3-1-1-100-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-100-16 Määruse kuupäev 30. november 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma Kohtuasi Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 2. augusti 2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-9945 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. K. esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 2. november 2016, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. augusti 2016. a määrus, millega jäeti A. K. esindaja taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 2. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 21. jaanuari 2015. a määrusega anti A. K. kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 394 lg 2 p-de 1 ning 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 14. septembrist kuni 14. oktoobrini 2015. 2. 26. oktoobril 2015 kuulutas Viru Maakohus kohtuotsuse resolutiivosa, millega mõistis A. K. süüdistuses KarS § 213 lg 1 – § 22 lg 3 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks. Samal päeval teatas prokurör apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. 3. 18. detsembril 2015 avaldas maakohus tervikotsuse. Kohtuotsuse peale apellatsiooni ei esitatud ja see jõustus 5. jaanuaril 2016. 4. 17. juunil 2016 esitas A. K. esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Tartu Ringkonnakohtule taotluse, milles palus hüvitada õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju, s.o saamata jäänud keskmise töötasu. Taotluse kohaselt oli A. K. sõlminud tähtajalise töölepingu, mille järgi kohustus alates 8. detsembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 töötama Peterburis. Kohtuistungite toimumise, kohtuotsuse kuulutamise ja selle jõustumise tõttu pidi ta viibima Eestis ega saanud tööl käia. Seetõttu lõpetas tööandja temaga sõlmitud töölepingu. Kuna A. K. sai

töölepingu lõpetamisest teada alles pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, sai ta süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg 3 alusel taotluse esitada ringkonnakohtule. Taotluse esitamisel on järgitud SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud 6-kuulist tähtaega, sest maakohus kuulutas tervikotsuse 18. detsembril 2015. 5. 17. juuni 2016. a kuupäeva kandvas, kuid 20. juunil 2016 allkirjastatud täiendatud taotluses palub A. K. esindaja hüvitada ka töölepingu alusel saamata jäänud tulemustasu. 6. Tartu Ringkonnakohtu 2. augusti 2016. a määrusega jäeti taotlus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et kuna maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 26. oktoobril 2015, hakkas SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud 6-kuuline tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast. Taotluse hilinenud esitamise tõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1, § 326 lg 2 p 1 ja § 319 kohaselt läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. K. esindaja vandeadvokaat R. Sarv, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule, et otsustada kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmine. Kaebuse kohaselt ei seadnud ringkonnakohus kahtluse alla tekkinud kahju ulatust ega kahju hüvitamise eelduste täidetust. A. K. sai töölepingu ülesütlemisest teada pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa ja esitas kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule mõjuval põhjusel. Seisukoht, et SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud tähtaega peab arvestama kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, ei vasta seaduse sätetele ega mõttele. Kohtuotsuse kuulutamisest SKHS § 21 lg 3 tähenduses saab rääkida tervikotsuse tegemise korral. Maakohus avaldas tervikotsuse 18. detsembril 2015. Kuna taotlus kahju hüvitamiseks esitati 17. juunil 2016, ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerib SKHS 4. peatüki 3. jagu (§-d 18–21). SKHS § 18 lg 1 esimese lause järgi esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule. Sama lõike teise lause kohaselt esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 21 lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Kirjeldatud juhul tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates (SKHS § 21 lg 3). 9. Määruskaebuse lahendamiseks on vajalik hinnata, kas SKHS § 21 lg-s 3 nimetatud tähtaega tuleb arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või tervikotsuse kättesaadavaks tegemisest. Sellest sõltuvalt saab otsustada, kas ringkonnakohus toimis taotlust läbi vaatamata jättes seaduslikult. Kuigi A. K. esindaja arvates ei seadnud ringkonnakohus taotlust läbi vaatamata jättes kahtluse alla ka kahju tekkimist ja selle hüvitamise eelduste olemasolu, ei ole märgitud

asjaoludele tegelikult hinnangut antud. Seetõttu kriminaalkolleegium määruskaebuse vastavaid argumente ei analüüsi. 10. Ringkonnakohus arvestas SKHS § 21 lg-s 3 märgitud 6-kuulist tähtaega 26. oktoobrist 2015, s.t kuupäevast, mil maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa. Kuna prokurör on maakohtule teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on maakohus koostanud ka tervikotsuse. Määruskaebuses asutakse seisukohale, et taotluse esitamise tähtaega oleks tulnud arvestada 18. detsembrist 2015, s.t kuupäevast, mil maakohus tegi tervikotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks. 11. SKHS § 21 lg 3 kohaselt hakkab kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg kulgema maakohtu lahendi kuulutamisest. Kohtuotsuse kuulutamist kriminaalmenetluses reguleerib KrMS § 315. Selle sätte järgi tuleb otsuse kuulutamisena mõista kohtuotsuse suulist teatavakstegemist, mis seisneb eeskätt kriminaalasja arutamise tulemina tehtud otsustuste ettelugemises ja vajadusel ka olulisemate põhjenduste selgitamises. KrMS § 315 lg-te 4 ja 8 järgi on aga võimalik olukord, kus kohtuotsuse kuulutamisel tehakse teatavaks üksnes selle resolutiivosa ning põhjendusi sisaldav tervikotsus koostatakse ja tehakse kättesaadavaks hiljem. Kuna tervikotsust sellisel juhul enam kohtusaalis ette ei loeta, ei ole see ka otsesõnu käsitatav otsuse kuulutamisena KrMS § 315 mõttes. Kirjeldatud arusaamast on sisuliselt juhindunud ka ringkonnakohus, kes leidis, et otsuse kuulutamisena tuleb mõista kohtuotsuse resolutiivosa ettelugemist kohtusaalis. 12. Kriminaalkolleegium leiab, et SKHS § 21 lg 3 sõnastamisel ei ole lähtutud KrMS § 315 lg-tes 4 ja 8 kirjeldatud kriminaalmenetlusele omasest eripärast, mil otsuse resolutiivosa kuulutatakse lahutatult tervikotsusest. Tuleb arvestada, et kahju hüvitamise taotluse esitamisele laienevad SKHS § 21 lg 1 kohaselt apellatsioonija määruskaebemenetluse sätted. Nende edasikaebemenetluste raames saab aga üldjuhul vaidlustada vaid põhistustega kohtulahendit. Keeruline on leida argumente, millega saaks õigustada seisukohta, et kahju hüvitamise taotluse korral tuleb kõnealuseid edasikaebemenetluse tingimusi tõlgendada kitsendavalt ja isikule kahjulikus suunas. Pole kahtlust, et sarnaselt apellatsioonija määruskaebemenetlusega võib ka ringkonnakohtule esitatava kahju hüvitamise taotluse koostamisel osutuda vajalikuks kohtulahendi põhjendustega tutvumine. Seetõttu tuleb SKHS § 21 lg-s 3 märgitud tähtaja kulgemist arvestada kuupäevast, mil kohus pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist teeb kättesaadavaks põhjendustega tervikotsuse. Resolutiivosa kuulutamise kuupäevast saab tähtaja kulgemist arvestada vaid juhul, kui maakohus ei ole tervikotsust koostanud. 13. Arutatavas asjas avaldas maakohus motiveeritud tervikotsuse 18. detsembril 2015. Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitati ringkonnakohtule 17. juunil 2016. Kuna taotluse esitamisel on KrMS § 171 lg 4 kohaselt järgitud SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud 6-kuulist tähtaega, jättis ringkonnakohus taotluse seega alusetult läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p 35). Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. 14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2,

rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 2. augusti 2016. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt)