3-1-1-89-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-89-16

Otsuse kuupäev

18. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Jarmo Kuivkaevu ja Sergei Kudrjašovi

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsus kriminaalasjas

nr 1-15-4696

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jarmo Kuivkaevu kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ja

Sergei Kudrjašovi kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver,

kassatsioonid

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Sirje Merilo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a ja Viru Maakohtu 1. veebruari 2016. a

otsus osas, millega

1) Jarmo Kuivkaevult mõisteti tema kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja sõidukulu

hüvitise katteks riigi kasuks välja 1104 eurot maakohtu menetluse kuluna ja 216 eurot

apellatsioonimenetluse kuluna;

2) Sergei Kudrjašovilt mõisteti tema kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja sõidukulu

hüvitise katteks riigi kasuks välja 3384 eurot 96 senti kohtueelse menetluse ja maakohtu

menetluse kuluna ning 362 eurot 64 senti apellatsioonimenetluse kuluna.

2. Mõista Jarmo Kuivkaevult tema kaitsjale maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi

tasu ja sõidukulu hüvitise katteks riigi kasuks välja 945 (üheksasada nelikümmend viis)

eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda

vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole

tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse

läbiviimiseks.

3. Jarmo Kuivkaevu kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu jätta

menetluskuluna riigi kanda.

4. Mõista Sergei Kudrjašovilt tema kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses

määratud riigi õigusabi tasu ning sõidukulu hüvitise katteks riigi kasuks välja 2523 (kaks

tuhat viissada kakskümmend kolm) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

5. Sergei Kudrjašovi kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud tasu ja sõidukulu hüvitis

jätta menetluskuluna riigi kanda.

6. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

7. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa Jarmo Kuivkaevule kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 288 (kakssada kaheksakümmend

kaheksa) eurot (sh käibemaks 48 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

9. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Sergei Kudrjašovile kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 216 (kakssada kuusteist) eurot (sh

käibemaks 36 eurot) ja riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitiseks 49

(nelikümmend üheksa) eurot 32 senti (sh käibemaks 8 eurot 22 senti). Jätta see

menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 1. veebruari 2016. a otsusega tunnistati Jarmo Kuivkaev ja Sergei Kudrjašov

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 5, 7, 8 ning 9 järgi ja neid karistati

vangistusega 15 aastaks.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt riigi kasuks välja menetluskulud. Muu hulgas

mõistis kohus kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses määratud kaitsjale

makstud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks riigi kasuks J. Kuivkaevult välja 1872 eurot ja

S. Kudrjašovilt 3384 eurot 96 senti. Nii J. Kuivkaevult kui ka S. Kudrjašovilt mõisteti tunnistaja

M. K. kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks välja 133 eurot 35 senti.

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Kuivkaevu kaitsja Anti Aasmaa,

S. Kudrjašov ja tema kaitsja Mihkel Gaver.

4. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsusega tühistati maakohtu otsus J. Kuivkaevult välja

mõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus mõistis J. Kuivkaevult advokaat A. Aasmaa

poolt maakohtus osutatud riigi õigusabi eest välja 1104 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus

maakohtu otsuse muutmata. J. Kuivkaevu kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt, teised

apellatsioonid jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus määras J. Kuivkaevule apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa makstavaks tasuks 288 eurot,

jättes sellest summast 72 eurot riigi kanda ja mõistes J. Kuivkaevult kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja 216 eurot. Samuti määras ringkonnakohus

S. Kudrjašovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest OÜ-le Advokaadibüroo

Sirje Must makstavaks summaks 362 eurot 64 senti. KrMS § 185 lg 2 alusel mõistis

ringkonnakohus selle summa S. Kudrjašovilt riigi kasuks välja.

5. Põhjendades J. Kuivkaevu kaitsja apellatsiooni osalist rahuldamist ja maakohtu otsuse osalist

tühistamist J. Kuivkaevult välja mõistetud menetluskulude osas, märkis ringkonnakohus järgmist.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt taotles J. Kuivkaevu kaitsja kohtumenetluses osutatud riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamist summas 1272 eurot. Maakohus rahuldas selle

taotluse pealdisena tehtud määrusega. J. Kuivkaevult mõistis kohus õigusabikuluna välja

aga 1872 eurot. Selles osas tuleb kohtuotsus tühistada ja lähtuda õigusabikulude väljamõistmisel

summast 1272 eurot. Lisaks määras maakohus J. Kuivkaevu kaitsjale kohtuistungitel osalemise

eest tasu kokku 11,5 tunni ulatuses, ehkki tegelikult osales kaitsja kohtuistungitel 8 tundi. Selle

üleliigse tasu summas 168 eurot on maakohus ekslikult J. Kuivkaevult välja mõistnud. Eeltoodust

tulenevalt leidis ringkonnakohus, et J. Kuivkaevult tuleb õigusabikuluna välja mõista 1104 eurot.

6. Samas ei nõustunud ringkonnakohus J. Kuivkaevu kaitsjaga selles, et kuna M. K. tunnistajana

kohtusse kutsumist taotles S. Kudrjašovi kaitsja, tuleb selle tunnistaja kohtuistungil osalemisega

seotud kulud hüvitada üksnes S. Kudrjašovil. Ainuüksi asjaolu, kes menetlusosalistest tunnistaja

kohtuistungile kutsumist taotles, ei ole tunnistaja kohtusse ilmumise kulude hüvitamise

seisukohalt määrav. Oluline on tunnistaja ütluste puutumus kuriteosündmusega. Kuna M. K.

ütlusi oleks saanud kasutada mõlema süüdistatava süüküsimuse lahendamisel, siis on maakohus

õigustatult jätnud M. K. kohtusse ilmumisega seotud kulud võrdses osas mõlema süüdistatava

kanda.

7. Käsitledes apellatsioonimenetluse kulusid, leidis ringkonnakohus esmalt, et nii J. Kuivkaevu kui

ka S. Kudrjašovi kaitsja taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht

põhjendatud. Ringkonnakohus määras S. Kudrjašovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest kaitsjale makstavaks tasuks 264 eurot ja õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude

suuruseks 98 eurot 64 senti. Selle menetluskulu kogusummas 362 eurot 64 senti mõistis

ringkonnakohus KrMS § 185 lg 2 alusel S. Kudrjašovilt riigi kasuks välja. J. Kuivkaevule

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstavaks tasuks määras

ringkonnakohus 288 eurot. Kohtukolleegium märkis, et kuna ta teeb J. Kuivkaevu osas

KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleks apellatsioonimenetluse kulu jätta KrMS § 185

lg 1 kohaselt riigi kanda. Arvestades J. Kuivkaevu kaitsja apellatsiooni rahuldamise ulatust,

puudub siiski alus jätta menetluskulu täies ulatuses riigi kanda. Menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamine, mille osas kaitsja apellatsioon rahuldati, moodustab apellatsioonist

veerandi. Seega tuleb veerand J. Kuivkaevule apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulust

ehk 72 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud 216 eurot aga J. Kuivkaevult riigi kasuks välja mõista.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid J. Kuivkaevu kaitsja vandeadvokaat

A. Aasmaa ja S. Kudrjašovi kaitsja vandeadvokaat M. Gaver.

J. Kuivkaevu kaitsja kassatsioon

9. Kaitsja taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja J. Kuivkaevu suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, samuti kohtuotsuse põhiosa muutmist

nii, et sellest jääks välja järeldus, mille kohaselt ründasid kannatanut mõlemad süüdistatavad.

Alternatiivselt taotleb kaitsja J. Kuivkaevu karistuse kergendamist ja temalt menetluskulude

katteks välja mõistetud summa vähendamist.

10. Kaitsja arvates tuleb kriminaalmenetlus J. Kuivkaevu suhtes lõpetada, kuna ta ei olnud teo

toimepanemise ajal süüdiv. Leides, et kannatanut ründasid mõlemad süüdistatavad, väljusid

kohtud süüdistuse piiridest. Lisaks on kaitsja seisukohal, et ei ole asjaolusid, mis tingiksid

J. Kuivkaevule sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistuse mõistmise.

11. Põhjendades oma seisukohta, et ringkonnakohus eksis menetluskulude väljamõistmisel, märgib

kaitsja järgmist.

12. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsusest asjas nr 3-2-1-40-15, pidanuks

ringkonnakohus vähendama J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt kaitsjate sõidukulu katteks välja

mõistetud hüvitisi. Olukorras, kus määratud kaitsjale riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 alusel

määratud riigi õigusabi tasu suurust ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust ei ole vaidlustatud,

puudub alus neid summasid kaitsja enda kaebuse alusel toimuvas kaebemenetluses vähendada.

Samas tuleb vähendada süüdistatavalt välja mõistetavat kriminaalmenetluse kulude hüvitist, kui

kaitsjale on määratud tasu või kuluhüvitis õigusliku aluseta, sh kui õiguslik alus on ära langenud

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tõttu. KrMS § 191 lg 3, mis võimaldab Riigikohtul

kaebuse piiridest väljuda, laieneb üksnes otsustusele selle kohta, millises ulatuses peab keegi

kriminaalmenetluse kulud hüvitama, mitte aga RÕS § 22 lg 7 alusel tehtavale otsustusele riigi

õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise kohta.

13. J. Kuivkaevult on ekslikult välja mõistetud 133 eurot 35 senti S. Kudrjašovi kaitsja taotlusel

kohtusse kutsutud tunnistaja M. K. kohtuistungil osalemisega seotud kulu katteks. Käesolevas

asjas rõõnasid süüdistatavad teineteist. Sellises olukorras ei saa süüdistatavalt välja mõista

menetluskulu, mille on põhjustanud teine süüdistatav eesmärgiga vähendada enese süüd ja

suurendada kaassüüdistatava süüd. KrMS § 180 lg 2 mõtte kohaselt tuleb kõnealuse tunnistaja

kohtusse kutsumisega seotud kulud jätta täies ulatuses S. Kudrjašovi kanda.

14. Ringkonnakohus mõistis J. Kuivkaevult alusetult välja osa apellatsioonimenetluse kulust ehk 216

eurot sellest tasust, mis määrati kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tulnuks J. Kuivkaevu

apellatsioonimenetluse kulu jätta KrMS § 185 lg 1 kohaselt täies ulatuses riigi kanda.

KrMS § 185 lg 2 järgi võib süüdistataval tekkinud apellatsioonimenetluse kulud jätta tema kanda

üksnes juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.

Riigikohtu praktikas on kaebuse osalise rahuldamise korral jäetud kaitsjale makstud riigi õigusabi

tasu täielikult riigi kanda, olenemata sellest, millises ulatuses kaebus rahuldati (vt otsused asjades

nr 3-1-1-93-12 ja 3-1-1-104-10).

S. Kudrjašovi kaitsja kassatsioon

15. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega S. Kudrjašov tunnistati süüdi

KarS § 200 lg 2 p-de 5 ja 8 järgi, samuti süüdistatavale karistuse mõistmist puudutavas osas.

Kassaator palub S. Kudrjašovi KarS § 200 lg 2 p-de 5 ja 8 järgi õigeks mõista ning kergendada

tema karistust.

16. Kassatsiooni kohaselt eksisid kohtud tõendite hindamisel, jättes kõrvaldamata kahtlused

süüdistatava kasuks tõlgendamata. Samuti kohaldasid kohtud S. Kudrjašovile karistust mõistes

vääralt materiaalõigust, jättes arvestamata, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ja süüdistatavat

ei ole varem vägivallakuritegude eest karistatud.

Kassatsioonivastus

17. Prokuratuur kassatsioonidele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Riigikohus võtab esmalt seisukoha küsimuses, kas J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi

süüditunnistamine ja karistamine on seaduslik ning põhjendatud (I). Otsuse II osas annab

kolleegium hinnangu kohtute kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele, käsitledes

seejuures süüdistatavatelt riigi õigusabi kulude (A) ja riigi õigusabi tasu (B) väljamõistmist;

J. Kuivkaevult tunnistaja M. K. kohtusse kutsumisega seotud kulude väljamõistmist (C);

apellatsioonimenetluse kulu osalist J. Kuivkaevu kanda jätmist (D) ja apellatsioonimenetluse kulu

väljamõistmist S. Kudrjašovilt (E). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse

tulemuse, lahendab Riigikohtule esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlused ning otsustab kassatsioonimenetluse kulude

hüvitamise (III).

I

19. Kassaatorite väited selle kohta, et kohtud rikkusid J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi KarS § 200 lg 2

p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning karistasid

süüdistatavaid liiga karmilt, on Riigikohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatud. Kohtud järgisid

faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu

siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti pole alust väita, nagu oleksid kohtud

eksinud J. Kuivkaevule või S. Kudrjašovile karistust mõistes. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus

kõnealuses osas muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus

üksikasjalikult kaitsjate neid väited, milles vaidlustatakse süüdistatavate süüditunnistamist ja

karistamist.

II

20. Samas leiab kolleegium, nõustudes osaliselt J. Kuivkaevu kaitsjaga, et ringkonnakohus eksis

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustamisel, raskendades seejuures süüdistatavate

olukorda. Ehkki S. Kudrjašovi kaitsja kassatsioonis pole menetluskuludega seonduvat

vaidlustatud, teeb kolleegium KrMS § 191 lg-le 3 tuginedes uue kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustuse ka S. Kudrjašovi kohta.

(A)

21. Kõigepealt käsitleb kolleegium J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt menetluskuluna riigi õigusabi

kulude väljamõistmist.

22. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuuluvad menetluskulu hulka ka määratud kaitsjale määratud kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kulude all peetakse selles sättes silmas

RÕS § 21 lg-s 2 nimetatud riigi õigusabi kulusid, mis advokaat või advokaadibüroo pidaja on

kandnud seoses kriminaalmenetluses riigi õigusabi osutamisega, ulatuses, milles kriminaalasja

menetleja on need kulud RÕS § 22 lg-s 7 ja § 23 lg-s 1 sätestatud korras vajalikuks lugenud ja

kindlaks määranud. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus

kindlaks sama seaduse § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava

kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (sellise põhimõtte nägi RÕS § 22 lg 6 ette

ka kuni 31. juulini 2016 kehtinud redaktsioonis).

23. Käesolevas asjas hõlmavad summad, mille kohtud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu

hulka arvasid ja J. Kuivkaevult ning S. Kudrjašovilt KrMS § 180 lg 1 või § 185 lg 2 alusel

menetluskuluna välja mõistsid, lisaks riigi õigusabi tasule ka summasid, mis määrati

advokaadibüroo pidajatele hüvitisena riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõiduauto

kasutamise kulu katteks.

24. Kohtuotsustest ja kohtutoimikus olevatest kaitsjate taotlustest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks järeldub, et kohtud arvasid määratud

kaitsjate sõidukulu hüvitised menetluskulu hulka ja mõistsid süüdistatavatelt välja järgmises

ulatuses. J. Kuivkaevult KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetud summa hõlmab

muu hulgas 216 eurot, mille maakohus oli määranud OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa

hüvitisena 20. novembrist 2015 kuni 11. jaanuarini 2016 maakohtu menetluses riigi õigusabi

osutamisega seoses tekkinud sõidukulu eest. S. Kudrjašovilt samal õiguslikul alusel välja

mõistetud summa hõlmab aga esiteks 276 eurot 48 senti, mis hüvitati OÜ-le Advokaadibüroo

Sirje Must 23. detsembrist 2014 kuni 28. aprillini 2015 kohtueelses menetluses tekkinud

sõidukulude eest, ja teiseks 898 eurot 92 senti, mille maakohus oli määranud advokaadibüroo

pidajale hüvitisena 9. juunist 2015 kuni 16. jaanuarini 2016 kohtumenetluses kantud sõidukulu

katteks. Lisaks sisaldab S. Kudrjašovilt KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel

apellatsioonimenetluse kuluna välja mõistetud summa OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must

määratud 98 euro 64 sendi suurust hüvitist 20. aprillil 2016 riigi õigusabi osutamisega seoses

tekkinud sõidukulu eest. Kõik eelnevalt nimetatud summad hõlmavad ka riigi õigusabi

kuluhüvitistele lisandunud käibemaksu-osa. Seega kokku hõlmab J. Kuivkaevult KrMS § 180 lg 1

alusel riigi kasuks välja mõistetud summa 216 euro ulatuses kaitsja sõidukulu hüvitist.

S. Kudrjašovilt mõisteti määratud kaitsja sõidukulu hüvitise katteks menetluskuluna riigi kasuks

välja 1175 eurot 40 senti KrMS § 180 lg 1 alusel ja 98 eurot 64 senti KrMS § 185 lg 2 alusel

(kokku 1274 eurot 4 senti).

25. Nii advokaadibüroo pidajate sõidukulu hüvitamise ulatuse kui ka nende hüvitiste katteks

süüdistatavatelt välja mõistetava menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel juhindusid kohtud

Eesti Advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014. a otsusest "Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi tasude ja kulude kord). Tasude ja kulude

korra punkt 54 nägi ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo

pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse määras 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.

26. Ringkonnakohus, kes erinevalt maakohtust lahendas käesoleva kriminaalasja pärast 26. aprilli

2016, jättis tähelepanuta viidatud kuupäeval tehtud Riigikohtu üldkogu otsuse asjas nr 3-2-1-40-

15. Selle otsusega tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muu hulgas RÕS § 21

lg 3 laused 1–3, samuti tasude ja kulude korra. Ehkki üldkogu lükkas oma otsuse jõustumise

osaliselt edasi, ei tehtud seda siiski osas, millega tunnistati põhiseadusvastasuse tõttu kehtetuks

tasude ja kulude korra punktid 51–54 ja RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 osas, milles need volitasid

advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korra punktides 51–54 sisalduvaid sätteid.

Seejuures asus üldkogu seisukohale, et tasude ja kulude korra punkte 51–54 ei saa enam

kohaldada (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70).

27. Üldjuhul on põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel tagasiulatuv jõud, ehkki otsuse tagasiulatuvat

mõju on võimalik piirata, tunnistades normi kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 55–

57 ja seal viidatud Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p-d 19–20).

Tunnistades kehtetuks tasude ja kulude korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga), ei piiranud

Riigikohtu üldkogu oma otsuse selle osa tagasiulatuvat mõju. Seega on üldkogu kõnealusel

otsustusel ex tunc erga omnes-toime ehk teisisõnu tunnistati Riigikohtu 26. aprilli 2016. a

otsusega tasude ja kulude korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga) kehtetuks algusest peale

(tagasiulatuvalt) ning kõikide isikute suhtes.

28. Seega ajavahemikul 23. detsembrist 2014 kuni 20. aprillini 2016, kui J. Kuivkaevu ja

S. Kudrjašovi kaitsjad tegid käesolevas asjas riigi õigusabi osutamisega seotud sõidud, ei

kehtinud RÕS § 22 lg-s 6 viidatud kord, mille alusel määrata kindlaks riigi õigusabi osutamisega

seoses kantud sõidukulu hüvitamise ulatus.

29. Riigikohtu üldkogu leidis, et sellises olukorras tuleb (tuli) kuni põhiseaduse nõuetele vastava

regulatsiooni kehtestamiseni riigi õigusabi kulud, mis oleks tulnud hüvitada tasude ja kulude

korra punktide 51–54 järgi, kindlaks määrata riigi õigusabi seaduse alusel, kohaldades vajadusel

analoogiat või muid õiguslünga ületamise viise (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70).

Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel analoogia

alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-st 5 ja RÕS § 21 lg-st 2, võttes

aluseks keskmise sõiduauto kasutamise eeldusliku tegeliku kulu riigi õigusabi osutamisega seotud

sõidu toimumise ajal. Seejuures luges üldkogu sõiduauto kasutamise eelduslikuks kuluks 372 km

pikkuse marsruudi läbimisel 2014. a novembrikuus 30 eurot, millele lisandub käibemaks. (Vt

otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 73–75.) Seega lähtus üldkogu riigi õigusabi osutamisega seoses

kantud sõiduauto kasutamise kulu hüvitamisel määrast 0,08 €/km (30 € : 372 km), millele

lisandub käibemaks.

30. Ajavahemikul 2014. a detsembrist 2016. a jaanuarini ja aprillis 2016, mil kaitsjad käesolevas

asjas riigi õigusabi osutamisega seoses sõiduautot kasutasid, oli kütusehind ligikaudu samal

tasemel (enamasti veidi madalam) kui novembris 2014. Seetõttu on sõiduauto kasutamise

eelduslik tegelik kulu jäänud kolleegiumi hinnangul sama suureks, nagu üldkogu selle määras –

0,08 €/km. Eeltoodust järeldub, et J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt määratud kaitsjate sõidukulu

hüvitiste katteks väljamõistetava menetluskulu suuruse otsustamisel ei ole võimalik aluseks võtta

määra 0,3 €/km, nagu kohtud seda tegid. Sellise määra kehtestanud tasude ja kulude korra

punkt 54 oli põhiseadusvastasuse tõttu algusest peale kehtetu. Samas ei ole osutatud punktis ette

nähtud määr ka süüdistatava olukorda soodustava iseloomuga, mis võiks teatud tingimustel anda

aluse kohaldada seda usalduskaitse põhimõttest tulenevalt vaatamata normi põhiseadusvastasusele

(vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 9). Kõnealuse

määra kohaldamine menetluskulu väljamõistmisel oleks süüdistatava seisukohalt ebasoodne, sest

võimaldaks määrata menetluskuluna käsitatava sõidukulu hüvitise suuremana, kui on asjas nr 3-2-

1-40-15 tehtud üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik eelduslik kulu. Seega tuleb

praeguses asjas määratud kaitsjate sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

hulka arvamisel aluseks võtta üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik kulu (0,08

€/km).

31. 1. augustil 2016 ehk pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ja kassatsioonide esitamist jõustusid

riigi õigusabi seaduse muudatused, sh RÕS § 21 lg 3 uus redaktsioon, samuti viidatud sätte alusel

kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" (edaspidi tasude ja kulude

uus kord).

32. Riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude hüvitamist reguleerib tasude ja kulude uue

korra § 17. Selle paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses

kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel

summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta ehk samas määras, nagu nägi ette ka

põhiseadusvastaseks tunnistatud tasude ja kulude korra punkt 54.

33. RÕS § 381 sätestab, et kui enne 2016. aasta 1. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja

kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust

kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele tasude ja kulude uut korda. Osutatud

normist tulenevalt on tasude ja kulude uue korra § 17, sh selle lõige 2 tagasiulatuvalt kohaldatav

ka J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjate sõidukulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel.

Kuna kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud, pole riigi õigusabi kulude hüvitamise suurust

lõplikult kindlaks määratud ja seega on RÕS § 381 kohaldatav. Tasude ja kulude uue korra § 17

tagasiulatuvat kohaldamist riigi õigusabi teenuse osutajate suhtes õigustab praegusel juhul see, et

sättes ette nähtud sõidukulu hüvitise määr (0,3 €/km) on kõrgem kui üldkogu otsusest tulenev

sõiduauto kasutamise eelduslik tegelik kulu (0,08 €/km), millest tuleks riigi õigusabi osutamisega

seotud sõidukulude hüvitamisel lähtuda siis, kui tasude ja kulude uue korra tagasiulatuv

kohaldamine võimalik ei oleks. Järelikult on tegemist advokaatide ja advokaadibüroo pidajate

jaoks soodsama regulatsiooniga, mida nende suhtes tagasiulatuvalt kohaldades ei saa tekkida

vastuolu põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva usalduskaitse põhimõttega.

34. Kuna alates 1. augustist 2016 on olemas tasude ja kulude uue korra § 17 lg-st 2 ja RÕS §-st 381

tulenev õiguslik alus hüvitada ka enne seda kuupäeva riigi õigusabi osutamisega seoses kantud

isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud summas 0,3 eurot iga läbitud

kilomeetri kohta, puudub kolleegiumil alus vähendada RÕS § 22 lg-s 7 ja § 23 lg-s 1 ette nähtud

korras J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjate sõidukulude katteks advokaadibüroo pidajatele

määratud hüvitisi. Seetõttu ei käsitle kolleegium J. Kuivkaevu kaitsja väidet, mille kohaselt ei saa

kõrgema astme kohus varasemates kohtuastmetes kindlaks määratud riigi õigusabi kulude hüvitisi

vähendada omal algatusel, vaid üksnes sellist taotlust sisaldava kaebuse alusel.

35. Eelmärgitu ei tähenda aga seda, nagu saaks tasude ja kulude uue korra §-st 17 lähtuda ka

J. Kuivkaevult ja S. Kudrjašovilt välja mõistatava menetluskulu suuruse üle otsustamisel. Ajal,

kui süüdistatavate kaitsjad tegid riigi õigusabi osutamisega seotud sõite, puudus õiguslik alus

hüvitada advokaadile (advokaadibüroo pidajale) sõidukulu üldkogu eeldatud sõiduauto

kasutamise tegelikust kulust (0,08 €/km) suuremas määras. Järelikult ei saanud riigi õigusabi

osutamisega seotud sõidukulu hüvitist sellest määrast suuremas ulatuses ka KrMS § 175 lg 1 p-s 4

nimetatud menetluskulu hulka arvata ega menetlusosaliselt välja mõista. RÕS § 381 ei võimalda

suurendada tagasiulatuvalt summat, mis on võimalik menetlusosaliselt KrMS 7. peatüki sätete

alusel riigi kasuks välja mõista. Pole alust arvata, et seadusandja pidas RÕS § 381 kehtestades

silmas isikule tagasiulatuvalt kohalduvat ebasoodsat tagajärge, ühtlasi võiks sellist tagasimõju

võimaldav RÕS § 381 tõlgendus sattuda vastuollu PS §-st 10 tuleneva usalduskaitse põhimõttega.

36. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud J. Kuivkaevu kaitsja taotlus vähendada süüdistatavatelt

määratud kaitsjate sõidukulu hüvitiste katteks menetluskuluna välja mõistetavaid summasid.

37. Nagu märgitud, arvasid kohtud menetluskulu hulka määratud kaitsjate sõidukulu hüvitised, mis

olid arvestatud, lähtudes määrast 0,3 €/km. See määr on 3,75 korda kõrgem kui asjas nr 3-2-1-40-

15 tehtud üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegeliku kulu määr (0,08 €/km), mille

alusel saab käesolevas asjas kaitsjate sõidukulusid KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

hulka arvata. Järelikult tuleb kohtute poolt riigi õigusabi kuluna menetluskulu hulka arvatud

summasid (vt otsuse punkt 24) vähendada 3,75 korda. See tähendab, et J. Kuivkaevu kaitsja

sõidukulu katteks advokaadibüroo pidajale määratud hüvitisest summas 216 eurot tuleb arvata

menetluskulu hulka 57 eurot 60 senti (216 € : 3,75). S. Kudrjašovi kaitsjale hüvitatavast

sõidukulust tuleb arvata kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu menetluse kulu hulka 313

eurot 44 senti (1175,40 € : 3,75) ja apellatsioonimenetluse kulu hulka 26 eurot 30 senti (98,64 € :

3,75).

38. Seega väheneb apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluse kulu J. Kuivkaevu puudutavas

osas 158 eurot 40 senti (216 € – 57,6 €) ning S. Kudrjašovi puudutavas osas 861 eurot 96 senti

(1175,40 € – 313,44 €). Nende summade võrra väheneb süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 esimese

lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetava menetluskulu (vt otsuse punktid 2, 4 ja 5) suurus.

Järelikult tuleb KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista J. Kuivkaevult talle osutatud riigi

õigusabi tasu ja sõidukulude hüvitise katteks riigi kasuks välja 945 eurot 60 senti (1104 € –

158,40 €), S. Kudrjašovilt aga 2523 eurot (3384,96 € – 861,96 €).

39. Lisaks väheneb S. Kudrjašoviga seotud apellatsioonimenetluse kulu 72 eurot 34 senti (98,64 € –

26,30 €). Selle kulu väljamõistmist käsitleb kolleegium alaosas (E).

(B)

40. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-

40-15 jõustunud tervikuna, sh osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tasude ja

kulude korra need sätted, mis reguleerisid riigi õigusabi tasu arvestamise aluseid ning

tasumäärasid, samuti volitusnorm ulatuses, mis oli nende sätete kehtestamise aluseks. Seetõttu

võtab kolleegium KrMS § 191 lg 3 alusel seisukoha ka küsimuses, kas üldkogu viidatud otsusest

tulenevalt on vaja muuta kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust osas, millega kohtud

arvasid KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka ja mõistsid J. Kuivkaevult ning

S. Kudrjašovilt välja kaitsjatele määratud riigi õigusabi tasu.

41. Kolleegiumi hinnangul on vastus eelmises punktis märgitud küsimusele eitav. Osas, millega

tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tasude ja kulude korra need sätted, mis reguleerisid

riigi

õigusabi

tasu

määramist,

lükkas

Riigikohtu

üldkogu

oma

otsuse

jõustumise

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel kuue kuu võrra

edasi. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

korras tehtud otsuse jõustumise edasilükkamine PSJKS § 58 lg 3 alusel seda, et sellel otsusel ei

ole erga omnes tagasiulatuvat toimet (vt Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-

2-1-07, p-d 20 ja 29–35). Vastasel korral kaotaks otsuse jõustumise edasilükkamine ka oma mõtte.

42. Seega tunnistas üldkogu riigi õigusabi tasu määramist reguleerivad tasude ja kulude korra sätted

(koos volitusnormi vastava osaga) kehtetuks ex nunc alates 26. oktoobrist 2016. Järelikult ei

välista üldkogu otsus kõnealuste sätete kohaldamist tasu määramisel enne nimetatud kuupäeva

osutatud riigi õigusabi eest, nagu kohtud seda käesolevas asjas tegid. Samuti on võimalik arvata

selliselt määratud riigi õigusabi tasu täies ulatuses KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

hulka ja sellekohase aluse olemasolul menetlusosaliselt välja mõista. Olukorda ei muuda

ka 1. augustil 2016 jõustunud RÕS § 381, mis omistab tasude ja kulude uuele korrale

tagasiulatuva jõu. Kuna käesolevas asjas ei mõjutaks tasude ja kulude uue korra kohaldamine riigi

õigusabi tasuna menetluskulu hulka arvatavate summade suurust, puudub kolleegiumil vajadus

muuta RÕS §-st 381 tulenevalt õiguslikku alust, millest lähtuvalt maa- ja ringkonnakohus enda

otsuse tegemise ajal kehtinud õiguse kohaselt riigi õigusabi tasud kindlaks määrasid ja

menetluskulu hulka arvasid.

43. Neil põhjustel ei muuda kolleegium vaidlustatud kohtuotsuseid osas, mis puudutab J. Kuivkaevu

ja S. Kudrjašovi kaitsjatele määratud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka arvamist.

(C)

44. J. Kuivkaevu kaitsja leiab, et kohtud poleks tohtinud mõista tema kaitsealuselt menetluskuluna

välja osa (1/2) sellest summast, mis hüvitati S. Kudrjašovi kaitsja taotlusel tunnistajana

kohtuistungile kutsutud M. K-le (vt otsuse punkt 13). Kolleegium selles küsimuses kassaatoriga

ei nõustu. Tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstava summa kui KrMS § 175 lg 1 p-s 2

nimetatud menetluskulu hüvitamise kohustus ei ole sõltuvuses sellest, kes kohtumenetluse

pooltest tunnistaja kohtusse kutsumist taotles. KrMS § 180 lg 1 esimese lause ja § 175 lg 1 p 2

alusel võib süüdimõistetul tekkida kohustus hüvitada ka summad, mis on makstud tunnistajale,

kelle kohtusse kutsumist süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud ja kes andis süüdistatava jaoks

ebasoodsaid ütlusi (nt prokuratuuri taotlusel üle kuulatud tunnistaja). M. K., kes küll keeldus

KrMS § 71 lg 1 p 2 alusel kohtus ütlusi andmast, kutsuti tunnistajana kohtusse selleks, et

tõendada sellise kuriteo asjaolusid, mille kaastäideviimises süüdistati nii S. Kudrjašovi kui ka

J. Kuivkaevu. Kõnealuses olukorras annab KrMS § 180 lg 2 kohtule menetluskulude

süüdimõistetute vahel jagamisel kaalutlusõiguse. Jagades menetluskulu, mis tekkis tunnistaja M.

K. kohtuistungile kutsumise tõttu, süüdistatavate vahel võrdsetes osades, ei ole kohtud

kolleegiumi hinnangul KrMS § 180 lg 2 kohaldamisel kaalutlusviga teinud.

(D)

45. Ringkonnakohus leidis, et kuna J. Kuivkaevu kaitsja apellatsioon osutus põhjendatuks vaid umbes

veerandi ulatuses, tuleb kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud

tasust jätta ¼ riigi kanda, ülejäänu aga mõista välja süüdistatavalt.

46. Kolleegium jagab J. Kuivkaevu kaitsja arvamust, et ringkonnakohtul, kes tegi J. Kuivkaevu

puudutavas osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, polnud KrMS § 185 kohaselt alust

mõista osa apellatsioonimenetluse kulust välja J. Kuivkaevult.

47. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1

punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Sama paragrahvi teise

lõike esimese lause kohaselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon on esitatud, vaid siis, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1

nimetatud lahend. Need sätted ei võimalda KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 nimetatud lahendi

tegemise korral apellatsioonimenetluse kulu riigi ja menetlusosalise vahel jagamisel lähtuda

sellest, millises ulatuses menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon rahuldati. Kolleegium on

varem asunud seisukohale, et apellatsioonimenetluse kulu jääb täies ulatuses riigi kanda isegi

juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse (osaliselt) üksnes prokuratuuri apellatsiooni alusel ja

menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon jääb täielikult rahuldamata (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 41).

48. Kaebuse põhjendatuse astet on võimalik arvestada menetluskulu suuruse kindlakstegemisel, mitte

aga selle üle otsustamisel, kes millises ulatuses menetluskulu kandma või hüvitama peab

(kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse lahendamise etappide kohta vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29). Nii on kolleegium

korduvalt leidnud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175

lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat

kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka

selle hüvitamist. Seejuures tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu

mõistlikkust hinnates arvesse võtta ka seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud

ja millises mitte. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-

1-93-15, p 133 ja otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p-d 44–45). Samuti peab kohus RÕS § 22 lg 7

kohaselt kontrollima riigi õigusabi tasu taotluse õigsust ja põhjendatust ning jätma ülemääraselt

taotletava tasu määramata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2016. a otsus

asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 177–184 ja 6. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-1-14, p-d 29–32).

Põhjendamatut riigi õigusabi tasu ei arvata ka KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

hulka.

49. Käesolevas asjas luges ringkonnakohus J. Kuivkaevu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse täies

ulatuses põhjendatuks. Sellises olukorras on J. Kuivkaevule apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest määratud tasu käsitatav KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluna, mis tuleb

jätta KrMS § 185 lg 1 alusel tervikuna riigi kanda.

50. Samas märgib kolleegium, et de lege ferenda võiks seadusandja kaaluda kaebemenetluse kulude

hüvitamise kohustuse jagamist menetlusosaliste ja riigi vahel, olenevalt sellest, millises ulatuses

kõrgema astme kohus vaidlustatud kohtuotsuse tühistas või menetlusosalise huvides esitatud

kaebuse rahuldas.

(E)

51. Ka

S. Kudrjašovi

osas

toimunud

apellatsioonimenetluse

kulu

(tema

kaitsjale

apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis) tuleb jätta riigi kanda.

Alaosas (A) toodud põhjustel poleks ringkonnakohus tohtinud jätta maakohtu otsust

S. Kudrjašovi puudutavas osas muutmata. Teise astme kohus pidanuks asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud

Riigikohtu üldkogu otsust arvestades vähendama maakohtu poolt S. Kudrjašovilt KrMS § 180

lg 1 esimese lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja sõidukulu hüvitise katteks välja mõistetud

summat. Seega tulnuks ringkonnakohtul teha ka S. Kudrjašovi puudutavas osas KrMS § 337 lg 1

p-s 4 nimetatud lahend. Olukorras, kus Riigikohus leiab, et ringkonnakohus on ekslikult teinud

asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, on ühtlasi ära langenud ka õiguslik alus

(KrMS § 185 lg 2), mis võimaldaks jätta apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda.

Ringkonnakohtu viga seaduse kohaldamisel ei saa aga panna süüdimõistetule kohustust

apellatsioonimenetluse

kulude

kandmiseks.

(Vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi

23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 21). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu

otsuse ka osas, milles S. Kudrjašovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja talle

riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulud mõisteti KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt riigi

kasuks välja, ja jätab selle menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

III

52. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a ja Viru Maakohtu

1. veebruari 2016. a otsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse.

Kolleegium teeb tühistatud osas ise uue otsuse, vähendades süüdistatavatelt määratud kaitsjate

sõidukulu hüvitiste katteks välja mõistetavaid summasid ja jättes apellatsioonimenetluse kulu riigi

kanda.

53. J. Kuivkaevu ja S. Kudrjašovi kaitsjad esitasid Riigikohtule taotlused tasu määramiseks

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest, S. Kudrjašovi kaitsja taotleb ka riigi õigusabi

kulu hüvitamist.

54. J. Kuivkaevu kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu 240

eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Tartu Ringkonnakohtu

otsusega tutvumiseks üks tund, Viru Vangla külastamiseks ja vestluseks J. Kuivkaevuga pool

tundi ning kassatsiooni koostamiseks neli ja pool tundi. Need toimingud tegi kaitsja 2016. a

juunis ja juulis. Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning tasude ja

kulude uue korra § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. KrMS § 186 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb kõnealune tasu menetluskuluna

riigi kanda.

55. S. Kudrjašovi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi tasu

240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooniteate

koostamiseks pool tundi, ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja selle analüüsiks üks tund,

kaitsealusega konsulteerimiseks samuti üks tund ning kassatsiooni koostamiseks kaks ja pool

tundi. Need toimingud tegi kaitsja 2016. a juunis ja juulis. Lisaks palub kaitsja hüvitada

advokaadibüroo pidajale 49 eurot 32 senti (sh käibemaks 8 eurot 22 senti) kaitsja 7. juuli 2016. a

sõidu eest Tartust Jõhvi ja tagasi (274 km). Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1

ja §-st 381 ning tasude ja kulude uue korra § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3, § 6 lg-st 3 ja §-st 17, leiab, et

kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse, et kassatsioonis esitatud väited osutusid

ilmselgelt põhjendamatuteks ja samas jättis kaitsja reageerimata sellele, et ringkonnakohus

mõistis J. Kudrjašovilt menetluskuluna välja põhjendamatult suure summa, vähendab kolleegium

RÕS § 22 lg 7 ning tasude ja kulude uue korra § 3 alusel riigi õigusabi tasu 25% võrra, määrates

selleks 180 eurot (lisandub käibemaks 36 eurot). Osas, mis puudutab riigi õigusabi osutamisega

seoses kantud sõidukulu hüvitamist, tuleb kaitsja taotlus rahuldada täies ulatuses. KrMS § 186

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb käesolevas punktis käsitletud tasu ja kuluhüvitis

menetluskuluna riigi kanda.

Lea Kivi, Saale Laos, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)