kõrvaldamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude osas, mille puhul viivisemäär on ehituslepingu p 8.3

järgi 0,05% iga viivitatud päeva eest. Viivise vähendamiseks ei ole alust.

1.7. Hageja nõudis kostjalt I ka leppetrahvi projekteerimislepingu p 7.2 alusel

projekteerimislepingujärgsete tööde tegemisega viivitamise või puuduste kõrvaldamisest tuleneva

kahju hüvitamisega viivitamise tõttu. Hagejale üleantud projektid on puudulikud, parandatud projekte

ei ole üle antud. Leppetrahv on 1264 eurot 72 senti (0,5% projekteerimislepingu hinnast

252 944 eurot) päevas, maksimaalselt 15% lepingu hinnast, st 37 941 eurot.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja I leidis, et avariid ei põhjustanud tema tegevus või tegevusetus, vaid GKS-i teadmata

põhjusel käivitumine. Tehnilisest juhendist ei tulenenud vajadust igal juhul ülerõhuklappe paigaldada.

Hageja ei taganud kostja I koostatud projekti järgset ehitamist, vaid projekti muudeti (ehitatud GKS-i

autor on kostja III). Hageja ei kooskõlastanud kostjaga I tuletõkkeuste ja nende sulgemisseadmete

tootejooniseid. Elastse, st automaatse sulgemisseadme puhul oleks ukseleht avanenud väiksema surve

peale ja aeglasemalt, millega oleks purustused olnud piiratud. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga I ka

GKS-i keskseadmete asukohti ja keskseade paigaldati ukselehe avanemise piirkonda, millelt see sai

löögi. Omanikujärelevalve ei tuvastanud kostja I koostatud projektis puudusi, allkirjastades mh

puudusteta ehitise kasutuselevõtu akti. Ka tuletõrje ei teinud GKS-ile etteheiteid. Kostja I koostatud

projektile oli tehtud põhjalik ekspertiis, ehitis oli üle vaadatud ja sellele antud kasutusluba. Lepinguga

ettenähtud dokumendid on kostja I hagejale üle andnud. Kostja I koostatud projektis olid ette nähtud

kahte tüüpi suitsuandurid. Tootja juhend ei näinud ette rõhutasandust, sest ruumid ei olnud väga

õhutihedad ega olematu õhulekkega. Ruumis 2-013 GKS-i käivitumine ei saanud olla tingitud liigsest

gaasirõhust ruumis 2-202, kuna ruumid paiknevad üksteisest eemal ja eri korrustel, nende vahel on

hulk teisi ruume, mis häiresse ei läinud.

Kostja I arvestas projekteerimisel ülerõhuga ja ruumala määramisel betoontaladega. Ristuvate

kommunikatsioonide arvestamata jätmine projektis ei ole seotud väidetava kahjuga. Ruumalade

projektijärgne erinevus tegelikkusest on marginaalne. Peamiseks purustusi tinginud teguriks oli see,

et GKS-i tellijaks olnud kostja III edastas tootjale andmed tühjade ruumide ruumala kohta, mille

alusel arvutas tootja gaasikoguse, millest lähtudes telliti ja paigaldati ka gaasiballoonid, mis kõik

tühjenesid arhivaalidega ruumi, mille tegelik ruumala oli väiksem. GKS projekteeritakse ja rajatakse

tühja ruumi jaoks, kuid selle hilisem kasutamine peab toimuma vastavalt kasutusjuhendile ja

arvestades ruumi täituvust. Praegu jäi GKS konkreetse ruumi jaoks seadistamata ja tekkiski ülerõhk.

Kasutusjuhendi järgi kasutamisel ei oleks seda tekkinud ja puudunuks vajadus ülerõhuklappide järele.

Kasutusjuhendist nähtunuks vajadus vähendada balloonide arvu ruumide täitmisel arhivaalidega,

samuti tegutsemisjuhised häire olukorras. Hageja saanuks kahju vältida, kui oleks tellinud kostja III

kaudu tootjalt GKS-i kasutusjuhendi ja lasknud teha väljaõppe GKS-i kasutamiseks ja töötajate

tegutsemiseks ohtude korral.

Kahe ruumi GKS-ide rakendumise vahele jäi 20 minutit, mille jooksul valvetöötaja ei osanud teha

muud, kui vaigistada arhiivihoone kellasid, kviteerida häire ja taastada keskseade, selle asemel et

GKS keskseadmel asuva nupu abil blokeerida. Hageja töötaja pidanuks nelja häire korral kutsuma

kohale tehniku, mitte häireid vaigistama. GKS võis käivituda suitsuandurite saastumisest tolmuses

arhiiviruumis, selle põhjustas hageja hoolsuskohustuse eiramine arhiiviruumide ja koridoride

koristamisel. Hageja omanikujärelevalve oli ebapiisav. Kahju tekkis eelkõige hagejast endast tingitud

asjaoludest. Kostja I vastutus on lepingu kohaselt piiratud 24 kuuga ehitamise alustamisest.

Hageja ei ole väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kulutusi teinud. Hüvitisnõuded ja nende koosseis

on ebaselged. Hageja kahju kõrvaldamise alusena esitatud hinnapakkumine on ebakonkreetne,

arusaamatuks jääb mh, millise projekti järgi on arvestus tehtud, mis osasid süsteemist ära kasutatakse,

millist gaasi kasutatakse jne. Siseviimistlusele tekkinud kahju ei olnud tingitud kostja I tegevusest.

Viivist ei saa arvestada varasemast kui põhinõude esitamisest. Leppetrahvinõue on alusetu, sest

leppetrahvi ei saa nõuda väidetavate puuduste kõrvaldamata jätmise eest, samuti ei ole leppetrahvi

nõutud mõistliku aja jooksul. Kui kohus leiab, et viivise- ja leppetrahvinõue on olemas, palus kostja I

neid vähendada mõistliku suuruseni.

2.2. Kostja II arvates ei ole hageja välja toonud, millise kostja II rikkumise tõttu GKS käivitus.

Ainuüksi GKS-i vallandumisest teadmata põhjusel ei saa järeldada kostjate vastutust. Kostjal II ei

olnud kohustust ülerõhuklappe paigaldada, sest projekt seda ette ei näinud ja sellist nõuet ei olnud

kehtestanud ka tootja. Ka päästekeskuse spetsialist ega ükski ehitist lõplikult üle vaadanud isik ei

pidanud ülerõhuklappe vajalikuks. Kostja II eest teavitas hagejat ülerõhuklappide vajalikkusest

kostja II alltöövõtja kostja III. Hageja on ehitustööd pretensioonideta vastu võtnud. Hageja

omanikujärelevalve ei teinud kostjale II etteheiteid. Ükski hageja väidetud rikkumine ei tooks kaasa

kostja II vastutust kahju eest. Projektimuudatuste kirjalik kooskõlastamata jätmine ei toonud kaasa

GKS-i rakendumist. Kostja II andis hagejale üle ettenähtud dokumendid.

Rikkumised on ka tõendamata. Kosjta I koostatud projekt ei andnud suitsuandurite tüübi kohta

selgeid juhiseid. Ülerõhku ei ole hageja tõendanud. Lävepakud tehti ustele tuleohutuse tõttu.

Sulgemisseadmete ja põrandatappide puudumist ei ole hageja tõendanud, uksesulgurite eesmärk on

tagada uste sujuv sulgumine, mitte avanemine. Tõendamata on väide, et kustutusgaasi torud ja

pihustid paigaldati projektist suurema läbimõõduga ja projektiga vastuolus suurendati kustutusgaasi

survet. Pealegi ei mõjutanuks need toimunut. Ruumid ei sisaldanud lubamatuid avausi. GKS-i

väljaehitamisel ja projekti muutmisel kasutas kostja II kostjat III, kelle pädevusest kostja II lähtus

nagu ka projekti koostanud kostja I pädevusest. Lähtudes tootja juhendist, oli õige lähtuda tühja

ruumi ruumalast. Projektimuudatused olid tavapärased ega viita kostja I koostatud projekti

puudustele. Kostja II ei kaldunud projektist kõrvale. Väidetavad puudused oleksid pidanud hagejale

ilmnema juba ehitise ülevaatuse akti allkirjastamisel, sest need ei ole varjatud iseloomuga. Isegi kui

puudusi oli, ei vastuta kostja II VÕS § 101 lg 3 ja § 641 lg 3 järgi rikkumise eest, kuna selle põhjustas

hagejast endast tulenev asjaolu (esitatud projekt, mis ei näinud ülerõhuklappe ette) ja hageja ei ole

puudustest õigel ajal teatanud (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Ehitise lõplik ülevaatus toimus

15. juunil 2009, väidetavatest puudustest teavitas hageja kostjat II aga alles 4. augustil 2011. Kostja II

teavitamine juhtumist ei ole samastatav teavitamisega väidetavast rikkumisest.

Hageja kahju hüvitamise nõude koosseis on ebaselge ja kahju hüvitamise nõuded tõendamata. Hageja

ei saa nõuda kostjatelt uue süsteemi projekteerimise ja väljaehitusega seotud kulude hüvitamist. Uus

süsteem ei ole ka vajalik. Garantiitööd on kostja II juba teinud. Osa hagis märgitud kahjustustest on

kõrvaldatud. Hageja on kostja II suhtes pannud maksma ka pangagarantii, mille alusel on AS SEB

Pank maksnud hagejale välja 41 524 eurot 29 senti. Seega on hageja kostjalt hüvitise puuduste

kõrvaldamiseks alusetult juba saanud. Hageja esitatud hinnapakkumistes on hinnad turuhindadega

võrreldes oluliselt kõrgemad. Viivist saab hageja arvestada 4. oktoobrist 2012, kui ta esitas

konkreetse kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel tuleb hüvitist VÕS § 139

alusel vähendada nullini. Viivisenõude eelduste tuvastamisel tuleb viivist vähendada nullini.

2.3. Kostja III leidis, et on tõendamata, et tegemist oli GKS-i ebanormaalse käivitumisega,

st avariiga. Sündmuskohale kutsutud tehnik nägi suitsu, mis pidi GKS-i käivitama. Jääb ebaselgeks,

kuidas tingisid kostjale III ette heidetud puudused väidetava avarii ja selle tagajärjed. Paigaldatud

optiliste suitsuandurite kasutamine arhiiviruumis oli õigustatud, kuna need reageerisid tõhusamalt

hõõguval põlemisel tekkivale tihedale suitsule, ja kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. GKS-is

kasutatakse üksnes optilisi suitsuandureid, valehäireid annab pigem ionisatsiooniandur. Kostja III ei

kasuta ioonandureid, kuna need on liiga tundlikud aerosoolidele, õhuvooludele ja on radioaktiivsed.

Eri tüüpi andureid koos praktikas ei paigaldata. GKS-i hooldamist ei ole Eestis reguleeritud.

Ei ole tõendatud, et ülerõhuklapid tuli paigaldada. Ülerõhuklappide puudumisele hageja tähelepanu

juhtimine ei olnud kostja III kohustus, kuid kostja III siiski tegi seda. Ülerõhuklappide puudumine ei

olnud ka väidetava avarii põhjuseks. Suitsuandurite hooldussagedus üks kord aastas oli kokku lepitud

hoolduslepingus. Kostja III ei saanud lepingu sõlmimisel viidatud kahju ette näha. Enamik hageja

etteheidetavatest puudustest ei ole hinnatavad hoolduslepingu rikkumisena. Keskseadmest ei olnud

võimalik saada sellist teavet, mille hävitamist hageja kostjale III ette heidab. Jääb arusaamatuks,

millistest kõrvalekalletest ja dokumentatsiooni puudustest on kostja III jätnud märked tegemata ning

milles seisneb hooldusprotseduuri tingimuste ebapiisavus. Asjassepuutumatu on hageja väide, et

kostja III ei suutnud selgitada, millised on tootja juhised hoolduse tegemisele. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja III hooldustehnik ei olnud pädev GKS-i hooldama. Arusaamatu on hageja väide,

et kostja III ei kontrollinud GKS-i ja selle dokumentatsiooni terviklikkust ja nõuetelevastavust. Kahes

ruumis süsteemi käivitumist tuleb hinnata eraldi ja tuvastada selle põhjus. Hageja ei ole tõendanud

liigse ülerõhu olemasolu. Ülerõhk ongi tulekahju kustutamiseks vajalik. On tõendamata, et ruumides

tekkis ülerõhk 5 mbar ja et gaasikogus oli lubatust neli korda suurem.

Isegi kui hageja väidetud puudused vastaksid tõele, ei saanuks need olla 21. augustil 2010 toimunud

sündmuse algpõhjuseks ega seotud kahju tekkimisega. Hageja ei ole nõudnud kostjalt III konkreetselt

puuduste kõrvaldamist. Hageja viidatud hoolduslepingu punktid puudutavad garantii korras

kõrvaldatavaid rikkeid, kuid tegu ei olnud garantiijuhtumiga. Hageja ei ole välja toonud, milliseid

hooldustöid kostja III ei teinud või tegi mittenõuetekohaselt ning kuidas väidetav rikkumine on

seotud toimunu ja kahjuga. GKS-i kustutuskogused arvestatakse tühja ruumi kohta ja see on ka

Päästeameti nõue ning seda on kostja III hagejale ka korduvalt selgitanud. Kostja III ei osanud

arvestada ruumi täituvusega. Kostja III andis hagejale üle ka tootja juhendi, lisaks on juhend

internetist kättesaadav. Kui hageja töötaja avanuks häire saamisel vastavate ruumide uksed, ei oleks

GKS rakendunud.

On arusaamatu, millest lähtudes on hageja arvutanud oma puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise

nõude ja avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude. Kahjuks ei saa olla vähemasti süsteemi

auditeerimine ohutuse tagamiseks. Hüvitatav kahju ei saa tuleneda ka ekspertiisist. Isegi kui

ülerõhuklapid tuli paigaldada, kuulub hüvitamisele vaid see osa kahjust, mis oleks süsteemi

käivitumisel nagunii tekkinud (nt gaasi vallandumine, ruumi kahjustused). GKS-i asendamise ja

ümberehitamise kulud ei ole hüvitatav kahju, milleks saaksid olla hädavajalikud tööd GKS-i töökorda

viimiseks. Siseviimistluse kahjustuste kõrvaldamise kulud on üle paisutatud. Hoolduslepingu

eesmärk ei olnud sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab. Viivist saab arvestada

hagi esitamisest.

3. 23. mai 2012. a määrusega kaasas Harju Maakohus kostja I taotlusel kostja poolel iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna menetlusse GKS-i projekteerimise alltöövõtja Osaühingu

KUSTUTUSPROJEKT (kolmas isik).

Kolmas isik hagi kohta seisukohta ei avaldanud.

4. Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud hageja, et mõni kostjale I ette heidetav

rikkumine oleks põhjustanud GKS-i rakendumise või võinud seda teha. Hageja esitataud Argo

Reintali arvamus ei ole usaldusväärne tõend süsteemi käivitumise põhjuste tuvastamisel ega projektis

esinevate puuduste tuvastamisel. Seisukoht süsteemi käivitumise põhjuse kohta ei ole loogiline. Ei

ole tuvastatav, et GKS-i käivitumine oli tingitud valehäirest. Olukorras, kus ruumides leidus suitsu,

võis süsteemi käivitumine olla põhjendatud. Hageja esitataud Gery Einbergi ja Erik Pikknurme

arvamuse seisukohad süsteemi käivitumise kohta on põhjendamatud. Süsteemi käivitumisel ei saanud

olla seoseid ülerõhuklappide puudumisega või ainult üht tüüpi suitsuandurite kasutamisega.

Ülerõhuklappide puudumine projektis ei rikkunud ühtegi õigusnormi. Kostja I lepingurikkumine ei

ole tõendatud. Hageja ei esitanud nõuet ka õigel ajal, sest lepingu järgi vastutas kostja I projekti eest

24 kuu jooksul alates ehitusprojekti eesmärgipärasest kasutusele võtmisest, välja arvatud juhul, kui

tegemist oli varjatud puuduste või kostja tahtlikust tegevusest tulenevate puudustega. Nõuet kostja I

vastu ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 138 alusel. Ei ole kindlaks tehtud, et kahju võis põhjustada

kostja I. Eelneva tõttu jääb rahuldamata ka leppetrahvinõue kostja I vastu.

Nõue kostja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja II ei rikkunud lepingut, kui ei

paigaldanud ülerõhuklappe ja kaht erinevat tüüpi andureid. Hageja ei ole selgitanud, millise

dokumentatsiooni jättis kostja II üle andmata ja kuidas see võis põhjustada süsteemi käivitumise.

Üheski arvamuses ei ole hinnatud, kas või kuidas oli süsteem ebaõigesti seadistatud ja millise mõjuga

võis see olla süsteemi käivitumisele. Uste osas tehtud muudatused olid hagejaga kooskõlastatud.

Hageja ei ole ühegi rikkumise puhul tõendanud, et see tõi kaasa GKS-i käivitumise. Automaatsete

sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide paigaldamata jätmine ei ole varjatud puudusteks ning

need oleksid pidanud olema hagejale teada juba ehitise vastuvõtmisel. Viidates kõigile puudustele

esimest korda alles 4. jaanuari 2013. a menetlusdokumendis, on hageja minetanud oma õiguse

puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Hageja ei teavitanud puudustest õigel ajal ja nõuetekohaselt.

Nõuet ei saa rahuldada ka VÕS § 138 alusel.

Tõendamata on väited kostja III lepingurikkumise kohta ning väidetava rikkumise ja süsteemi

käivitumise põhjusliku seose kohta. Hageja spetsialistid ei tuvastanud süsteemi käivitumise tegelikku

põhjust. Optimus Systems AS-i arvamuses ei ole põhistatud, kas või milline seos on kostja III

väljastatud vastavusdeklaratsiooni ja süsteemi käivitumise vahel. Etteheited hooldusprotseduuride

puudulikkuse kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Välistada ei saa süsteemi õiget käivitumist

ruumides esinenud suitsu tõttu. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, milliseid märkusi oleks

kostja III pidanud lisaks hoolduspäevikutesse tegema ja kuidas see oleks vältinud süsteemi

käivitumist. Kostja III teavitas hagejat ülerõhuklappide paigaldamise küsimusest. Ustel automaatsete

sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide puudumisest ei teatanud hageja õigel ajal, kui võttis

ehitise vastu juba 15. juunil 2009. Need ei olnud varjatud puudused.

Isegi kui nõue oleks põhimõtteliselt õigustatud mõne kostja suhtes, ei oleks seda võimalik rahuldada,

sest nõude suurus ei ole tõendatud ja hageja jättis tegemata vajalikud toimingud kahju ärahoidmiseks,

st hüvitist tuleks vähendada nullini (VÕS § 139 lg 2). Ei ole võimalik hinnata, milliseid puudusi ja

mis hinnaga soovitakse kõrvaldada. Süsteemi käivitamine oli võimalik blokeerida. Viivisenõue on

esitatud ebamõistlikult hilja (VÕS § 159 lg 2). Hageja nõude rahuldamise VÕS § 1043 alusel välistab

VÕS § 1044 lg 2, kuna hageja on kostjatega sõlminud lepingud.

5. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada või saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik ei avaldanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse

kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

7. Riigikohus tühistas hageja kassatsioonkaebuse alusel 10. juuni 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-

1-60-15 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb selgeks teha, milline tulemus tuli igal kostjal hagejaga

sõlmitud lepingu alusel saavutada. Tulekustutussüsteemi saab tavalisele kasutusotstarbele vastavaks

pidada, kui see käivitub vaid põlengu korral (VÕS § 77 lg 1, § 641 lg 1 p 2). Seejärel tuleb kohtul

hinnata, kas hageja saab lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda, sh kas hageja on lepingule

mittevastavusest kostjaid teavitanud õigel ajal. Hagejalt sai pärast töö ülevaatamist oodata vaid käibes

vajalikku hoolsust järgides välisel vaatlusel avastatud puudustest teavitamist. Ringkonnakohtul tuleb

hinnata, kas tuvastatud puudused olid varjatud või mitte ning kas hageja kirjeldas lepingule

mittevastavust piisavalt täpselt. Kas kostjatel tuleb hüvitada ka ülerõhuklappidega seotud kulu, sõltub

sellest, kas kostjate projekteeritud ja ehitatud GKS sai otstarbekohaselt toimida ka ülerõhuklappideta.

Sealjuures tuleb arvestada ka VÕS § 127 lg-t 5 ning §-e 139 ja 140. Kahju suuruse tõendamise

kohustus on hagejal. Vajadusel on kohtul võimalik kohaldada ka VÕS § 138.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. märtsi 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt,

tühistas maakohus otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistis

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 316 158 eurot ja viivise 307 134 eurolt alates

1. detsembrist 2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Lisaks mõistis ringkonnakohus kostjalt II välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määra

ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas 307 134 eurolt alates 1. detsembrist 2011 kuni

põhinõude kohase täitmiseni. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu leppetrahvi

saamiseks. Kostjate II ja III menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis kohus nende endi kanda.

Kostja I menetluskuludest jäi 91% tema enda ja 9% hageja kanda. Hageja menetluskuludest jäi 100%

solidaarselt kostjate II ja III ning 91% ka kostja I kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja huvi saada töökorras GKS. Projekteerimis-

ega ehituslepingus ei olnud ette nähtud GKS-i tehnilist lahendust. Kostja I pidi esitama

tulekustutussüsteemi projekti, mille alusel rajatav süsteem oleks vastanud kogu kohalduvale õigusele,

olnud ohutu, vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ja olnud kasutatav arhiiviruumis tulekahju

kustutamiseks. See tähendab, et tulekustutussüsteem oleks pidanud käivituma üksnes tulekahju korral

ning toimima sealjuures ohutult. Kostja II töö pidi ehituslepingu alusel tagama töökorras ja ohutu

tulekustutussüsteemi valmimise, mis oleks reageerinud ainult tulekahjudele ja toiminud ohutult.

Kostja III kohustuste hulka kuulus hoolduslepingu alusel mh süsteemi rikete parandamine ja

regulaarne hooldus, rikete väljaselgitamine ja hageja teavitamine neist, kohustus kontrollida kord

kuus GKS-i komponente ning gaasiballoonide kaalu ja rõhku vastavalt tootja juhendile.

Tulekahju ehk põlengut hoones ei toimunud, kuid GKS käivitus, mis viis liigsest ülerõhust tingitud

plahvatuseni. Avarii toimumise fakt iseenesest tähendab, et kostjate töö ei vastanud nendega sõlmitud

lepingutele, sest GKS ei sobinud otstarbekohaseks kasutamiseks, kuna käivitus olukorras, kus

tulekahju ei esinenud, või ei olnud GKS ohutu, kuna tekitas ohtliku ülerõhu, mis tekitas kahju hageja

varale ning ohu hoones viibinud isikute tervisele. Mõlemal põhjusel ei olnud GKS vastav ka

vähemalt keskmisele kvaliteedile. Olukorras, kus GKS käivitus iseenesest ja põhjuseta ning tekitas

lisaks kahju ja ohu varale ja inimestele, ei täitnud kostjad oma kohustusi korrektselt. Puudused

esinesid kõigi kostjate töös ning avarii toimumisele ja selle tagajärgedele aitas kaasa kõigi kostjate

tegevus. Ei ole mõeldav, et korrektselt projekteeritud, ehitatud ja hooldatud GKS-is võiks korraga

esineda kaks valehäiret. Kõik GKS-i rajamise ja hooldamisega seondutud tööd tegid kostjad.

Eksperdid tuvastasid puudused kostjate töös, mis olid põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga.

Puuduseks kostja I töös oli, et projektis peeti lubatavaks ainult ühte tüüpi andurite kasutamist, kui

valehäirete vältimiseks pidanuks kasutama eri tüüpi andureid. Samuti ei projekteerinud kostja I

ülerõhuklappe, kuigi tootja oli need ette näinud. Ka ei vastanud projekteerimisel aluseks võetud

ruumide ruumalad tegelikkusele ja kostja I jättis arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisel

kasutamisel väheneb nendes olev vaba ruumala. Kui ruumala oleks määratud õigesti, ei oleks gaasi

kogus olnud nii suur, et oleks tekkinud ohtlik ülerõhk, ülerõhuklapid oleksid aga ülerõhu

likvideerinud. Projektis selle alusena märgitud siseministri määrus oli juba enne projekteerimistööde

algust kehtivuse kaotanud.

Kostja II paigaldas üksnes optilised suitsuandurid, mis vähendas süsteemi töökindlust ja põhjustas

kustutussüsteemi ebaõige käivitumise. Paigaldamata jäid ülerõhuklapid, kuigi GKS-i tootja

paigaldusjuhend nägi need ette. Teostusjoonistel ei ole toodud ruumide ruumalade muutused, mis

põhjustas ülerõhu tekke. Ruumid ei olnud ehitatud õhutihedalt ja oli projekti järgi lubamatuid avasid,

mis võimaldas avade kaudu paisata ruumist 2-202 ülerõhul tolmu ruumi 2-013, mis vallandas ka

selles GKS-i. Kostja II ehitas ruumid selliselt, et GKS-i rakendumisel ei sulgunud kõik ruumides

olevad ventilatsiooniavad, kuna neil puudusid motoriseeritud ajamiga klapid. See võimaldas

valehäire levimise ühest ruumist teise. Kostja II ei järginud tootja juhendit, jättes paigaldamata GKS-

ile vajalikud hold ja abort nupud. Ehituse käigus võrreldes projektiga tehtud muudatused jättis

kostja II kooskõlastamata nii hagejaga, kostjaga I kui ka Põhja-Eesti Päästekeskusega. GKS-i

seadmete paigaldus ei vastanud projektile, mh asendati keskseadmed ja avastavad andurid, tehti

muudatused tulenevalt ruumide ruumalast ja kujust, kustutusgaasi koguse ja torustiku ning torustiku

isomeetria muudatused jne. Projektis tehti muudatusi selliselt, et ülejäänud teostusdokumentatsiooni

ei viidud kehtivate nõuetega vastavusse. Kostja II väljastas GKS-ile vastavusdeklaratsiooni, mida ei

võinud teha, kuna süsteem ei vastanud kõikidele nõuetele.

Kostja III ei teavitanud hagejat GKS-i puudustest, mis hiljem põhjustasid nii süsteemi ebaõige

käivitumise kui ka ohtliku ülerõhu tekke. Olles teadlik ülerõhuklappide puudumisest, ei juhtinud

kostja III sellele hageja tähelepanu. Ka ei teavitanud kostja III hagejat, et eri tüüpi andurite asemel

kasutatakse ühte tüüpi andureid, millest suureneb valehäirete oht. Kostja III hooldustehnik ei

fikseerinud kustutussüsteemi taastamisel pärast avariid süsteemis rakendunud andurite ja

keskseadmete olekuid, mistõttu hävis süsteemi taastamise protseduuriga keskseadmetest olulist

teavet, mille põhjal saanuks tuvastada häire algsed tekkekohad. Kostja III ei koostanud ka piisavalt

detailseid hooldusprotseduure, kust oleks nähtunud tingimused, millal on vaja andureid puhastada.

Kostja III oli nii süsteemi paigaldaja kui ka hooldaja, mistõttu ei toimunud kontrolli

dokumentatsiooni terviklikkuse ja vastavuse üle, samuti ei kontrollitud süsteemi vastavust seadusest

tulenevatele nõuetele, tootja esitatud projekteerimis- ja paigaldusnõuetele ega standarditele. Kostja III

ei käsitlenud andurite saastumise suuremat tõenäosust ega sellest tulenevalt ka sagedasemat hooldust,

kuigi arhiiviruumides käideldakse paberit, mis eritab tolmu. Hooldusprotseduurid näevad ette vaid

vajaduse korral kord aastas andurite puhastamise, kuid ruumide sihtotstarvet arvestades oli see

ebapiisav, mis aitas kaasa süsteemi valekäivitumisele.

Avarii põhjustanud puudused olid varjatud puudusteks, mida hageja ei saanud asja ülevaatamisel

tavapärast hoolsust rakendades tuvastada. Kostjad pidid olema tööde puudustest teadlikud. Hageja

teavitas kostjaid puudustest tähtaegselt. Puudustest teavitamise kohustuse saab lugeda täidetuks

kostjate teavitamisega toimunud avariist.

Kuna pooled leppisid kokku toimiva kustutussüsteemi üleandmises, tuleb kostjatel hüvitada kulud,

mis on vajalikud toimiva kustutussüsteemi rajamiseks. Vaidlusalused lepingud ei näinud ette

kustutussüsteemi konkreetset tehnilist lahendust. Kahju hüvitamisel on lähtekohaks lepinguga

kokkulepitud tulemus. Hageja saab nõuda kostjatelt, et need hüvitaksid GKS-i rajamise kulud, mis

sisaldab mh ülerõhuklappide paigaldamise maksumust. Kuigi lepingu sõlmimise ajal ei näinud

kehtivad eeskirjad ette ülerõhuklappide projekteerimise ja paigaldamise kohustust, ei saa kostjate

projekteeritud ja ehitatud GKS otstarbekohaselt toimida ülerõhuklappideta. Kuna on tuvastatud, et

kõigi kolme kostja töös esines lepingutingimustele mittevastavusi, mis aitasid kaasa avarii

toimumisele ja selle tagajärgedele, on põhjendatud mõista kogu hagejale tekkinud kahju kostjatelt

VÕS § 137 lg 1 alusel välja solidaarselt.

Maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja nõude kostjalt I leppetrahvi saamiseks.

Projekteerimislepingu p-s 7.2 nimetatud leppetrahvi nõue ei ole kohaldatav keeldumisele kõrvaldada

projektis väidetavad puudused ja hageja ühepoolselt määratud ajaks parandatud projekti üle andmata

jätmisele. Samuti teatas hageja leppetrahvinõudest hilinenult.

Viivisenõue on põhjendatud hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Viivis tuleb välja mõista

kostjatelt solidaarselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja kostjalt II täiendavalt

seadusjärgset viivist ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas põhivõlalt (ehituslepingu

p 8.3).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused kõik kostjad. Kostja II palub

ringkonnakohtu otsuse tühistada tervikuna, kostja I muus osas kui osas, milles ringkonnakohus jättis

kostja I vastu esitatud leppetrahvinõude rahuldamata, ning kostja III ringkonnakohtu otsuse p-de 1-3,

6 ja menetluskulude jaotuse osas. Kõik kostjad paluvad jätta jõusse maakohtu otsus, kostja I palub

alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud paluvad kostjad jätta

hageja kanda.

9.1. Kostja I arvates on kohtud seadnud tulekustutussüsteemi keskmise kvaliteedi tasemele, mida

tänapäeva tehnoloogiline areng ei võimalda, st tagada GKS, mis käivituks vaid põlengu korral. GKS-i

käivitumine oli õigustatud. Kogutud tõendites on selgeid viiteid suitsule ja seega põlengule. Kohtud

ei ole süsteemi käivitumise põhjuseid analüüsinud. Lähtudes tulekustutussüsteemi tööpõhimõtetest,

on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et GKS tohib käivituda vaid põlengu korral.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud maakohtust erinevat seisukohta tõendite hindamisel.

Ringkonnakohus on kostja I tööde lepingutingimustele vastavust hinnates tuginenud üksnes kahele

tõendile. Maakohus ei pidanud neid tõendeid usaldusväärseks. Samuti ei ole kohus selgitanud teiste

tõendite tähelepanuta jätmist.

Kuivõrd kostja I tööd ei olnud puudustega, ei olnud puudused ka varjatud. Kõik menetlusosalised (sh

järelevalve tegijad) olid teadlikud, et ülerõhuklappe süsteemile ei paigaldatud ja paigaldati ühte tüüpi

andurid. Ülerõhuklappide puudumine ja ühte tüüpi andurite kasutamine vastas ja vastab ka praegu

kõigile õigusnormidele ja standarditele. Ebaõige ja põhjendamata on ringkonnakohtu järeldus, et

kostjate projekteeritud ja ehitatud GKS ei saa otstarbekohaselt toimida ülerõhuklappideta.

Ringkonnakohus ei ole hinnanud kostja I puudustest teavitamise tähtaegsust. Hindamata jäi

apellatsioonimenetluses esitatud sellekohane uus tõend. Hageja ei teinud endast olenevat, et

väidetavad puudused selgitataks välja ja seejärel neist teavitaks mõistliku aja jooksul. Hageja on

kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet selgitanud. Ringkonnakohus ei ole väidetavalt kahju tõendavaid

hinnapakkumisi analüüsinud ega hinnanud kostjate vastuväiteid. Kuna hageja ei ole selgitanud kahju

koosseisu, ei olnud kostjatel võimalik esitada ka vastuväidet hageja kasu saamise kohta.

Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 139.

9.2. Kostja II arvates väljus ringkonnakohus hagi piiridest. Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude,

tuginedes asjaoludele, mis hagi alusesse ei kuulunud. Hageja esitas eelmenetluse lõpus uusi väiteid

kostjate rikkumiste kohta, maakohus hageja esitatud asjaolusid vastu ei võtnud. Ringkonnakohus ei

järginud Riigikohtu antud juhiseid ega teinud selgeks, milline tulemus tuli igal kostjal lepingu alusel

saavutada. Kohus ei ole tõendeid analüüsinud ega oma järeldusi põhjendanud. Ringkonnakohus ei

selgitanud, miks ta ei nõustunud maakohtu tõenditele antud hinnanguga. Vastupidi ringkonnakohtu

järeldusele sisaldas projektdokumentatsioon GKS-i detailset tehnilist lahendust, mis ei näinud ette

ülerõhuklappide paigaldamist. Ringkonnakohus ei põhjendanud oma maakohtust erinevat järeldust, et

avarii põhjustasid varjatud puudused. Põhjendamata on ka kohtu seisukoht, et projekteerimis- ja

ehitustööde tegijatele pidid puudused olema ilmsed, kuid järelevalvet, kontrolli ja tööde ülevaatust

teinud spetsialistidel ei olnud neid võimalik avastada. Ringkonnakohus keeldus alusetult

apellatsioonimenetluses puuduste varjatud iseloomu kohta esitatud tõendite vastuvõtmisest. Samuti ei

vastanud kohus kostjate väidetele, mis puudutasid viivisenõude rahuldamata jätmist. Põhjendamata

on kahju hüvitamise eelduste tuvastamine.

Kohus on vääralt mõistnud lepingulise kahju hüvitamise eesmärki ja kohaldanud ebaõigesti

lepingulise kahju hüvitamise regulatsiooni, sh ei ole arvestanud ühegi kahjuhüvitise vähendamist

tingiva asjaoluga. Kahju hüvitamise eeldused on tuvastamata. Kahju suurust tõendava

hinnapakkumise kehtivus on möödunud, mistõttu võib tööde maksumus olla väiksem. Vastupidist

tõendavad hinnapakkumised jättis ringkonnakohus vastu võtmata. Lisaks ei ole hinnapakkumises

loetletud töödel seost kostjatele etteheidetavate puudustega. Puudub hinnapakkumise aluseks olev

nõuetekohane projekt. Kostja II pidi ehitama konkreetsele projektile vastava süsteemi, mistõttu ei pea

kostja II ülerõhuklappide kulu hüvitama. Lisaks ei ole ülerõhuklappide paigaldamine kohustuslik,

mistõttu on põhjendamatu ka klappide kulu väljamõistmine. Hageja valvetöötaja ei käitunud häire

tekkimisel nõuetekohaselt. Kohus kohaldas valesti ka solidaarse või ühise vastutuse regulatsiooni

ning mõistis ebaõigesti täies ulatuses kostjatelt solidaarselt kahju välja VÕS § 137 alusel. Viivis on

ebamõistlikult suur. Hageja on menetluse venitamisega teadlikult viivist suurendanud.

9.3. Kostja III arvates jättis ringkonnakohus tõendid olulises osas hindamata, tõendite

ümberhindamise põhjendamata ning väidete kohta seisukoha võtmata. Ringkonnakohus rikkus

oluliselt menetlusnorme, jättes asja ringkonnakohtus uuel läbivaatamisel esitatud tõendid vastu

võtmata ja arvestamata. Hageja ei tõendanud talle tekkinud kahju ega selle koosseisu.

Ülerõhuklappide paigaldamine ja erinevate andurite kasutamine ei olnud vajalik. GKS on võimalik

taastada odavamalt. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei olnud hageja kahju hüvitamise eeldusi

tõendanud, pidi ringkonnakohus tõendamiskoormist kostjatele selgitama. Otsuse resolutsiooni

märgitud kahjusumma kujunemine ei ole otsusest jälgitav. Ringkonnakohus ei järginud asja

lahendamisel Riigikohtu juhiseid.

Kohus ei ole solidaarse vastutuse kohaldamisel tuvastanud VÕS § 137 lg 1 kohaldamise eeldusi.

Tõendamata ja tuvastamata on lepingurikkumised (sh valehäire esinemine) ja nende põhjuslik seos

hagejale tekkinud kahjuga. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks pidi kohus tuvastama, millised puudused

põhjustasid GKS-i ebaõige käitumise. Kostja III saab vastutada vaid tema rikkumisega põhjustatud

kahju eest. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta hageja enda tegevuse kahju tekkimisel.

Süsteem toimis, kuivõrd kostja III esindaja tuvastas sündmuskohal suitsu. Ringkonnakohtu otsus on

vastuolus üldtuntuks loetavate asjaoludega. Tulekustutussüsteemi eesmärk on avastada tulekahju

võimalikult varases staadiumis. Seetõttu on vajalik suitsu tuvastamiseks paigaldada suitsuandurid.

Arhiiviruumides on asjakohane kasutada optilisi suitsuandureid. Vaidlusalune GKS oli ehitatud

selliselt, et süsteemi käivitumiseks pidid kaks optilist suitsuandurit kumbki eraldi reageerima,

mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et tegemist oli ebaõige käivitumisega.

10. Hageja palub jätta kassatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.

Kolmas isik ei ole kaebuste kohta seisukohta avaldanud.

11. Pooled esitasid ka menetluskulude nimekirjad ja vastuväited neile.

12. Äriregistri andmetel on kassatsioonimenetluse kestel Harju Maakohtu 19. septembri 2016. a

määrusega kuulutatud välja kostja I pankrot ja pankrotihalduriks määratud Kristo Teder.

Pankrotihaldur teatas, et soovib menetluses jätkata sama esindajaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ning

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

ja rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium jätab läbi vaatamata haginõude

9024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste koostamise kulude hüvitamiseks. Ülejäänud osas saadab

kolleegium asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

14. Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset ja ulatust ning menetluse korraldust (I), edasi analüüsib

hageja nõudeid ja nende lahendamist (II), seejärel aga kostjate vastutust, vaidluse lahendamise

aluseks olevaid asjaolusid ja nende tuvastamist ning menetluslikke probleeme (III) ja lõpetuseks teeb

menetluslikud otsustused (IV).

I

15. Kolleegium märgib esmalt, et hageja on muutnud menetluses korduvalt nii nõudeid kui ka nende

aluseks olevaid asjaolusid, kostjad aga korduvalt oma vastuväiteid. Hulgaliselt on esitatud mahukaid

dokumentaalseid tõendeid, mille seostamine vaidlusaluste asjaoludega on puudulik ja asjakohasus

küsitav.

Kohtud ei ole suutnud menetlust piisavalt ohjata, korraldades küll hulga istungeid, kuid suutmata

selle käigus selgeks teha hageja nõudeid ega selgitada pooltele sellest tulenevalt õigesti ka õiguslikku

olukorda ja tõendamiskoormist, jättes nii osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1

p 1). Piisavalt on eristamata eri nõuded eri kostjate vastu ja kostjate erinev menetluslik seisund. Nii

poolte kui ka kohtute käitumine on toonud kaasa menetluse ebamõistliku venimise ja menetluse

koormamise tarbetu materjaliga.

Maakohtu otsus on küll muljetavaldavalt pikk ja detailne (84 lk, 418 punkti), kuid kahjuks on kohtu

enda järeldused poolte seisukohtadest raskesti eristatavad ega ole põhjaliku süüvimiseta hoomatavad.

Samas on maakohus siiski kõiki poolte esitatud tõendeid analüüsinud. Ringkonnakohus on kaldunud

teise äärmusesse ja, üritades komplitseeritud vaidlust liigselt lihtsustada, hagi sisulise õigusliku

analüüsita ja ainuüksi hageja esitatud asjatundja arvamustele tuginedes peaaegu tervikuna kõigi

kostjate suhtes kriitikavabalt rahuldanud. Riigikohus ei andnud asja eelmisel korral lahendades

ringkonnakohtule juhist hageja nõue igal juhul tervikuna rahuldada ega oleks seda saanudki teha.

16. Maakohus ei võtnud selget seisukohta ei hageja 1. augusti 2012. a avalduse kohta, milles ta

muutis viivise arvestamise algusaega ja viitas kindlustuslepingust tulenevate nõuete puudumisele

(V kd, tl 7), ega 3. oktoobri 2012. a avalduse kohta, kus hageja nõuded olid uuesti formuleeritud

(V kd, tl 132).

Kolleegium lähtub sellest, et maakohus on nõustunud hagi menetlemisega 3. oktoobri 2012. a

avalduses sõnastatud nõuetega. Nimelt küsis maakohus 15. oktoobri 2012. a istungil hagejalt, kas see

on loobunud kindlustuslepingu dokumentide nõudest ja oma nõuet suurendanud, ning hageja seda

kinnitas (V kd, tl 153). Kuigi maakohus määrust haginõude muudetud kujul menetlemise ja osaliselt

tagasivõtmise või loobumise kohta ei teinud, saab toimikust kohtu sellist otsustust järgnevast

menetlusest ja otsusest siiski järeldada. Asja sisulise lahendamise raames ei ole vaja ka hinnata,

millisel viisil (loobumise või tagasivõtmisena) muutmine toimus. Pooled ei ole hageja nõude

menetlemist just hageja 3. oktoobri 2012. a avalduses nimetatud kujul ka vaidlustanud.

17. Kohtumenetluses on jätkuvalt hageja nõue mõista hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt või

osadena (igalt 1/3 ehk 105 386 eurot) kahjuhüvitis 316 158 eurot.

Hageja nõude kostjalt I leppetrahvi 37 941 euro saamiseks jätsid mõlemad kohtud rahuldamata ja

hageja ringkonnakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud. Seega on ringkonnakohtu otsus selles osas

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause) ja edasises menetluses ei pea seda enam käsitlema.

Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas,

mille peale on kaevatud.

Samamoodi ei ole hageja vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles see ei mõistnud viivist

välja põhivõlalt 316 158 eurot, vaid 307 134 eurolt (vt ka otsuse p 56). Seega on jätkuvalt menetluses

hageja nõue kostjatelt viivise saamiseks 307 134 eurolt 1. detsembrist 2011 võla tasumiseni,

kostjatelt I ja III VÕS § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses, kostjalt II aga 0,05% päevas.

18. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid eraldi kassatsioonkaebuse kõik kostjad, kellest igaüks

vaidlustas otsust kõiki kostjaid puudutavas osas (vt otsuse p 9).

Solidaarselt hagetud kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, vaid igaüks

osaleb neist menetluses iseseisvalt ja igaühe vastu esitatud nõuet tuleb hinnata eraldi (vt selle kohta

ka nt Riigikohtu 6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 22). Seega saab iga kostja

vaidlustada ringkonnakohtu otsust üksnes teda puudutavas osas.

19. Menetlusse on kaasatud iseseisva nõudeta kolmas isik, kes ei ole aga sisuliselt menetluses

osalenud ega mingeid seisukohti esitanud. See ei tähenda aga, et lahend tema suhtes ei kehtiks. Jättes

oma õigused kaitsmata, peab ta arvestama käesolevast lahendist tulenevate võimalike tagasinõuetega.

Kolleegium peab aga vajalikuks märkida, et maakohus ei ole kolmanda isiku menetlusse kaasamise

määruses märkinud, millise kostja poolel ta kolmanda isiku kaasab (IV kd, tl 187 pöördel). Mitme

kostja olemasolul, eriti kui need osalevad menetluses eraldi, tuleks seda kaasamise kohtulahendis

märkida. Üksnes see hageja või kostja, kelle poolel iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astub

või menetlusse kaasatakse, saab hiljem lahendile kolmanda isiku suhtes tugineda (TsMS § 214 lg 3).

Taotluse kolmanda isiku kaasamiseks esitas praegusel juhul kostja I ja TsMS § 216 lg 1 järgi võib

eeldada kaasamist tema poolel.

20. Kostja I pankroti väljakuulutamise tõttu kassatsioonimenetluse kestel (vt otsuse p 12) läks õigus

võlgniku asemel menetluses osaleda üle kostja I pankrotihaldurile (pankrotiseaduse (PankrS) § 35

lg 1 p 2).

Kuna asjas on juba tehtud otsuseid, ei ole kolleegiumil alust jätta hagi kostja I vastu PankrS § 43 lg 2

alusel läbi vaatamata. Kolleegium jätkab seega menetlust kostja I pankrotihalduri suhtes, kes avaldas

ka vastavat soovi.

II

(A)

21. Kassatsioonimenetluses on vaidluse all hageja nõue kostjate vastu solidaarselt või osadena

316 158 euro ja viivise saamiseks (vt otsuse p 17).

Hageja on seejuures tuginenud järgmistele põhilistele asjaoludele (lähemalt vt otsuse III osa):

· hageja on sõlminud iga kostjaga lepingud, vastavalt vaidlusaluse hoone juurdeehituse

projekteerimiseks (kostjaga I) ja ehitamiseks (kostjaga II) ning TKS-i ja GKS-i hooldamiseks

(kostjaga III);

· kõik kostjad on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, GKS on rajatud puudustega ja hooldatud

puudulikult;

· kostjate rikkumiste tõttu toimus hoones GKS-i iseeneslik käivitumine;

· GKS-i käivitumise käigus sai kahjustada hageja vara ja GKS-i nõuetekohaseks

ümberehitamiseks tuleb hagejal teha kulutusi.

22. Oma rahalist nõuet 316 158 euro saamiseks on hageja nimetanud ise tervikuna kahju hüvitamise

nõudeks ja viidanud selle õigusliku alusena VÕS § 115 lg-le 1 ja § 137 lg-le 1 (vt nt V kd, tl 134).

23. Hageja nõue koosneb tema väitel kolmest kulukomponendist, mille hüvitamist ta nõuab (nt V kd,

tl-d 134, 135):

· 305 856 eurot (käibemaksuga), mis kulub GKS-i ümberehitamiseks turvaliseks ja töökindlaks

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ hinnapakkumise järgi (V kd, tl-d 140-145);

· 1278 eurot (sh käibemaks) (ringkonnakohtu otsuses ekslikult märgitud ka 1279 eurot; otsuse

lk 12), mis kulub hoone siseviimistlusele põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks

(kogukahjust 8886 eurot 42 senti kindlustusandja hüvitamata osa) EHITUSMAAKLER

osaühingu hinnapakkumise järgi (V kd, tl 146);

· 9024 eurot (sh käibemaks), mis kulus asjatundja arvamuste koostamisele, sh 2700 eurot

A. Reintali arvamuse eest Optimus Systems AS-ile (V kd, tl-d 17, 18) ja 6324 eurot OÜ-le

GECC Konsultatsioonid G. Einbergi ja E. Pikknurme arvamuse eest (V kd, tl-d 148, 149).

24. Oma nõuet ei ole hageja üheski kohtuastmes rohkem lahti kirjutanud (vt nt IX kd, tl-d 16, 17;

X kd, tl 80 pöördel). Kolleegiumi arvates ei ole nõude puhul piisav üldine viitamine

hinnapakkumisele kui tõendile. Hageja pidanuks enda avalduses lahti kirjutama, mida ja mille eest ta

konkreetselt nõuab. Olukorras, kus hagi oli ebaselge, pidanuks kohus määrama hagejale TsMS § 3401

lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks.

25. Maakohus on hageja nõuet analüüsinud ja mh leidnud, et hinnapakkumine GKS-i

ümberehitamiseks on liialt üldine ega ole otseselt seostatav 21. augusti 2010. a sündmuse ja selle

tagajärgedega (maakohtu otsuse p-d 395, 396).

Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude, viitamata seejuures nõude rahuldamise alusnormile,

eristamata erinevaid hageja nõude osasid ja põhjendamata, miks tema arvates on hageja nõue

piisavalt selge. Samuti ei eristanud ringkonnakohus nõudeid eri kostjate vastu. Kostjate vastuväited

kahjuhüvitise arvutamisele jättis ringkonnakohus tähelepanuta ega analüüsinud ka hageja

kahjuhüvitise arvutamise aluseks olevaid hinnapakkumisi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus hagi

rahuldamise osas tühistada.

Kolleegiumi suurimaks etteheiteks ringkonnakohtule materiaalõiguse kohaldamisel ongi see, et

hageja kahju hüvitamise nõuet ei ole käsitletud selgel õiguslikul alusel ega ole eristatud hageja

nõudeid eri kostjate vastu ega tuvastatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste täitmist. Selle

asemel on keskendutud detailküsimustele puudustes kostjate töödes ja GKS-i toimimise tehnilistele

üksikasjadele. Samas pidanuks esmalt olema ikkagi selgeks tehtud, mida ja mille eest hageja nõuab ja

kuivõrd saab ta nõuda raha igalt kostjalt eraldi rikkumiste eest, ning alles seejärel hinnatud nende

võimalikku solidaar- või osavastutust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb hageja nõue korrektselt lahendada.

(B)

26. Esitatud asjaoludel on pooled ja kohtud mõistnud kolleegiumi arvates hageja nõuet 305 856 euro

saamiseks osaliselt ekslikult.

Hageja väitel kulub see raha hinnapakkumise järgi GKS-i ümberehitamiseks turvaliseks ja

töökindlaks. Hageja tugineb sellele, et GKS oli projekteeritud ja ehitatud mittekohaselt ja mitte

keskmise kvaliteediga ning seetõttu tuleb tal teha kulutusi GKS-i lepingutingimustega kooskõlla

viimiseks. GKS-i käivitumine saab selle kontekstis üksnes tõendada süsteemi puuduseid, kuid mitte

olla nõude aluseks olevaks asjaoluks. Teisisõnu saanuks hageja selle nõude enda loogika järgi esitada

ka siis, kui GKS ei oleks käivitunud.

27. Sellise kulutuste hüvitamise nõude aluseks võib kostjate I ja II suhtes olla esiteks VÕS § 646 lg 5,

kui tellija on nõudnud töövõtjalt töö parandamist ja töövõtja seda mõistliku aja jooksul ei tee ning

tellija parandab ise töö või laseb seda teha.

Kostja III vastu sellise nõude esitamiseks alust ei ole, kuna tema suhtes tugineb hageja üksnes

hoolduslepingu rikkumisele.

28. Teine võimalus on käsitleda hageja nõuet vähemasti põhiosas täitmist asendava kahju hüvitamise

nõudena VÕS § 115 tähenduses vähemalt kostjate I ja II suhtes. Selle nõude raames on võimalik

nõuda ka tulevaste kulutuste hüvitamist, st ei ole oluline, et kulud oleks kantud (vt ka nt Riigikohtu

28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 10).

Sel juhul tuleb aga kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127

ja 128 järgi (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15;

25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11):

· võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1);

· võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS §-

d 642-645, käsunduslepingu puhul VÕS § 103);

· võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

· kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

· kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

· rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

29. Täitmist asendava kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kostjaid selgelt eristada.

Projekteerijast kostjalt I saab nõuda projekti lepingutingimustele vastavaks viimisega (st projekti

muutmise või uue projekti koostamisega) seotud kulude hüvitamist ja ehitajast kostjalt II ehitamise

puuduste kõrvaldamisega (st GKS-i parandamise või asendamisega) seotud kulude hüvitamist.

Kostjalt III ei saaks ka selle nõude järgi midagi nõuda, sest tema kohustused hageja ees ei

puudutanud ei projekteerimist ega ehitamist ning isegi kui kostja III oleks täitnud pärast GKS-i

valmimist hoolsuskohustust teavitamisel või süsteemi hooldamisel hageja soovitud viisil, ei oleks

GKS sellest paremaks muutunud.

30. Vähemasti osaliselt tuleb esitatud asjaoludel siiski kõne alla käsitleda 305 856 euro hüvitamise

nõuet ka rikkumisega hagejale põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõudena lepingu rikkumisest

tuleneva muu kahju (kulutuste) hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 mõttes.

See saab aga puudutada kahju, mis ei seisne puuduste kõrvaldamiseks minevate, vaid hagejale GKS-i

käivitumise tõttu tekkinud kulutuste hüvitamises. Selliseks kahjuks võiks olla nt GKS-i gaasiga

taastäitmise kulud või ka puuduste hilise avastamise tõttu parandamiskulude suurenemine. Selle eest

võivad vastutada kõik kostjad. Projekteerijast kostja I saab sel alusel vastutada ka ümberehitusega

põhjustatud kulude eest, mida ei oleks tekkinud nõuetekohase projekti olemasolul.

31. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Kahju kostjatele

ettenähtavuse ja põhjusliku seose osas võib hea usu põhimõttest siiski tuleneda jagatud

tõendamiskoormis (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 16-19).

Kolleegiumi arvates võib mh lähtuda sellest, et kui GKS-i käivitumise põhjust ei tuvastata ja kostjate

kohustuste rikkumine on tõendatud, saab eeldada ka põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel, st

mh eeldada, et GKS ei oleks käivitunud kahte tüüpi andurite olemasolul või hageja töötajate

nõuetekohase teavitamise korral. Kui kahju põhjustas küll võlgniku käitumine, kuid samasugune

kahju oleks tekkinud hiljem ka muu asjaolu tõttu, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist

põhjust) arvestada. Kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel, on

kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 19). Kostjad saavad vastutuse vältimiseks

tõendada mh, et GKS käivitus nõuetekohaselt.

32. Ringkonnakohus ei ole kahju hüvitamise koosseisulisi tunnuseid nõuetekohaselt tuvastanud ega

eristanud kostjate vastutuse alust ega iga kostjaga sõlmitud lepingu kaitse-eesmärki VÕS § 127 lg 1

järgi ning hinnanud kahju ettenähtavust VÕS § 127 lg 3 järgi (vt otsuse p 28).

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kostjate kohustuste rikkumist ja sellega põhjustatud

kulutuste hüvitamist hindama kõikide kostjate osas iseseisvalt. Lisaks tuleb hinnata kostjate

vastuväiteid hinnapakkumises sisalduvate tööde vajalikkuse ja hindade kohta. Kahjuhüvitise

väljamõistmisel tuleb hinnata ka hageja võimalikku rikastumist parema süsteemi saamisel ja selle

vältimise võimalikkust (VÕS § 127 lg 5) (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26).

(C)

33. Probleemne on ka hageja nõue 1278 euro (sh käibemaks) saamiseks hüvitisena hoone

siseviimistlusele põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka seda

nõuet uuesti hinnata.

34. Hageja väitel on see osa kogukahjust 8886 eurot 42 senti (sh käibemaks), millest kindlustusandja

on hüvitanud 7608 eurot 42 senti (V kd, tl 135). Maakohus leidis, et see kahju hüvitamise nõue on

iseenesest põhjendatud (vt maakohtu otse p 401), kuid hüvitist tuleb hageja tegevuse tõttu vähendada

nullini. Ringkonnakohus rahuldas selle nõude põhjendusteta solidaarselt kõigi kostjate suhtes.

35. Ka seda nõuet ei ole hageja lahti kirjutanud, vaid on üksnes viidanud hinnapakkumisele. Ometigi

on kostjad ka selle nõude selguse ja tõendatuse kahtluse alla seadnud.

36. Sellise kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saaks olla VÕS § 115 lg 1. Hüvitist nõuab

hageja GKS-i käivitumise tagajärjel kahjustatud vara taastamise kulude hüvitamiseks. Sellise kahju

hüvitamisel peavad samuti olema täidetud kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise

üldised eeldused (vt otsuse p 28), mh tuleb kohaldada VÕS § 132 hävinud või kahjustatud asjade

hüvitamise kohta (v.a kui pooled on nõude ulatuses leppinud kokku teisiti).

Sellise kahju hüvitamise eest võivad vastutada kõik kostjad, kelle kohustuste rikkumise tõttu hageja

vara kahjustada võis saada.

37. Nõude osalisel esitamisel tuleb kohtul hinnata nõude põhjendatust tervikuna, v.a kui hageja on

ülejäänud osas nõudest loobunud või kindlustusandjal on välistatud hiljem esitada kostjate vastu

tagasinõue tulenevalt nõude üleminekust (vt ka Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-5-13, p-d 40-42). Praegu ei ole seda arvestatud. Vastasel juhul ei ole välistatud, et

nt kindlustusandja hageb kostjat samas nõudes n-ö samas osas.

(D)

38. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus alusetult rahuldanud hageja nõude 9024 euro saamiseks

asjatundjate arvamuste koostamise kuludena.

39. Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja § 143 p-st 2 on tegu dokumentaalse tõendi saamise kulutuste

hüvitamise nõudega. Seda saab aga nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel (vt ka Riigikohtu

3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 13).

40. Sellist kulutuste hüvitamise nõuet ei saa TsMS § 174 lg-st 11 (enne 1. jaanuari 2015 § 174 lg-st 7)

tulenevalt panna maksma hagimenetluses.

Seetõttu jätab kolleegium 9024 euro saamise nõude TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

(E)

41. Kolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et hageja kahju hüvitamise nõue ei pruugi olla tervikuna

tõendatud, ei tähenda, et nõue tuleks jätta tervikuna rahuldamata. Kohus saab muude kahju

hüvitamise eelduste tuvastamisel otsustada kahju suuruse VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja

TsMS § 233 lg 1 järgi diskretsiooniõiguse alusel (vt ka nt Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 41).

42. Kolleegium ei näe esitatud asjaoludel alust hageja nõude rahuldamiseks VÕS § 1043 alusel.

Iga kostjaga on sõlmitud leping ning hageja nõutud kahju hüvitamine on kaetud lepinguliste

kohustuste kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Seega on kostjate deliktiline vastutus

VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt välistatud.

(F)

43. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei saanud kohaldada ka kostjate solidaarvastutust kogu

hüvitise maksmise kohustuse eest.

44. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud

sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kannatanul

on VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest

vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende

omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi (vt ka Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-13, p 14).

45. VÕS § 137 lg 1 kohaldamise eelduseks on aga see, et iga kostja vastutaks ka eraldi sama kahju

hüvitamise eest. VÕS § 137 lg 1 järgi võivad kostjad vastutada kahju eest solidaarselt, kuid mitte oma

rikkumisega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-10, p-d 17, 18).

Seega tuleb esmalt tuvastada iga kostja vastutuse eeldused, esmajoones iga kostja lepingurikkumine

ja just selle kohustuse rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju. Seda ringkonnakohus aga ei

teinud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha.

46. Ringkonnakohus on põhjendamatult vähe pööranud tähelepanu sellele, et kostjad ei võtnud

ühiselt kohustust paigaldada ja hooldada hageja hoones GKS-i, vaid hageja sõlmis iga kostjaga eraldi

lepingu erineva töö tegemiseks. Iseäranis on küsitav kostjale III solidaarse vastutuse panek,

vähemasti GKS-i ümberehitustöödega seotud kulutuste hüvitamise eest.

47. Hageja on pidanud võimalikuks ka kostjate osavastutuse kohaldamist VÕS § 138 alusel. Kui

tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada

neist igaüks, võib VÕS § 138 lg-te 1 ja 3 järgi nõuda kahju hüvitamist neilt kõigilt vastavalt

tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Ka seda võimalust tuleb

ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel vajadusel kaaluda.

VÕS § 138 peamine eesmärk on kergendada kannatanu tõendamiskoormist olukorras, kus on teada

mitu võimalikku kahju tekitanud isikut, kuid ei suudeta kindlaks teha, kes neist konkreetselt kahju

tekitas (vt ka Riigikohtu 5. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-05, p 17). VÕS § 138 saab

kohaldada eelkõige juhtudel, kus kannatanu suudab tõendada tema suhtes ohtlikult käitunud isikute

ringi, kuid mitte seda, kes sellesse ringi kuuluvatest isikutest kannatanule kahju tekitas. Samal ajal

peab olema selge, et üks ohtlikult käitunud isikutest kannatanule kahju kindlalt põhjustas. VÕS § 138

alusel põhjusliku seose kindlakstegemine ei ole põhjendatud, kui kohus on tuvastanud VÕS § 127

lg 4 alusel, et kahju on tekitanud iga kostja (vt ka Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-19-15, p 12).

(G)

48. Ringkonnakohus on jätnud vaatamata kostjate esiletoodud asjaoludele sisuliselt analüüsimata

võimaluse, et kostjate vastutus on välistatud või piiratud tulenevalt hageja enda tegevusest

(VÕS § 101 lg 3), ega ole kaalunud sel põhjusel hüvitise vähendamist VÕS §-de 139 või 140 alusel.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha.

49. Kostjad on muu hulgas esile toonud, et GKS võis käivituda hageja hooletusest andurite

puhastamata jätmisel. Samuti on kostjad tuginenud sellele, et hageja valvur vaigistas alusetult häire ja

ei tegutsenud nõuetekohaselt. Maakohus on oma otsuses samuti VÕS § 139 alusel hageja valvuri

tegevust hinnanud. Maakohtu hinnangul oli valvuril võimalik kustutussüsteemi käivitumine ära

hoida, mistõttu tuleks kahjuhüvitist nullini vähendada (vt maakohtu otsuse p-d 409, 412).

Ringkonnakohus ei ole maakohtu hinnangut otsuses ümber lükanud.

Hageja on samas väitnud, et kostjad ei andnud üle vajalikke juhendmaterjale ega instrueerinud hageja

töötajaid piisavalt, et need teadnuks, mida ohuolukorras teha. See võib omakorda õigustada jätta

kahjuhüvitis vähendamata, vähemasti osa kostjate suhtes.

50. Kolleegium juhib tähelepanu, et töövõtja ei saa vabaneda vastutusest ega võimalikku

ebakvaliteetset tööd õigustada võimaliku ebapiisava hageja omanikujärelevalvega (vt Riigikohtu

28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27; 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-11, p 15). Ebapiisav omanikujärelevalve ei muuda olematuks töövõtulepingu rikkumist

ning VÕS §-st 642 tulenevalt, mis on erisäte VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 suhtes, ei saa töövõtja tugineda

rikkumise vabandatavusele (vt VÕS § 103 lg 4).

(H)

51. Lisaks palus hageja mõista 316 158 eurolt välja ka viivise 1. detsembrist 2011 kuni võla

tasumiseni. Kostjatelt I ja III palus hageja mõista viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette

nähtud suuruses, kostjalt II aga ehituslepingu p-le 8.3 tuginedes 0,05% päevas (vt otsuse p 1).

52. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 307 134 eurolt alates

1. detsembrist 2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Lisaks mõistis ringkonnakohus kostjalt II välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määra

ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas 307 134 eurolt alates 1. detsembrist 2011 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

53. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse kostjatelt põhivõla väljamõistmise osas, tuleb see

tühistada ka viivise väljamõistmise osas.

54. Viivisenõude aluseks saavad olla VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause, kostja II puhul ka

ehituslepingu p 8.3. Tulevase viivise saab välja mõista TsMS § 367 alusel.

55. Hageja viivisearvestusele ei ole kostjad iseenesest vastu vaielnud, küll leiavad nad, et viivis on

liiga kõrge. Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus põhivõlanõude rahuldamisel mh ka seda

hinnata, kas kostjad on esitanud õigel ajal taotluse viivise vähendamiseks. Viivise vähendamist ei ole

ringkonnakohus otsuse järgi kaalunud.

Samuti saab hinnata, kas viivise arvestamise algusaeg on õige. Kahju hüvitamise nõude sisulisel

muutmisel menetluses ei saa sellelt viivist nõuda VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi enne nõude

esitamist.

56. Ringkonnakohus on viivise arvestamise aluseks oleva summa märkinud nii otsuse resolutsioonis

kui ka põhjendustes (ringkonnakohtu otsuse lk 14) valesti.

Mõistes kostjatelt põhivõlana välja 316 158 eurot, on viivis põhjendamata välja mõistetud

307 134 eurolt. Samas ei ole hageja selles osas hagi rahuldamata jätmist vaidlustanud, mistõttu ka

asja uuel läbivaatamisel ei saa viivist välja mõista suuremalt summalt kui 307 134 eurot. Kolleegium

märgib, et tulenevalt asjatundjate arvamuse kulude hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmisest on see

ka maksimaalne põhinõude rahuldamise määr.

57. Kolleegium märgib lisaks, et ebatäpne on ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ka kostjalt II viivise

väljamõistmise osas. Arusaamatuks jääb mh, mis määras viivis temalt on välja mõistetud, kui

viivisemäär on väljendatud resolutsioonis VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määra ületava

osana, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas.

58. Kuigi VÕS § 68 lg 1 järgi ei vastuta solidaarvõlgnik solidaarkohustuse rikkumise eest teise

solidaarvõlgniku poolt, on nõude solidaarsel rahuldamisel mitme kostja suhtes tuvastatud nende kõigi

viivitus ja teadlikkus nõudest. Seega saab ka viivise neilt välja mõista solidaarselt nii tagasiulatuvalt

kui ka etteulatuvalt eeldusel, et kostjad põhivõla eest ikka solidaarselt vastutavad.

III

(A)

59. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

· 12. oktoobril 2006 sõlmis hageja kostjaga I projekteerimislepingu, mille kohaselt kohustus

kostja I koostama hoone juurdeehituse projekti, mh pidi projekti kuuluma GKS;

· 26. mail 2008 sõlmis hageja kostjaga II ehituslepingu juurdeehituse tegemiseks, mille järgi

pidi kostja II ehitamisel juhinduma mh kostja I koostatud projektist ja selle lisadest;

· kostja III paigaldas kostja II alltöövõtjana juurdeehituses GKS-i, muutes osaliselt ka kostja I

koostatud projekti;

· 15. juunil 2009 (ringkonnakohtu otsuses ekslikult märgitud 15. detsember 2009) andis

kostja II hagejale üle juurdeehituse lõpetatud tööd;

· 16. juunil 2009 sõlmis hageja kostjaga III TKS-i ja GKS-i hooldusteenuse lepingu;

· 21. augustil 2010 käivitus hoones GKS (esmalt ruumis 2-202 ja seejärel ruumis 2-013), mille

tagajärjel paiskusid nende ruumide uksed lahti ja kahjustada sai siseviimistlus;

· 23. augustil 2010 toimus avariijärgse olukorra fikseerimine ruumides, kus avarii toimus,

millest võtsid osa ka kostjate II ja III esindajad;

· 7. oktoobril 2010 teatas hageja kõigile kostjatele, et avarii põhjuste väljaselgitamiseks on

hageja tellinud ekspertiisi, ning palus selleks esitada vajalikud materjalid ja anda enda

hinnang juhtunu põhjustele;

· augustist 2010 kuni märtsini 2011 koostas Optimus Systems AS asjatundja arvamuse GKS-i

käivitumise põhjuste kohta;

· 4. augustil 2011 saatis hageja kostjatele kirjad, milles nõudis töödes esinevate puuduste

kõrvaldamist ja kahju hüvitamist.

60. Hageja tugines kostjalt I raha nõudes järgmistele põhilistele puudustele, mille ringkonnakohus ka

tuvastas:

· projektis peeti lubatavaks üksnes ühte tüüpi andurite kasutamist, kuid valehäirete vältimiseks

pidanuks kasutama eri tüüpi andureid;

· kostja I ei projekteerinud ülerõhuklappe, kuigi tootja oli need ette näinud, need oleks

likvideerinud GKS-i käivitumisel tekkinud ülerõhu;

· projekteerimisel aluseks võetud ruumide ruumalad ei vastanud tegelikkusele ja kostja I jättis

arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisse kasutusse võtmisel väheneb nendes olev vaba

ruumala (kui ruumala oleks määratud õigesti, ei oleks gaasi kogus olnud nii suur, et oleks

tekkinud ohtlik ülerõhk);

· projektis selle alusena märgitud siseministri määrus oli juba enne projekteerimistööde algust

kehtivuse kaotanud.

61. Kostjalt II raha nõudes tugines hageja järgmistele põhilistele puudustele, mille ringkonnakohus ka

tuvastas:

· kostja II oli paigaldanud üksnes optilised suitsuandurid, mis vähendas süsteemi töökindlust ja

põhjustas kustutussüsteemi ebaõige käivitumise;

· paigaldamata jäid ülerõhuklapid, kuigi GKS-i tootja paigaldusjuhend nägi need ette;

· teostusjoonistel ei ole toodud ruumide ruumalade muutusi, mis põhjustas ülerõhu tekke;

· ruumid ei olnud ehitatud õhutihedalt ja oli projekti järgi lubamatuid avasid, mis võimaldas

avade kaudu paisata ruumis 2-202 ülerõhul tolmu ruumi 2-013, mis vallandas ka selles GKS-

i;

· ruumid ehitati selliselt, et GKS-i rakendumisel ei sulgunud kõik ruumides olevad

ventilatsiooniavad, kuna neil puudusid motoriseeritud ajamiga klapid, mis võimaldas

valehäire levimise ühest ruumist teise;

· kostja II ei järginud tootja juhendit, jättes paigaldamata GKS-ile vajalikud hold ja abort

nupud;

· ehituse käigus võrreldes projektiga tehtud muudatused jättis kostja II kooskõlastamata nii

hageja, kostja I kui ka Põhja-Eesti Päästekeskusega;

· GKS-i seadmete paigaldus ei vastanud projektile, mh asendati keskseadmed ja avastavad

andurid, tehti muudatused tulenevalt ruumide ruumalast ja kujust, kustutusgaasi koguse ja

torustiku ning torustiku isomeetria muudatused jne;

· projektis tehti muudatusi selliselt, et ülejäänud teostusdokumentatsiooni ei viidud kehtivate

nõuetega vastavusse;

· kostja II väljastas GKS-ile vastavusdeklaratsiooni, mida ei võinud teha, kuna süsteem ei

vastanud kõikidele nõuetele.

62. Kostjalt III raha nõudes tugines hageja järgmistele põhilistele puudustele, mille ringkonnakohus

ka tuvastas:

· kostja III ei teavitanud hagejat GKS-i puudustest, mis hiljem põhjustasid nii süsteemi ebaõige

käivitumise kui ka ohtliku ülerõhu tekke;

· olles teadlik ülerõhuklappide puudumisest, ei juhtinud kostja III sellele hageja tähelepanu;

· kostja III ei teavitanud hagejat, et eri tüüpi andurite asemel kasutatakse ühte tüüpi

suitsuandureid, millest suureneb valehäirete oht;

· kostja III hooldustehnik ei fikseerinud kustutussüsteemi taastamisel pärast avariid süsteemis

rakendunud andurite ja keskseadmete olekuid, mistõttu hävis süsteemi taastamise

protseduuriga keskseadmetest olulist teavet, mille põhjal saanuks tuvastada häire algsed

tekkekohad;

· kostja III ei koostanud ka piisavalt detailseid hooldusprotseduure, kust oleks nähtunud

tingimused, millal on vaja andureid puhastada;

· kostja III oli nii süsteemi paigaldaja kui ka hooldaja, mistõttu ei kontrollitud

dokumentatsiooni terviklikkust ja vastavust, samuti ei kontrollitud süsteemi vastavust

seadusest tulenevatele nõuetele, tootja esitatud projekteerimis- ja paigaldusnõuetele ega

standarditele;

· kostja III ei käsitlenud andurite saastumise suuremat tõenäosust ega sellest tulenevalt ka

sagedasemat hooldust, kuigi arhiiviruumides käideldakse paberit, mis eritab tolmu.

63. Ringkonnakohtu otsuse järgi kinnitas GKS-i käivitumine tulekahjuta, et see ei sobinud

otstarbekohaseks kasutamiseks või ei olnud ohutu, kuna tekitas ohtliku ülerõhu, mis tekitas kahju

hageja varale ning ohu hoones viibinud isikute tervisele. Mõlemal põhjusel ei vastanud GKS

ringkonnakohtu otsuse järgi ka vähemalt keskmisele kvaliteedile.

(B)

64. Kostja I oli vaidlusaluse hoone juurdeehituse projekteerija, kes projekteeris ka TKS-i ja GKS-i.

Tema vastutus saab põhineda projekteerimislepingul. Projekteerimisleping vastab töövõtulepingu

tunnustele (VÕS § 635 lg 1).

65. Hageja etteheidetest saab järeldada, et kostja I koostatud projekt ei vastanud hageja arvates

lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Täpsemalt saab hageja väidetest järeldada, et kostja I tehtud

töö ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajab ja mida kostja I lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kuna hageja võis mõistlikult tugineda kostja I erialastele oskustele või teadmistele, või ei

sobi töö ka otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). Samuti

saab järeldada etteheidet, et kostja I tehtud töö ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1

teine lause). Sisuliselt on hageja tuginenud ka EhS § 3 lg-le 1 ja § 18 lg 2 esimesele lausele, mille

järgi ehitis peab olema projekteeritud hea ehitustava ning ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide

kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.

66. Kostja II oli vaidlusaluse hoone juurdeehituse ehitaja, kes ehitas ka TKS-i ja GKS-i, tema

alltöövõtjaks oli GKS-i osas kostja III. Kostja II vastutus saab põhineda ehituslepingul. Ehitusleping

vastab samuti töövõtulepingu tunnustele (VÕS § 635 lg 1).

Hageja etteheidetest saab järeldada tema seisukohta, et kostja II rajatud GKS ei vastanud

lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Täpsemalt saab hageja väidetest järeldada, et kostja II tehtud

töö ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajab ja mida kostja II lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kuna hageja võis mõistlikult tugineda kostja I erialastele oskustele või teadmistele, või ei

sobi töö ka otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). Samuti

saab järeldada etteheidet, et kostja II tehtud töö ei ole tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga

(VÕS § 77 lg 1 teine lause). Sisuliselt on hageja tuginenud ka EhS § 3 lg-le 1, mille järgi ehitis peab

olema ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või

tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Samuti võib järeldada tuginemist

EhS § 3 lg 4 esimesele lausele, mille järgi ei või ehitis ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste

elu, tervist või vara ega keskkonda, ning EhS § 3 lg-le 5, mille järgi ehitise kasutamine ja hooldamine

ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi.

Lisaks heidab hageja kostjale II ette sisuliselt teavitamiskohustuse rikkumist. Töövõtulepingu

olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija

informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest, töövõtja peab tellijat eelkõige

informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning

tellija vajadustele (vt Riigikohtu 28. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-10, p 9).

Ehitusettevõtja on ka EhS § 48 p 8 järgi kohustatud teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet

tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust

mittevastavusest.

67. Kostja III küll paigaldas vaidlusaluse GKS-i ja muutis ka projekti, kuid tegi seda kostja II

alltöövõtjana. Hageja on esitanud tema vastu üksnes hoolduslepingu rikkumisest tuleneva nõude.

Kostja III vastutus saab seega põhineda üksnes hoolduslepingul. Kohtud ei ole hinnanud

hoolduslepingu õiguslikku olemust, asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha. Kolleegiumi arvates

võib see vastata käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619). Kohtud ei ole lepingu olemusele ega

sellest tulenevatele kostja III kohustustele piisavalt tähelepanu pööranud, olgugi et ringkonnakohtu

otsuses (lk 8) on need kohustused iseenesest loetletud.

Hageja heidab kostjale III ette sisuliselt eelkõige seda, et viimane ei olnud käsunduslepingu täitmisel

piisavalt hoolas (VÕS § 620) ja jättis hageja teavitamata olulistest asjaoludest (VÕS § 624 lg 1).

Samuti saab järeldada etteheidet, et kostja III ei osutanud teenust vähemalt keskmise kvaliteediga

(VÕS § 77 lg 1 teine lause).

68. Põhimõtteliselt saab ringkonnakohtu tuvastatu alusel pidada kõiki kostjaid nendega sõlmitud

lepinguid rikkunuks. Ringkonnakohtu otsuse järgi kinnitas GKS-i käivitumine tulekahjuta, et see ei

sobinud otstarbekohaseks kasutamiseks või ei olnud ohutu, kuna tekitas ohtliku ülerõhu, mis tekitas

kahju hageja varale ning ohu hoones viibinud isikute tervisele. Mõlemal põhjusel ei vastanud GKS ka

vähemalt keskmisele kvaliteedile. Samas ei järginud ringkonnakohus oluliste asjaolude tuvastamisel

menetlusnorme (vt otsuse p-d 69-72).

68.1. Kostja I rikkus tuvastatu järgi projekteerimislepingut, kuna tema tehtud projekt ei sobinud

sihtotstarbeliseks kasutamiseks ehituse alusena, sest ei taganud turvalist ja töökindlat GKS-i ega

olnud tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 teine lause, § 641 lg 2 p 2, EhS § 3 lg 1

ja § 18 lg 2 esimene lause).

Hageja ei ole väitnud, et kostja I koostatud projekt ei vastanud hagejaga kokku lepitud tingimustele.

Hageja on tuginenud küll sellele, et projekti alusena on viidatud kehtetule õigusaktile, ja selle on

tuvastanud ka ringkonnakohus, kuid samas ei ole hageja välja toonud ega ringkonnakohus

tuvastanud, et kostja I oleks mingi kehtiva õigusakti sätted projekteerimisel järgimata jätnud või et

hagejale oleks sellest kahju tekkinud.

68.2. Kostja II ehitatud GKS ei sobi tuvastatud asjaoludel sihtotstarbeliseks kasutamiseks, sest ei ole

turvaline ega töökindel ega ole tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 teine lause,

§ 641 lg 2 p 2, EhS § 3 lg 1, lg 4 esimene lause ja lg 5).

68.3. Kostja III rikkus tuvastatud asjaolude järgi hoolduslepingut, kuna ta ei teavitanud hagejat GKS-

iga seotud olulistest asjaoludest (VÕS § 624 lg 1) ega andnud üle GKS-i puudutavaid juhiseid

andurite puhastamise kohta, mis võis kaasa aidata valehäirete tekkimisele. Kostja III teadlikkus

süsteemist ja selle puudustest pidi olema kõrgem tavalisest hooldajast, kuna ta ise paigaldas süsteemi.

(C)

69. Kõik kostjad olid esitanud hageja väidetele vastuväited, mh tuginenud väidete põhjendamatusele,

tõendamatusele ja osalt ka asjassepuutumatusele (kuna osa etteheiteid ei ole seostatud hagejale

tekkinud kahjuliku tagajärjega), ning esitasid ka mitmeid tõendeid.

Olulisemate vastuväidete järgi ei olnud kahte tüüpi suitsuandurite ega ülerõhuklappide paigaldamine

vajalik ega mõistlik, samuti ei olnud ruumide ruumalad valesti arvutatud, tõendamata on põhjuslik

seos väidetud puuduste ja kahju vahel.

70. Kolleegium nõustub kostjatega, et ringkonnakohtu otsuses ei võetud seisukohta kõikide kostjate

esitatud vastuväidete kohta ega hinnatud kõiki asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohus on kostjate

töödes esinenud puuduste analüüsimisel piirdunud põhiosas hageja esitatud asjatundjate arvamuste

kriitikavaba tsiteerimisega. Sisulise põhjenduseta on ringkonnakohus asunud seisukohale, et

projekteerimis- ega ehituslepingus ei olnud ette nähtud GKS-i tehnilist lahendust (ringkonnakohtu

otsuse lk-d 7, 8, 12). Sellega rikkus ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust

TsMS § 442 lg 8 järgi.

Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb tal TsMS § 654 lg 5 teise

lause kohaselt võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja

vastuväidete kohta (vt ka nt Riigikohtu 2. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-14, p 12).

Maakohtu otsuse tühistamisel ei ole ringkonnakohus seda järginud.

71. Ringkonnakohus ei põhjendanud ka tõendite ümberhindamist, rikkudes TsMS §-s 653 sätestatut.

Maakohus pidas hageja esitatud asjatundjate arvamusi ebausaldusväärseks ja põhjendamatuks

(vt nt maakohtu otsuse p-d 294, 299, 303, 304, 318-320). Ringkonnakohus on kostjate tööde puuduste

tuvastamisel tuginenud aga esmajoones just viidatud arvamustele (vt ringkonnakohtu otsuse lk-d 8-

10). Samas ei ole otsuses märgitud põhjendusi, miks ringkonnakohus loeb need arvamused

usaldusväärseks.

Sarnaselt lähtus ringkonnakohus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamisel hageja esitatud

hinnapakkumisest, mis oli maakohtu hinnangul liiga üldsõnaline ega võimaldanud tuvastada,

milliseid konkreetseid puudusi ja millise hinnaga kõrvaldada soovitakse (maakohtu otsuse p 396).

Maakohtu otsuse kriitikat pakkumise kohta ringkonnakohtu otsuses ümber ei lükatud.

72. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu otsus TsMS § 669 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses

põhjendamata. Riigikohus ei saa ise tõendeid hinnata ega asjaolusid tuvastada (TsMS § 688 lg-d 3-5).

Seetõttu ei saa kolleegium jätta jõusse maakohtu otsust, vaid asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata kõiki asjas esitatud väiteid ja tõendeid ning

oma järeldusi ka jälgitavalt põhjendada.

73. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et ringkonnakohus keeldus põhjendamatult vastu võtmast nende

esitatud lisatõendeid GKS-i nõuetele vastavuse, puuduste äratuntavuse ja kahju suuruse kohta.

73.1. Isegi kui Riigikohus saadab asja tagasi lahendamiseks ringkonnakohtule, kohaldub täiendavate

asjaolude ja tõendite vastuvõtmisele TsMS § 652. Seega saab ringkonnakohus tuvastada esimese

astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul,

kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alused.

73.2. Riigikohus ei andnud asja eelmisel lahendamisel ringkonnakohtule juhist võtta vastu uusi

tõendeid ega saanud ka selliseid siduvaid juhiseid anda. Sama asja uuesti läbivaatavale kohtule on

kohustuslikud vaid Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel

(TsMS § 693 lg 2). Ringkonnakohus põhjendas tõendite vastu võtmata jätmist eraldi määruses (XI kd,

tl-d 32, 33).

73.3. Uute asjaolude esitamise ja tõendite vastuvõtmise aluseks ringkonnakohtus saaks pärast

Riigikohtu otsust olla muu hulgas see, et maakohus on vääralt mõistnud ja selgitanud

tõendamiskoormise jaotust, mis sunnib osaliselt uuesti tegema eelmenetluse toiminguid.

Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus käesolevas asjas antud juhistest lähtudes lisatõendite

vastuvõtmist siiski kaaluda. Seetõttu ei tagasta kolleegium ka kassatsioonimenetluses esitatud

dokumentaalseid tõendeid, vaid jätab selle ringkonnakohtu otsustada.

74. Kolleegium ei nõustu kostjaga II, et ringkonnakohus väljus asja lahendades TsMS § 439 rikkudes

hagi piiridest. Küll aga võis ringkonnakohus võtta arvesse põhjendamatult uusi asjaolusid.

74.1. Hagi piiride ületamiseks peab kostja II asjaolu, et hageja viitas alles eelmenetluse lõpus seni

käsitlemata puudustele kostjate töös (VIII kd, tl-d 130, 131) ning maakohus hageja esitatud asjaolusid

vastu ei võtnud (VIII kd, tl 195). Nendeks ringkonnakohtu käsitletud puudusteks olid kostja II väitel:

· enamiku ventilatsiooniavade varustamata jätmine automaatsete sulguritega;

· ruumidesse avauste jätmine, mille kaudu sai gaas levida ja teistesse ruumidesse tolmu viia;

· ruumides hold ja abort nuppude puudumine GKS-i rakendumise peatamiseks.

Nimetatud asjaoludega hagi aluse täiendamine, sh lubamatult, ei kujuta TsMS § 439 mõttes nõude

piiride ületamist. Hageja nõue on jäänud samaks.

74.2. Apellatsioonkaebuses heitis hageja maakohtule ette, et see kostja II viidatud asjaoludega hagi

alust täiendada ei lubanud, kuna tegu ei olnud hagi muutmisega, vaid esitatud asjaolude

täiendamisega TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes, ilma et oleks muudetud hagi aluseks olevaid põhilisi

asjaolusid (IX kd, tl 121).

Kostja II suhtes hagi rahuldades ringkonnakohus neile asjaoludele aga tugines (vt ringkonnakohtu

otsuse lk 9). Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest ega ka muudest toimiku materjalidest, millisel

TsMS § 652 lg-s 3 esitatud alusel ta maakohtus kõrvale jäetud asjaolusid tuvastas.

(D)

75. Hageja väidetud puuduste kohta selgitab kolleegium veel järgmist. Kui pooled ei leppinud kokku

kustutussüsteemi tehnilist lahendust, sh töö omadustes VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, tuleb lähtuda

sellest, et tulekustutussüsteemi saab pidada tavalisele kasutusotstarbele vastavaks, kui see käivitub

vaid põlengu korral (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 12).

Sealjuures tuleb VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaldamisel arvestada keskmisele kvaliteedile vastava

konkreetse süsteemi toimimise tööpõhimõtteid, muuhulgas võib konkreetsest süsteemist sõltuda

põlengu fikseerimise viis. Suitsuandur peab reageerima ka suitsule ja tagama põlengust

märkuandmise võimalikult varases faasis, st reageerima ka põlengule viidata võivale suitsule. Seda

on ringkonnakohus kolleegiumi arvates ka anduri põlengule reageerimisest rääkides silmas pidanud.

75.1. Kostjad on väitnud, et hageja ei ole tõendanud GKS-i käivitumise põhjust ja et GKS võis

käivituda põhjendatult suitsu tõttu. Samas ei ole kohtud tuvastanud ei põlengut ega GKS-i

käivitumise põhjust. Ringkonnakohus ei ole selles osas kolleegiumi arvates menetlusnorme rikkunud.

Ei ole väidetud, et GKS-i käivitumise oleks põhjustanud tootja defekt.

75.2. Küsimusel, miks GKS käivitus, on kostjate vastutuse alusena tähendust üksnes käivitamisest

tingitud kulude hüvitamise nõudes. Puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste hüvitamise nõudes

saab see olla üksnes üheks asjaoluks, mis võib kinnitada süsteemi puudulikku projekteerimist ja/või

ehitamist (vt otsuse p-d 26-30).

75.3. GKS-i käivitumine või selle põhjus on seostatud hageja poolt kostjale I esitatud etteheitega, et

viimase koostatud projekt võimaldas kasutada ühte tüüpi andureid. Kahte tüüpi andurite kasutamisel

ei oleks hageja väitel GKS alusetult käivitunud. Isegi kui GKS käivitus põhjendatult, tuleb hinnata,

kas süsteemi käivitumisega kaasnevad tagajärjed (hoonele ja isikutele tekitatud kahjustused) olid

tavapärase keskmise kvaliteediga kustutussüsteemi käivitumisele omased (VÕS § 77 lg 1 teine lause

ja § 641 lg 2 p 2).

(E)

76. Kostjad I ja II leiavad, et isegi kui rikkumine on olemas, on nende vastutus välistatud.

77. Kostja I on kassatsioonimenetluses tuginenud ka sellele, et tema vastutus võimalike puuduste eest

on välistatud, kuna:

· hageja ei taganud kostja I koostatud projekti järgset ehitamist, vaid projekti muudeti ja GKS

ehitati kostja III projekti järgi;

· GKS-i kohta ei tehtud selle üleandmisel etteheiteid, puudused ei olnud varjatud, hageja ei

teatanud puudustest õigel ajal ja on kaotanud õiguse neile tugineda.

77.1. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta, kas ja kuivõrd kostja I koostatud projekti muudeti

ning kas ja kuivõrd võiks see tema vastutust mõjutada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha.

Samas märgib kolleegium, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja põhilised etteheited projektile

oleksid seotud projekti hilisema muutmisega. Seega saab eeldada, et hageja väidetud puudused

kostja I töös olid olemas selle hagejale üleandmise ajal (VÕS § 640 lg 2 teine lause, § 642 lg 1

esimene lause).

77.2. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I koostatud projektile hageja väidetud etteheiteid

suitsuandurite tüüpide, ülerõhuklappide puudumise ja ruumalade väära arvutamise kohta töö

vastuvõtmisel tõepoolest ei tehtud.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saanud neid puudusi projektis tavapärast hoolsust järgides

avastada (ringkonnakohtu otsuse lk-d 11, 12). Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus sellele

seisukohale jõudes rikkunud menetlusnorme. Hagejalt sai pärast töö ülevaatamist oodata vaid käibes

vajalikku hoolsust järgides välisel vaatlusel avastatud puudustest teavitamist ning seda isegi juhul,

kui ülevaatust tegi hageja koos asjatundjatega (vt Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-60-15, p 13). Ainuüksi asjaolu, et puuduste olemuse üle veel aastaid hiljem kohtus vaieldakse,

kinnitab seda, et need ei pidanud olema hagejale lihtsalt äratuntavad. Kostjad on ekslikult taandanud

puuduste äratuntavuse küsimusele, kas ülerõhuklappide puudumine või ühte tüüpi andurite

kasutamine oli visuaalselt näha. Varjatud puudus ei tähenda üksnes seda, et seda silmaga näha ei ole,

vaid ka seda, kas puudus on mõistlikult äratuntav.

77.3. Samuti ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates rikkunud menetlusnorme, leides, et hageja

teatas puudustest kostjale I VÕS § 644 lg 1 esimese lause mõttes õigel ajal, teavitades teda esmalt

viivitamata GKS-i käivitumisest ja seejärel konkreetselt asjatundja arvamuses leitust.

Kolleegium ei näe tuvastatud asjaoludel, et hageja oleks keeruliste tehniliste küsimuste selgitamisel

ülemäära viivitanud, ning kui isegi lugeda teatamata jätmine konkreetsetest etteheidetest hilinenuks,

saaks selle lugeda VÕS § 644 lg 3 teise lause mõttes mõistlikult vabandatavaks ja hageja saaks ka siis

nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Seetõttu ei ole tähtsust ka sellel, kas kostja I ise oli puudusest oma

töös teadlik, millele ringkonnakohus VÕS § 645 lg 1 p 2 kontekstis samuti viitas.

78. Kostja II on kassatsioonimenetluses tuginenud ka sellele, et tema vastutus võimalike puuduste

eest on välistatud, väites et:

· tal ei olnud kohustust ülerõhuklappe paigaldada, sest seda ei näinud ette projekt ega tootja

ning seda varem ka ette ei heidetud;

· kostja I koostatud projekt ei andnud suitsuandurite tüübi kohta selgeid juhiseid;

· lähtudes tootja juhendist, oli GKS-i puhul õige lähtuda tühja ruumi ruumalast.

78.1. Kui kostja I koostatud projekt nägi ette GKS-i, sh selle tehnilise lahenduse, mis pidi olema

kostja II töö aluseks, on projekt sisuliselt tellija juhiseks VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Sellisel juhul

tuleb siiski hinnata, kas kostja II piisavalt ka kostja I koostatud projekti kontrollis, esmajoones

suitsuandurite tüüpide ja ülerõhuklappide osas. Kui projektis olid andurite kohta vastuolulised

nõuded, pidanuks kostja II kolleegiumi arvates küsima kostjalt I või hagejalt täpsustust.

Ringkonnakohus ei ole kostja II vastutust lähtuvalt VÕS § 641 lg-st 3 kontrollinud, st hinnanud, kas

kostja II kontrollis piisavalt kostja I koostatud projekti. Sealjuures selgitas Riigikohus ka asja esimest

korda läbivaatamisel vajadust arvestada VÕS § 641 lg-s 3 sätestatuga (Riigikohtu 10. juuni 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 12).

78.2. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II rajatud GKS-ile ega suitsuanduritele hageja väidetud

etteheiteid töö vastuvõtmisel tõepoolest ei tehtud. See aga ei välista kostja II vastutust.

Sarnaselt kostja I vastutusega on ringkonnakohus leidnud, et hageja ei saanud neid puudusi kostja II

töös tavapärast hoolsust järgides avastada (ringkonnakohtu otsuse lk-d 11, 12). Kolleegiumi arvates ei

ole ringkonnakohus sellele seisukohale jõudes rikkunud oluliselt menetlusnorme (vt ka otsuse

p 77.2).

78.3. Samuti ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates rikkunud menetlusnorme, leides, et hageja

teatas puudustest kostjale I VÕS § 644 lg 1 esimese lause mõttes õigel ajal, teavitades teda esmalt

viivitamata GKS-i käivitumisest ja seejärel konkreetselt asjatundja arvamuses leitust. Põhjenduste

kohta vt otsuse p 77.3.

IV

79. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Kolleegium rõhutab, et ka kulujaotuse

juures tuleb arvestada, et kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, ning arvestada tuleb ka eri nõuete

lahendamise tulemusi eri kostjate suhtes.

80. Kostjate kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjonid.

Kostja II ei ole kassatsioonkaebuses märkinud, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon

tagastada, mistõttu tuleb tal Riigikohtule teatada, kellele ja kuhu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 8

esimese lause järgi tagastada.

81. Kolleegium soovitab pooltel tungivalt mõelda kompromissile, vältimaks asja lahendamise edasist

venimist ja menetluskulude suurenemist.

Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu