3-2-1-121-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-121-16

Määruse kuupäev

Tartu, 21. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Tartu kohtutäituri Reet Rosenthali avaldus saada luba

siseneda AS-i BLM Eesti nõusolekuta AS-i BLM Eesti

omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse

ning hoonetes olevatesse ruumidesse arestitud vara

säilimise kontrollimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-5629

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ PÕLVA PIIM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Reet Rosenthal

AS BLM Eesti, esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos

OÜ PÕLVA PIIM, esindaja advokaat Hendrik Mühls

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5629 ja teha uus

määrus, millega muuta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016. a määrust samas tsiviilasjas osas, mis

puudutab AS-i BLM Eesti kinnisasjale sisenemise aega ja sisenemiseks õigustatud isikuid. Muus

osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1. Rahuldada Tartu kohtutäituri Reet Rosenthali avaldus osaliselt ja anda talle luba

siseneda AS-i BLM Eesti nõusolekuta AS-i BLM Eesti omandis olevale kinnisasjale nimega

Vabriku tn 1D (asukoht Vabriku 23, Põlva linn, Põlvamaa), mille kohta on avatud

kinnistusraamatu registriosa numbriga 1909438, samuti eelnimetatud kinnisasjal asuvatesse

hoonetesse ja hoonetes olevatesse ruumidesse tsiviilasjas nr 2-13-60162 hagi tagamise korras

arestitud vara säilimise kontrollimise eesmärgil.

2.2 Kohtutäitur Reet Rosenthalil on õigus siseneda AS-i BLM Eesti nõusolekuta AS-i BLM Eesti

omandis olevale resolutsiooni p-s 2.1 nimetatud kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse

ning hoonetes olevatesse ruumidesse üks kord koos OÜ PÕLVA PIIM esindajatega 60 päeva

jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. OÜ PÕLVA PIIM määruskaebuse tagamise taotlus jätta rahuldamata.

5. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta AS-i BLM Eesti kanda.

6. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (kohtutäitur) esitas 8. aprillil 2016 Tartu Maakohtule avalduse,

milles palus anda talle luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikute Andrus Roilandi, Aivar

Häelmi ja Hendrik Mühlsiga ilma AS-i BLM Eesti (BLM) nõusolekuta BLM-ile kuuluvale Põlva

linnas Vabriku 23 asuvale kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse ning hoonetes olevatesse

ruumidesse, et kontrollida, kas arestitud vara on alles.

Avalduse kohaselt on OÜ PÕLVA PIIM (puudutatud isik) täitmisavalduse ja tsiviilasjas nr 2-13-60162

tehtud Harju Maakohtu 15. jaanuari 2014. a hagi tagamise määruse alusel BLM-i suhtes alustatud

täitemenetlust hagi tagamise määruse täitmiseks. Täitemenetluse käigus arestis kohtutäitur

21. jaanuaril 2014 BLM-i valduses olevad tootmisseadmed. Puudutatud isik esitas 11. veebruaril 2016

kohtutäiturile avalduse, milles soovis saada arestitud vara kohta teavet, kuna tal oli tekkinud kahtlus,

et arestitud vallasasjad ei pruugi enam olla BLM-i valduses. BLM on esitanud puudutatud isikule ja

kohtule vastuolulisi andmeid vara säilitamise ja väärtuse kohta ega ole teinud kohtutäituriga koostööd,

et oleks võimalik kontrollida, kas arestitud vara on alles. Kuna kohtutäituril on alust arvata, et BLM ei

võimalda vabatahtlikult arestitud vara säilimist kontrollida, siis palub ta täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 28 lg 2 alusel selleks luba kohtult.

2. Tartu Maakohus rahuldas 15. aprilli 2016. a määrusega kohtutäituri avalduse ja andis kohtutäiturile

loa siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega BLM-i nõusolekuta BLM-i kinnistule ja sellel

asuvatesse hoonetesse ajavahemikus 18. aprillist 2016 kuni 18. maini 2016, et kontrollida, kas

arestitud vara on alles.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri avaldus põhjendatud, kuna BLM ei ole

täiturit vabatahtlikult oma ruumidesse lubanud. Arestitud vara allesoleku tuvastamine on oluline, et

teha kindlaks, kas puudutatud isiku nõue on piisavalt tagatud. Taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada BLM-i vähem koormavalt, sest vara saab üle vaadata ainult seal, kus see asub.

3. BLM esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus BLM jätta

kohtutäituri kanda.

Kohtutäitur ja puudutatud isik vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud BLM-i kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. juuli 2016. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse,

millega jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. BLM-i menetluskulud jättis ringkonnakohus

kohtutäituri kanda, kohtutäituri ja puudutatud isiku kulud aga nende endi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur hagi tagamise määruse täitmiseks

arestinud BLM-i vallasasjad (tootmisseadmed) ja andnud need BLM-i juhatuse liikmele hoiule. Hagi

tagamise määrus tsiviilasjas on küll täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes, kuid see ei ole

täitedokument hageja kohtulahendiga rahuldatud nõude täitmiseks. Hagi tagamise abinõu on üksnes

vaidluse lahendamise ajaks kehtestatud tagatis. Nõude rahuldamise kohta teeb kohus lahendi alles

tulevikus. Kui kostja vara arestitakse hagi tagamiseks, siis on määrus pärast arestimist täidetud ja

täitemenetlus tuleb lõpetada, ilma et arestitud vara omanikku vahetaks. Viidatud põhimõte tuleneb

TMS § 49 lg-st 1, mille kohaselt vabastab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisel vara viivitamata

aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise

määruse täitmisel.

Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 26 lg-t 1 ja § 59 lg-t 1. TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse

osalised eelkõige isikud, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), ja isik, kelle vastu on nõue

esitatud (võlgnik). Kostja ei ole viidatud sätte tähenduses võlgnik. Kohtutäituril ei ole vaja siseneda

kostja ruumidesse täitedokumendi täitmiseks. Täiteasjas oli täitedokumendiks hagi tagamise määrus.

Kohtutäitur on hagi tagamise määruse täitmiseks arestinud kostja vallasasjad ning sellega on

täitemenetlus lõpetatud, sest täitedokument on täidetud. Iseenesest on õige kohtutäituri seisukoht, et

hagi tagamise toime kehtib seni, kuni tagamisabinõu on asendatud või tühistatud, kuid see ei tähenda,

et kohtutäituril on piiramatu õigus siseneda kostja ruumidesse ja kontrollida kolmandale isikule hoiule

antud vara säilimist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu

määruse või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asja maakohtusse uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta BLM-i kanda. Puudutatud isik palub

määruskaebuses samuti määruskaebuse tagada ja peatada ringkonnakohtu määruse täitmine kuni

määruskaebuse lahendamiseni.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab isikul, kelle kasuks on kostja vara hagi tagamise korras

arestitud, olema õigus saada teavet selle vara seisundi ja allesoleku kohta. Ringkonnakohus väljus asja

arutamise piiridest, andes hinnangu täitemenetluse lubatavusele. Seda saab teha vaid sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi menetluses, kuid sellist hagi ei ole esitatud. Ringkonnakohus ei saanud

hinnata, kas BLM on üldse võlgnik või kas puudutatud isik on sissenõudja. Samuti kohaldas

ringkonnakohus vääralt täitemenetluse lõpetamise aluseid ja tagajärgi reguleerivaid sätteid (TMS § 48

ja § 49). Täitemenetlus ei saa hagi tagamisel lõppeda enne, kui tsiviilasjas on tehtud lahend. Isegi kui

täitemenetlus lõpeb hagi tagamisega ehk vara arestimisega, võimaldab TMS § 49 lg 2 sissenõudjal

uuesti pöörduda täituri poole, kui nõue on tegelikult täitmata. Samuti rikkus ringkonnakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8, jättes täituri ja sissenõudja tõendid ning

seisukohad suures osas hindamata.

6. BLM vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata, kuna see on ekslikult võetud

Riigikohtu menetlusse. Alternatiivselt palub BLM jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Kohtutäitur toetab määruskaebust ja palub selle rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu

andmise tõttu. Kolleegium teeb uue määruse, millega muudab osaliselt maakohtu määrust

vaidlusalusele kinnisasjale sisenemise aja ja sisenemiseks õigustatud isikute osas. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata. TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium kohtumääruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on TMS § 28 lg 2 järgi õigus taotleda kohtult

luba siseneda BLM-i kinnisasjale, sellel asuvatesse hoonetesse ja hoonetes olevatesse ruumidesse, et

kontrollida hagi tagamise määruse täitmiseks arestitud vallasasjade allesolekut. TMS § 28 lg 1

esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse

ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik

täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlgniku nõusolekuta tema valduses

olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes

kohtu määruse alusel.

Maakohus leidis, et kohtutäituril on TMS §-s 28 sätestatud sisenemise õigus ka hagi tagamise

menetluses, ringkonnakohus aga asus vastupidisele seisukohale, märkides, et hagi tagamisel toimuv

täitemenetlus lõpeb vara arestimisega ja kuna tagamise ajal ei ole kostja võlgnik ja hageja ei ole

sissenõudja TMS-i tähenduses, siis ei ole täituril võimalik rohkem toiminguid teha, mh ei saa ta

taotleda õigust siseneda kostja kinnisasjale viimase nõusolekuta, et kontrollida, kas hagi tagamiseks

arestitud vara on alles.

10. Iseenesest võib nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus kostja vara arestitakse

hagi tagamise käigus, on hagi tagamise määrus pärast arestimist täidetud ja täitemenetlus tuleb

lõpetada. Samuti ei saa hagejat, kelle huvides tulevikus tehtava kohtulahendi tagamiseks on vara

arestitud, pidada sissenõudjaks ega kostjat võlgnikuks TMS-i mõttes. Kolleegium leiab aga, et

eeltoodule vaatamata on põhjendatud puudutatud isiku määruskaebuse seisukoht, et hagejal, kelle

kasuks on kostja vallasasjad käimasolevas kohtumenetluses hagi tagamise korras arestitud, peab

olema õigus saada teavet selle kohta, kas arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund.

Sellise õiguse teostamiseks on mh võimalik taotleda kohtult koos vara arestimisega täiendava hagi

tagamise abinõu seadmist, milleks võib olla arestitud vara mõistliku perioodilise ettenäitamise

kohustuse panemine kostjale või isikule, kellele arestitud vara on hoiule antud (TMS § 72), mis saab

olla hagi tagamise abinõuks TsMS § 378 lg 1 p 10 mõttes. Samuti on hagejal õigus pöörduda

kohtutäituri poole, kes omakorda võib analoogia alusel TMS § 28 lg-ga 2 taotleda kohtult luba

siseneda kostja kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse ning hoonetes olevatesse ruumidesse.

TMS § 28 kohaldamine analoogia alusel on põhjendatud, kuna õigussuhte reguleerimiseks selles

olukorras ei ole õigusnormi ja õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega

eesmärgile (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4).

11. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus asjas tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku

hinnangu, leides, et hagi tagamise menetluses ei ole täitemenetluse ajutist eesmärki silmas pidades

võimalik anda täiturile luba siseneda ilma omaniku nõusolekuta kinnisasjale, kus asuvad hagi

tagamise korras arestitud ja vastutavale hoiule antud tootmisseadmed. Ringkonnakohus jättis ekslikult

analoogia alusel kohaldamata TMS § 28 lg 2, leides, et pärast seda, kui hagi on kohtumääruse alusel

tagatud ja vara on arestitud, ei ole hagejal kohtutäituri abiga õigust kontrollida vara allesolekut.

Kolleegium saab ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha ise uue määruse, muutes osaliselt

maakohtu määrust.

Kuna maakohus andis ruumidesse sisenemiseks loa kindlaks ajavahemikuks, mis nüüdseks on

möödunud, siis muudab kolleegium maakohtu määrust esiteks osas, mis puudutab vaidlusalusele

kinnisasjale sisenemise aega. Kohtutäituril on õigus siseneda BLM-i omandis olevale kinnisasjale ja

sellel asuvatesse hoonetesse ning neis olevatesse ruumidesse üks kord 60 päeva jooksul arvates

määruse jõustumisest.

Teiseks tuleb maakohtu määrust muuta osas, millega maakohus andis kohtutäiturile loa siseneda

vaidlusalusele kinnisasjale koos Andrus Roilandi, Aivar Häelmi ja Hendrik Mühlsiga. Kolleegium

leiab, et põhjendatud on anda luba siseneda koos kohtutäituriga kõnealusele kinnisasjale ning sellel

asuvatesse hoonetesse ning hoonetes olevatesse ruumidesse põhimenetluse hagejale ehk puudutatud

isikule. Puudutatud isikul on õigus otsustada, kes teda selle toimingu tegemisel esindavad.

Kolleegium on seisukohal, et kohtutäiturile loa andmine koos puudutatud isiku kui põhimenetluse

hagejaga BLM-i kui põhimenetluse kostja kinnisasjale sisenemiseks, et kontrollida, kas hagi

tagamiseks arestitud vara on alles, ei koorma BLM-i kui kinnisasja omanikku liigselt, sest sisenemise

eesmärk on üksnes kindlaks teha, kas vara on alles ja milline on selle seisund. Puudutatud isiku

õigustatud huvi tuleneb mh TsMS § 378 lg 4 teisest lausest, mille kohaselt arvestatakse rahalise

nõudega hagi tagamisel hagi hinda, st olukorras, kus hageja nõue ei ole piisavalt tagatud, on tal

võimalik pöörduda kohtu poole ja nõuda täiendava tagamisabinõu seadmist. Seda, kas hageja nõue on

ka tegelikult tagatud, saab ta aga teada üksnes siis, kui tal võimaldatakse veenduda vara allesolekus.

12. BLM on seisukohal, et Riigikohus on puudutatud isiku määruskaebuse ekslikult menetlusse

võtnud, kuna puudutatud isikul ei olnud määruskaebuse esitamise õigust.

Kolleegium selgitab, et praegusel juhul võimaldas maakohtu määruse peale määruskaebuse esitada

TMS § 219, mille kohaselt võib kohtuniku määruse peale täitemenetluses esitada määruskaebuse, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega võis BLM esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Kui kohtutäitur taotleb hagi tagamise korras arestitud vara allesoleku kontrollimiseks kohtult luba

siseneda koos puudutatud isikuga kostja kinnisasjale, on tegu hagita menetlusega TsMS § 475 lg 2

mõttes. TsMS § 696 lg 3 esimese lause kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Ringkonnakohtu määrus, millega ta tühistas maakohtu määruse, millega anti kohtutäiturile koos

puudutatud isiku esindajatega BLM-i kinnisasjale sisenemiseks luba, kitsendas puudutatud isiku

õigusi. Seega on puudutatud isikul õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus ja

Riigikohus ei ole puudutatud isiku määruskaebust ekslikult menetlusse võtnud.

13. Puudutatud isik palus määruskaebuses määruskaebuse tagada ja peatada Tartu Ringkonnakohtu

5. juuli 2016. a määruse täitmise kuni määruskaebuse lahendamiseni.

TsMS § 700 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib Riigikohus enne

määruskaebuse lahendamist määruskaebuse tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise

või kohaldada muid esialgse õiguskaitse abinõusid.

Praeguses asjas andis maakohus kohtutäiturile loa siseneda koos puudutatud isiku esindajatega BLM-i

kinnisasjale. BLM taotles maakohtu määruse täitmise peatamist, kuid ringkonnakohus jättis selle

taotluse rahuldamata, kuna tegi vastupidise lahendi, st tühistas maakohtu määruse ja jättis kohtutäituri

avalduse rahuldamata. Kolleegium selgitab, et Riigikohtult taotletud määruskaebuse tagamine

tähendaks, et peatada tuleks ringkonnakohtu määrus, mis tühistas maakohtu määruse, mis andis

kinnisasjale sisenemiseks loa. Eelnimetatud ringkonnakohtu lahend ei ole aga niisugune, mida saaks

täita, ja ringkonnakohtu määruse täitmise peatamine ei annaks kohtutäiturile ega puudutatud isikule

koos kohtutäituriga õigust ruumidesse siseneda.

14. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel kõigis kohtuastmetes BLM-i kanda. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määranud. Seega ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 177

lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva

määruse jõustumisest.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Jaak Luik, Henn Jõks, Ants Kull