3-2-1-126-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-126-16

Määruse kuupäev

Tartu, 7. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Margus Maasiku hagi Kärt Kraavingu vastu mittevaralise

kahju eest rahalise hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas

nr 2-15-18490

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Maasiku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Margus Maasik, esindaja vandeadvokaat Denis

Piskunov

Kostja Kärt Kraaving, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. november 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-18490 muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Margus Maasiku kanda.

3. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margus Maasik (hageja) esitas 8. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi Kärt Kraavingu (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute esitamisega

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu äranägemisel või alternatiivselt tuvastada, et kostja

on 2. juuni 2015 Tallinna Nõmme Noortemaja direktori ametist tagandamise taotluses avaldanud

hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinna Nõmme Noortemaja (edaspidi noortemaja) direktor.

Vaatamata õpetajate ja lastevanemate positiivsele hinnangule kooli juhtkonnale, esitas kostja Tallinna

Haridusametile (edaspidi haridusamet) 2. juunil 2015 hageja ametist tagandamise taotluse (edaspidi

taotlus), mis sisaldas solvanguid ja ebaõigeid väiteid. See on põhjustanud hagejale hingelisi

kannatusi.

Hageja hinnangul on hagi esitatud õige kostja vastu. Noortemaja ega Tallinna linn ei ole andnud

kostjale volitust hagejat laimata. Hagiavalduse aluseks ei ole noortemaja 26. mai 2015 otsus, vaid

kostja koostatud ja esitatud taotlus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et taotluse tekst oleks saanud

teistelt hoolekogu liikmetelt heakskiidu või kinnituse. Tegemist ei ole hoolekogu kollegiaalse

arvamusega, vaid kostja enda seisukohaga.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata. Kostja leidis, et asi ei kuulu

maakohtu pädevusse ning juhul, kui see peaks maakohtu pädevusse kuuluma, on hagi esitatud vale

kostja vastu, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotlus on esitatud

noortemaja hoolekogu (edaspidi hoolekogu) nimel. Hoolekogu nimel on taotluse allkirjastanud

kostja, kes on valitud hoolekogu juhataja ametikohale. Hoolekogu võttis 26. mai 2015 koosolekul

vastu otsuse haridusametile vastavasisulise pöördumise esitamiseks. Tegemist on hoolekogu

kollegiaalse otsusega, mitte kostja ainuisikulise seisukohaga. Huvikooli hoolekogu tegevuse saab

omistada üksnes juriidilisele isikule, mille organina hoolekogu tegutseb. Kuna noortemaja on

Tallinna linna asutus, saaks kostjaks olla üksnes Tallinna linn.

3. Harju Maakohus jättis 5. veebruari 2016 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab deliktiõiguslikku vastutust ebaõigete andmete

avaldamise eest andmete avaldaja. Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-

le 1 ning § 133 lg-le 1. Noortemaja hoolekogu 8. aprilli 2014 koosolekul on kostja valitud juhataja

ametikohale ning 26. mai 2015 koosolekul on hoolekogu võtnud vastu otsuse edastada haridusametile

pöördumine hageja direktori ametist vabastamiseks, mida noortemaja nimel on kostja ka teinud.

Avaldajaks on noortemaja, mitte kostja. Vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik

taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Lisaks leidis maakohus, et kuna kohaseks kostjaks on Tallinna linn haridusameti kaudu, on

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt tegemist avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidlusega, mistõttu kuulub asi halduskohtu pädevusse. Praegusel juhul ei edastatud

Tallinna linna haridusametile kirja, milles paluti hageja ametist vabastada ja korraldada konkurss uue

direktori leidmiseks, võlaõigussuhtes, vaid avalik-õiguslikus suhtes.

4. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse

jätkamiseks.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2016 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni

muutmata, muutes aga määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohtu

viited TsÜS § 132 lg-le 1 ja § 133 lg-le 1 ei ole asjakohased, sest need sätted kohalduvad üksnes

tsiviilõiguslikus suhtes. Samas on maakohus õigesti tuvastanud, et noortemaja on Tallinna linna

asutus ning kostja kui hoolekogu juhataja, saates hoolekogu nimel väidetavalt ebakohaseid

väärtushinnanguid sisaldava ettekande haridusametile, tegutses kohaliku omavalitsuse ametiisikuna,

s.o tegi toimingu ehk tegutses avalik-õiguslikus suhtes avaliku ülesande täitmisel. Avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus viitas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg-le 1, §-le 7 ning § 9 lg-le 1.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul põhjust tuvastada andmete avaldajat, kuna asjakohase

vastustaja teeb HKMS § 18 lg 1 järgi vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Kostjaks märgitud

isik tegutses avalik-õiguslikus suhtes ja seetõttu tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Teisiti oleks

olukord näiteks siis, kui kostja oleks hageja kohta väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid

sisaldava kirja või artikli lasknud avaldada ajalehes. Sel juhul oleks tegemist tsiviilõigussuhtes

tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõudega, mida oleks pädev lahendama maakohus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonna- ja maakohtu määrused ning saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et kostja on ametiisik. Huvikooli

seadusest (HuviKS) ega Nõmme Noortemaja põhimäärusest (noortemaja põhimäärus) ei tulene, et

hoolekogu liikmed teostaksid avalikku võimu. Nende ülesannetel on huvikooli töös abistav ja nõustav

funktsioon, mis ei mõjuta asutuse kaalutlus- ega otsustusõigust. Hoolekogu liikmetel ei ole

ametiseisundit. Vaidlus ebakohaste väärtushinnangute üle ei tulene avalik-õiguslikust suhtest. Kui

hageja vaidlustaks tagandamise taotlust, oleks tegemist avalik-õigusliku suhtega.

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus

muutmata.

11. Hageja on esitanud kostja kui füüsilise isiku vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja ebakohaste väärtushinnangute esitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu

äranägemisel või alternatiivselt tuvastada, et kostja on 2. juuni 2015 Tallinna Nõmme Noortemaja

direktori ametist tagandamise taotluses avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi

õigusliku alusena viitab hageja võlaõigusseaduse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

regulatsioonile.

Maakohtu hinnangul on andmete avaldajaks noortemaja, mitte kostja, mistõttu tuleb hagi jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni

muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi, leides, et hagi läbi vaatamata jätmise aluseks on

TsMS § 423 lg 1 p 13. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.

12. Kolleegium on varem leidnud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete

täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada

riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama

halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1

lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb

eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis.

Seega tuleb praeguses asjas selgitada, kas hagejale tekitati kahju avalike ülesannete täitmisel avalik-

õiguslikus vormis.

13. Kostja on noortemaja hoolekogu juhataja. Noortemaja on huvikool, s.o haridusasutus, mis

tegutseb noorsoovaldkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu,

sh oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades (HuviKS § 3

lg 1). Huvikool on kohaliku omavalitsuse üksuse (kooli pidaja) asutus (HuviKS § 2). Noortemaja on

Tallinna linna asutus, mis tegutseb Tallinna haridusameti hallatava asutusena (noortemaja

põhimääruse § 3 lg 2). Kooli pidaja moodustab viie- kuni üheksaliikmelise nõukogu, kes suunab

huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid direktorile ja haridusametile huvikooli arengu, vara ja

eelarvega seotud küsimustes (HuviKS § 17 lg 1 ja noortemaja põhimääruse § 21 lg-d 1 ja 3).

Hoolekogu valib oma liikmete hulgast juhataja (noortemaja põhimääruse § 21 lg 4).

Asja materjalidest nähtuvalt otsustati noortemaja hoolekogu 26. mai 2015 koosolekul taotleda

haridusametilt huvikooli direktori (hageja) tagandamist ning konkursi korraldamist uue direktori

leidmiseks (tl 74-75). Hoolekogu nimel allkirjastas ja esitas haridusametile vastavasisulise taotluse

kostja (tl 26-27). Muuhulgas on taotluses märgitud järgmist: „Lahkunud õpetajatelt hoolekogu

liikmeteni jõudnud informatsiooni kohaselt on lahkumise esmaseks põhjuseks NNM-i juhtkonna,

eelkõige aga Margus Maasiku ebainimlik ja jõhker juhtimisstiil," ning „M. Maasik on sekkunud

demokraatliku otsustusprotsessi keeldudes hoolekogu koosolekult lahkumast (08.04.2015)."

14. Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib õiguslikult määratleda kui

vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis

on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (vt Riigikohtu 16. veebruari 2010 määrus

kohtuasjas nr 3-3-4-1-10, p 5).

HuviKS § 17 lg 3 p 1 ja põhimääruse § 21 lg 5 kohaselt teeb huvikooli hoolekogu vajadusel kooli

pidajale ettepaneku teha järelevalvet huvikooli tegevuse üle. Praeguses asjas esitas kostja hoolekogu

nimel haridusametile taotluse tagandada huvikooli direktor (hageja) ja korraldada konkurss uue

direktori leidmiseks. Kolleegiumi hinnangul saab sellist taotlust käsitada järelevalve algatamise

taotlusena (ehk ettepanekuna teha järelevalvet huvikooli tegevuse üle). Sellega on hoolekogu täitnud

oma avalik-õiguslikku ülesannet.

15. RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku

võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus

vormis.

Kolleegium ei pea põhjendatuks eristada taotluse osasid - s.o noortemaja protokollist otsust taotleda

hageja tagandamist ning taotluses kasutatud väärtushinnanguid. Hoolekogu taotlus kui järelevalve

algatamise taotlus on üks tervik, mida ei esitatud haridusametile eraõiguslikus suhtes.

16. Ringkonnakohus on viidanud RVastS § 1 lg-le 1, §-le 7 ning § 9 lg-le 1, kuid on jätnud

tähelepanuta RVastS § 12 lg 2. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu

kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku

vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu,

üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik

kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

Huvikooli seaduses ei ole erisätteid selle kohta, et hoolekogu liige vastutaks mittevaralise kahju

tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. Hoolekogu liikme vastutuse

tekkimise võimalikuks aluseks on VÕS § 1043 jj (hagiavalduses on tuginetud VÕS §-le 1046).

VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (vt Riigikohtu 14. juuni

2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 14).

RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1, ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud praegusel juhul hageja ja kostja vahel

eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu ei ole maakohus pädev asja lahendama. Juhul kui kostja tegu oli

õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 lg-te 1-3 ja § 1050 järgi, siis

vastutab RVastS § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise

kahju eest Tallinna linn kui avaliku võimu kandja (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-40-16, p 18).

17. Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

18. Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu